Obsah (6)

§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8918 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) hagi XxxxOÜ vastu

) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - hageja ja kostja sõlmisid 19.10.2016 tähtajatu töölepingu (lk 6), mille alusel asus hageja kostja juurde tööle teenindaja ametikohale osalise tööajaga; - 19.10.2016 töölepingu p-s 1.3 leppisid pooled kokku katseajas 4 kuud; - kostja ütles töölepingu üles 17.02.2017 teatega TLS § 86 lg 1 alusel (lk 8). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alus öelda tööleping üles TLS § 86 lg 1 alusel põhjusel, et hageja ei tulnud katseajal toime tööülesannete täitmisega.

1. Pooled leppisid 19.10.2016 töölepingu p-s 1.3 kokku katseajas 4 kuud alates hageja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavast tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks. Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisolekut konkreetsel töökohal töötada. Katseaja sätestab TLS § 6 lg 1, millest nähtub, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Hageja tööülesanded sätestab 19.10.2016 töölepingu p 2.2, mille järgi on töö sisuks klientide professionaalne ja sõbralik teenindamine; mustade nõude pesemine; jookide valmistamine vastavalt retseptidele; köögi, laoruumide ja kliendiala korrashoid; kauba vastuvõtt ja ladustamine; abistamine inventuuride läbiviimisel. Hageja tööle esitatavad nõuded sätestavad järgmised sätted: 3 töölepingu p 2.7 kohaselt kohustub töötaja täitma oma tööülesandeid vastavalt tööandja poolt kindlaks määratud töösisekorra eeskirjadele, ametijuhendile ja muudele töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele. Töölepingu p 2.10 järgi peab töötaja täitma tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. Töölepingu p 2.12 sätestab, et töötaja on kohustatud töötama kohusetundlikult, näidates üles vajalikul määral algatusvõimet ja initsiatiivi. Töötaja kohustused sätestab ka TLS § 15 lg
2. Kohus leiab, et tööandajal on õigus hinnata töötaja katseaja tulemusi. Juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ja töötaja vaidlustab töölepingu ülesütlemise, peab tööandja tõendama, miks ta pidas ebarahuldavaks katseaja tulemusi. Lisaks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-52-14 p-s 12 avaldanud seisukohta, et tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda.
3. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et hageja katseaja tulemused olid ebarahuldavad ja hageja ei tulnud katseajal tööülesannete täitmisega toime selliselt, nagu kostja hagejalt ootas. Seetõttu oli kostjal õigus öelda tööleping üles katseaja ebarahuldatavate tulemuste tõttu TLS § 86 lg 1 alusel. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Kostja esitas N. Rüütsalu, kes töötas vaidlusalusel perioodil kostja teenindusjuhina, kirjaliku seletuse (lk 43 – 44). xxxxseletusest nähtub, et tema vestles korduvalt hagejaga tööülesannete lohaka täitmise- või töökohustuste täitmata jätmise tõttu
4. a novembris ja detsembris ning
5. a jaanuaris. xxxxväitel oli tema hageja tööga rahul esimestel nädalatel ja oktoobris
6. a, kui probleemid algasid
7. a novembri alguses. xxxxpoole pöördusid teised kaastöötajad, sest nad olid vihased, sest hageja aeglase töömeetodi tõttu pidid nemad taluma hageja poolt teenindavate klientide pretensioone. Samuti esitati N. Rüütsalule, kui teenindusjuhile, korduvalt küsimused, et miks hageja ei anna töövahetusi nõuetekohaselt üle (nt teised klienditeenindajad pidid alustama tööpäeva koristamata ruumides ja pesemata nõudega või kauba ja müügitarvikute tagavara vedamisega laost teenindusbaari või et teised klienditeenindajad pidid lahendama klientide pretensioone, sest hageja ei jõua kööki tellimusi edastada ning seetõttu on klientide ooteaeg ebamõislikult pikk).
8. a novembri lõpus rääkis xxxxhagejaga kassasüsteemist ja kuidas kiirelt ning korrektselt tellimusi sisestada, sest kaastöötajate pretensioonid osutusid õigeks. xxxxväitel ei ole hageja suutnud 3,5 kuu jooksul ära õppida kassaprogrammis olevat kaupade alagruppide jaotust ja seega võttis tal õige toote tellimuste sisestamine kauem aega, kui teistel klienditeenindajatel. Tänu sellele tekkisid hageja kassas pidevalt pikad ja aeglased järjekorrad, mis tekitasid jällegi klientides pahameelt. Kui hagejal oli nö nõudepesuvahetus, siis sageli ei jaksanud ta vajalikus tempos tööd teha. Teenindussaalis rääkis hageja pidevalt telefoniga või kirjutas sõnumeid, kuigi samal ajal olid kliendid saalis ja ootasid teenindamist. Need olid xxxxsõnul novembris ja detsembris korduvad juhtumid. xxxxmärgib, et pärast ülalnimetatud asjaolude kohta märkuse tegemist järgmise või ülejärgmise töövahetuse ajal hageja tööle ei soovinud tulla, kuigi tal oli töögraafikujärgne tööpäev. Hageja väitis, et on haige, kuid ei ole selle kohta haiguslehte esitanud.
9. a detsembris jõulude ajal ja
10. a jaanuari lõpus kordusid samalaadsed vestlused. xxxxpöördus kostja juhatuse liikme xxxxe poole
11. a veebruari alguses, kui järjekordselt pärast xxxxpoolt hagejale märkuste tegemist viimane ootamatult „haigestus“ ning xxxxpidi üks tund enne hageja töövahetust otsima asendustöötajat. xxxxvestles hagejaga rohkem kui 4 korda tema töökohustuste lohaka täitmise tõttu. 4 xxxxselgitusega loeb kohus tõendatuks, et hageja ei tulnud katseajal toime töölepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja töös esines puuduseid. Teised kaastöötajad esitasid teenindusjuhile pretensioone seoses hageja tööga. Hageja suutmatus täita korrektselt tööülesandeid on tekitanud konflikte klientidega. xxxxon vähemalt 4 korral juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja ei täida töökohustusi korrektselt ja õpetanud viimasele, kuidas tuleb korrektselt täita tööülesandeid (nt korrektne tellimuste sisestamine). Lisaks puudus hageja mitmel korral töölt haigestumise tõttu, kuid vaatamata xxxxnõudmisele ei ole hageja esitanud haigestumist kinnitavaid haiguslehte. Kohus ei nõustu hageja väitega, et xxxxseletus on umbkaudne. xxxxon esitanud põhjaliku kirjelduse hageja töös esinevatest puudustest ja sellest, et xxxxon korduvalt vestelnud hagejaga ja juhtinud viimase tähelepanu puudustele töös ja vajadusele täita tööülesandeid korrektsemalt. Asjaolu, et xxxxei mäleta vestluste kuupäevi ei tee tema väiteid ebausaldusväärseks. Usutav on, et xxxxei pruugi mäletada vestluste täpseid kuupäevi, millised toimusid ca 10 kuud tagasi.
12. Hageja poolt TVK 02.05.2017 istungil märgitust (lk 16 – 17) ja kohtumenetluses esitatud 03.07.2017 ja 24.08.2017 menetlusdokumentidest nähtub, et hageja ise tunnistab, et tema töös esines puuduseid, mistõttu tegi kostja talle suuliseid märkusi. Hageja ei ole tõendanud, et tema on täitnud tööülesandeid korrektselt. Tõendamata on hageja väide, et kostja ei ole andnud juhiseid. xxxxseletusega on tõendanud, et viimane selgitas hagejale tööülesandeid, sh kuidas toimub tellimuste sisestamine ja kassasüsteemi töö (lk 43). Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on alati reageerinud kostja märkustele. xxxxseletusega on tõendatud, et hageja ei ole katseaja jooksul suutnud parandada tööülesannete täitmist ja seda vaatamata korduvatele vestlustele teenindusjuhiga (lk 43). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja pidi tegema talle kirjaliku hoiatuse, et rikkumise kordumisel võib kostja lõpetada töölepingu. Kohus leiab, et erinevalt TLS § 88 lg-st 3 ei pea tööandja katseajal hoiatama töötajat, et töökohustuste rikkumise korral võib tööandja lõpetada töölepingu. Katseajal on tööandjal võimalus hinnata kuidas töötaja tuleb tööga toime ja kui tööandja hinnangul ei sobi töötaja oma oskuste, võimete ja isikuomaduste poolest tööd tegema, võib töötaja öelda lepingu üles ilma eelneva kirjaliku hoiatamiseta. Lisaks on xxxxseletusega tõendanud, et kostja teenindusjuht on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu tema töös esinevale puudustele (lk 43). Hageja ei ole tõendanud, et ta puudus kahel korral töölt haigestumise tõttu ja et hageja teavitas sellest kostjat. Katseajal on tööandjal õigus hinnata töötaja sobivust töökohale. Käesoleval juhul on kostja katseaja lõppemisel hinnanud hageja mittesobivaks klienditeenindaja ametikohale. Kostja järeldus, et hageja ei sobinud töökohale on tõendatud xxxxkirjaliku seletusega.
13. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt 17.02.2017 ei ole tühine. Kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping üles TLS § 86 lg 1 alusel, sest hageja ei ole katseajal tulnud tööülesannete täitmisega toime, ja kostja hindas hageja ametikohale mittesobivaks. Kostja on teatanud töölepingu ülesütlemisest TLS §-s 96 sätestatud 15-kalendripäevase tähtaega järgides. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine kostja poolt 17.02.2017 ei ole tühine, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
14. Kohus ei arvesta otsuse tegemisel järgmiseid dokumente: avaldus TVK-le (lk 5), kostja vastus TVK menetluses (lk 9 – 10), puhkusetasu kompensatsiooni arvutuskäik (lk 11), hageja CV (lk 18, lk 41 - 42), sest need ei oma asjas tähtsust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. 5 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot (lk 26) ja lepingulise esindaja kulud 864 eurot (käibemaksuga) (lk 45 – 46).

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Toimikust nähtuvalt on kostja tasunud 08.06.2017 avalduse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot (lk 26). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega ei pidanud kostja tasuma 08.06.2017 avalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kostjal on õigus taotleda ekslikult tasutud riigilõivu tagastamist. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja 100 eurot riigilõivu katteks. 13.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosalise esindaja ja nõustajate kulud.

Sama sätte p 4 on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud päras kohtueelse menetluse lõppu.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 60 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt esindas kostjat töövaidluskomisjonis jurist Liia Gussev (TVK toimiku lk 7 – 10, lk 20 – 24). Töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus

§ 144

p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas

§ 162

lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-177-15, p 12). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks TVK menetluses tuleb pidada 6 tundi, mis arvestades esindaja tunnitasu teeb kokku 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja taotlus välja mõista hagejalt kostja lepingulise esindajale kantud kulud kohtumenetluses tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus asus asjas nr 3-2-1-112-11 seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetlusosalise poolt kantud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel peab tuvastama, kas menetlustoiminguid on teinud lepinguline esindaja, kelle kulutuste hüvitamist soovitakse, st toimikust peab näha olema, et menetlusdokumendid allkirjastas esindaja. Menetlusosalisele peab olema teada, et vastaspoolt esindab lepinguline esindaja ja menetlusosalisele peab olema ettenähtav, et vaidluse kaotamise korral võivad jääda tema kanda vastaspoole lepingulise esindaja kulud. Käesolevas tsiviilasjas esitas kostja nimel kõik dokumendid kostja seaduslik esindaja. Toimikus puuduvad kostja võimaliku lepingulise esindaja poolt koostatud ja allkirjastatud dokumendid. 6 Seega ei olnud hageja teadlik, et kostjat esindab menetluses lepinguline esindaja ja hageja ei saanud arvestada sellega, et vaidluse kaotamise korral võivad jääda tema kanda kostja lepingulise esindaja kulud. Seetõttu ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulisele esindajale kohtumenetluses kantud kulud. Kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja ei ole kinnitanud

§ 174lg 10 alusel, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Seetõttu mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud seoses TVK-s toimunud menetlusega summas 360 eurot ilma käibemaksuta. 14.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7