← Eesti

2-11-43883/46

Obsah (6)§ 174§ 386§ 657§ 651§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-11-43883 Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi Baye

§ 174

lg-st 1 tulenevat nõuet määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 16. Kostja, ei nõustu maakohtu seisukohaga, et põhjendamatu on menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindajate ajakulu kliendiga suhtlemiseks, kuna kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas suhtlus toimus, mis oli suhtluse sisu ja milleks see 4

(7)menetluse seisukohast vajalik oli. Kliendiga suhtlemata ei ole esindajal võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Maakohus luges põhjendamatuks kliendisuhtluse kulu ka perioodil 2014–2017, mil menetlus oli peatatud. Sel ajal kehtisid edasi hagi tagamise abinõud ning lepinguline esindaja nõustas klienti seoses hagi tagamise abinõude tühistamise võimalustega. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja esindajate ajakulu omavaheliseks suhtluseks oli põhjendamatu ja ei kuulu hüvitamisele, kuna vastav tegevus ei olnud suunatud ühegi vajaliku menetlustoimingu tegemisele ega konkreetselt õigusabi osutamisele. Kahe esindaja omavahelised nõupidamised on osa kliendile teenuse osutamisest ja esindajad peavad omavahel arutama tööjaotust, taktikat ja muud teenuse osutamiseks vajalikku. 17. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja esindajate ajakulu seoses hagi tagamise võimaluste täiendava analüüsi ja vastavate taotluste esitamisega oli põhjendamatu, kuna maakohus jättis need taotlused rahuldamata. Kostjal oli

§ 386

järgi õigus taotleda tema suhtes kehtivate ja väga koormavate hagi tagamise abinõude tühistamist ka menetluse kestel. Hagi tagamise abinõud takistasid kostja majandustegevust ja tekitasid kostjale olulist majanduslikku kahju, mistõttu kostja esindajate ülesanne oli taotleda piirangute tühistamist esimesel võimalusel. Seega oli vastavate taotluste koostamine ja esitamine lepingulise esindaja poolt põhjendatud ja vajalik kostja õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Kostja esindaja hindas menetluse kestel hagi tagamise tühistamise võimalusi ja esitas vastavad taotlused pärast seda, kui hageja ja kostja vahel toimunud paralleelsetes kohtuasjades olid tehtud kostja kasuks positiivsed kohtuotsused ja tühistatud hageja patendid, mille väidetava rikkumise tõttu oli hagi tagamise abinõusid kohaldatud. Seetõttu esines

§ 386

sätestatud alus hagi tagamise tühistamiseks juba menetluse kestel ning vastavat analüüsi, taotluste koostamist ja esitamist ei saa pidada põhjendamatuks.

  1. Eeltoodud alustel leiab kostja, et hagejalt tuleb täiendavalt välja mõista ka advokaadi ja kliendi vahelisele suhtlusele ning lepinguliste esindajate omavahelisele suhtlusele kulunud aja eest tasutu (kokku 6,6 h) ning hagi tagamise tühistamise võimaluste analüüsile ja vastavate taotluste koostamisele ja esitamisele kulunud aja eest tasu (kokku 16,55 h). Ka ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja ajakulu olnud täies mahus põhjendatud ja vajalik, mistõttu kostja palub hagejalt menetluskulud välja mõista täies ulatuses vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale. Menetluse edasine käik
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kolleegium peab vajalikuks anda mõnede kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatusele ja vajalikkusele maakohtust erinev hinnang. 22.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 23. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme 5

(7)kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 32-1-119-14, p 19), mida kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud määruses osaliselt teinud ja mille tulemusel on jäänud osa vajalikest kuludest hüvitamata. 24. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on rõhutanud, et vastaspoolele menetluskulude täielik hüvitamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt piiratud ning kohtutele on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama.

§ 175

lg 1 piirab menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku hüvitamispõhiõigust, olles samal ajal vajalik, et kaitsta teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse võib kohus jätta kontrollimata vaid siis, kui avaldus on õigeks võetud.

  1. Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku teenuse tunnitasu osas õigeks, kuid ajakulu hindamisel on maakohus osa toiminguid jätnud arvestamata või on vähendanud ajakulu viisil, kus diskretsiooni teostamine ei ole kontrollitav.
  2. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendamatult on osaliselt välja mõistmata jäetud kostja esindaja kliendisuhtlusega seotud kulud, põhjusel, et kliendisuhtlusest tulenev ei kajastu toimikus. Kolleegium leiab, et igas kohtumenetluses on lepingulisel esindajal vajalik suhelda kliendiga. Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse osas tuleb lisaks vaidluse asjaoludele, tõendite hulgale ja muule taolisele arvestada ka sellega, et samade patentidega seotud vaidlused toimusid lisaks Eesti kohtutele ka teiste riikide kohtutes ja vastavat informatsiooni sai esindaja ennekõike oma kliendilt. Kuna klient ei asu Eesti Vabariigis, siis temaga suhtlemisel on tavapärane e-kirjavahetus. Sellise suhtlemise toimumist saab menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline eeldada, kuid alati ei järgne kliendisuhtlusele kohtule menetlusdokumendi esitamine.
  3. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjat lisaks vandeadvokaat Maarja Kärsonile (menetluse alguses vandeadvokaat Viive Näslund) esindanud ka patendivolinik Reet Maasikamäe. Menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud lepingulise esindaja kulude nimekirjast ei nähtu, et oleks nõutud mõlema lepingulise esindaja kulude hüvitamist seonduvalt menetlustoimingutega. Menetlusdokumendid on kohtule esitanud vandeadvokaadist esindaja. Kolleegium leiab, et kliendi esindamiseks oli esindajate omavaheline suhtlemine mõistlikus mahus vajalik ennekõike praeguse vaidluse eripära arvestades. Patendivolinik on kitsal erialal spetsialiseerunud ja vaidluse lahendamisel on tema eriteadmised olulised. Kuna patendivolinik oli menetluses lepinguline esindaja, siis oli hagejal võimalus patendivoliniku esindamisega seonduvaid kulusid ette näha. Lepingulise esindaja kulude tabelist nähtuvalt piirduvad patendivoliniku poolt kostja esindamisega seotud kulud ainult vandeadvokaadist esindaja ja patendivoliniku suhtlemise aja eest nõutuga.
  4. Ajal, kui käesoleva tsiviilasja menetlus oli peatatud, tuli kolleegiumi arvates lepingulisel esindajal menetluse peatamiseks põhjust andnud menetluste käigust tulenevalt tegeleda vajalikus määras ka käesoleva menetlusega. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikus määras põhjendatud ajakuluks lisaks maakohtu poolt tuvastatule ka kliendisuhtlust ja suhtlust patendivolinikuga perioodil, kui menetlus oli peatatud.
  5. Eeltoodu põhjal loeb kolleegium lepingulise esindaja teenuse osutamise vajalikuks ajakuluks lisaks maakohtu poolt tuvastatud ajale 03.10.2011 nõupidamist patendivolinikuga 1 tund, 05.10.2011 ja 10.10.2011 suhtlust kliendi ja patendivolinikuga 0,5 tundi, ajavahemikul menetluse peatamisest kuni menetluse 6

(7)uuendamise taotluse esitamiseni (02.12.2011- 30.03.2017) suhtlust patendivolinikuga ja kliendiga kokku 3,5 tunni ulatuses.
  1. Kolleegium ei pea põhjendatuks ajakulu seonduvalt hagi tagamise tühistamise taotlemisega ajal, kui menetlus oli peatatud. Kohus kostja taotlusi ei rahuldanud. Maakohus on selles osas oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Samuti ülejäänud menetluskulude osas on kolleegiumi arvates maakohus määranud menetluskulud õigesti ja kaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt määratud ajakulu muuta.
  2. Arvestades ringkonnakohtu poolt tuvastatut, on kostja esindajate vajalik ja põhjendatud ajakulu 27,6 tundi (22,6 + 5), millele vastab hüvitatav menetluskulu 4416 eurot (160 x 27,6). Kokku kuulub hüvitamisele 4416 + riigilõiv 25,56=4441,56 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Taotlus tuleb rahuldamata jätta 4952 euro osas. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. 32.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.