← Eesti

2-16-16939/27

Obsah (6)§ 37§ 35§ 25§ 34§ 28§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16939 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu ühisvara

) § 25, mis näeb ette, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

§ 37

lg 1 esimene lause sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Sama sätte lg 11 kohaselt määratakse kindlaks ühisvara koosseis varasuhte lõppemise seisuga.

§ 35

p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 37

lg 3 alusel jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 7. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid abielu 12.02.1994 ja lahutasid abielu 28.09.2015 (I kd, lk 10). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõppes

§ 37

lg 11 ja

§ 35p 3 alusel abielu lahutamisega 28.09.2015.

Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - ühisvarasse kuulub kinnistu Xxxx(I kd, lk 11 – 12) väärtusega 18 000 eurot, hageja ja Swedbank AS vahel 24.04.2002 sõlmitud laenuleping nr xxxxmuudatuste ja lisadega (I kd, lk 14 – 30), sõiduauto haagis Tiki Treiler, murutraktor, mootorsaag, murutrimmer kokku väärtusega 1 275 eurot; - pärast abielu lahutamist on hageja kandnud perioodil 28.09.2015 – 05.05.2017 ühisvarale kulutusi oma lahusvara arvel tasudes kinnistu Xxxxomandamiseks sõlmitud laenulepingujärgseid makseid ja maksnud perioodil 19.11.2015 – 19.01.2017 oma lahusvara arvel elektriarveid kinnistul tarbitud elektri eest; - hagejal on õigus nõuda ühisvara arvel tema poolt kantud kulude hüvitamist. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - kas ühisvarasse kuulub Xxxx Xxxxasuv kinnistul vallasvara ja kas vallasvara on säilinud; - kellele jääb ühisvara jagamise tulemusel kinnistu Lätte; - kas hageja on kandnud juunis 2016 Xxxxkinnistule selle säilimiseks vajalikke kulutusi ning kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda lahusvara arvel ühisvarale (st Xxxxkinnistule) kantud kulutuste hüvitamist. Kas hagejal on õigus nõuda ühisvara arvel ühisvarale (st Xxxxkinnistule) tulevikus kantavate kulutuste hüvitamist; - ühisvara jagamisel väljamõistetava hüvitise suurus. 8. Hageja leiab, et ühisvara koosseisu kuulub xxxx Xxxxkinnistul asuv vallasvara. Hageja esitas kinnistule jäänud vallasvara nimekirja (I kd, lk 115, lk 138). Kohus selgitas hagejale 06.04.2017 kohtuistungil (I kd, lk 133 – 135), et kuivõrd kostja on vaidlustanud vallasvara kuulumise ühisvarasse, vara väärtuse ja vara olemasolu varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga, tuleb hagejal tõendada, et Xxxx Xxxxkinnistule jäänud vallasvara kuulub ühisvarasse, vara väärtus ja selle olemasolu varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vallasvara kuulumist ühisvarasse. Hageja poolt esitatud kaks vara nimekirja ja pildid (I kd, lk 115, lk 138 – 143) ei tõenda, et nimekirjas märgitud esemed olid soetatud poolte abielu kestel ehk varaühisuse varasuhte ajal

§ 25mõttes.

Hageja ei ole esitanud nimekirjades märgitud esemete omandamise aega kinnitavad arveid või hinnapakkumisi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas hageja poolt ühisvara hulka arvatud vallasvara, mis asub Xxxx Xxxxkinnistul kuulub ühisvarasse. Hageja ei ole tõendanud, et Xxxx Xxxxkinnistul asuv vallasvara on poolte ühisvara. Vallasvara nimekirjades märgitud esemete hinnad ei tõenda nende 5 tegelikku väärtust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, nt arveid, eksperthinnanguid esemete väärtuse kohta. 9. Pooled vaidlevad selle üle, kellele jääb ühisvara jagamisel kinnistu Lätte. Otsustamaks, kellele ühisomanikest jätta nendele kuuluv ese on kohtul lai kaalutlusõigus. Kohus peab ühisomandi lõpetamisel kaaluma poolte huve, lähtudes õiglusest. Kohtu hinnangul on usutavad mõlema poole väited, et neil on tekkinud kinnistuga Xxxxemotsionaalne side. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et mõlemad pooled on abielu kestel panustanud kinnistu arendamisse, hooldamisse ja kinnistul hoonete ehitamisse ühisvarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid ja oma vaeva. Hageja on märkinud, et tema on veetnud lapsepõlves palju aega oma vanaema talus, mis asub Xxxxkinnistust 11 km kaugusel. Kostja on aga toonud välja, et tulenevalt tema pedagoogi pikast puhkusest on tema veetnud 13 suve Xxxxkinnistul koos poolte lastega, kuid hageja on viibinud seal vaid oma puhkuse ajal ühe kuu. Hageja kinnitab, et kostja kasutab kinnistut terve suve kostja kolmekuulise puhkuseperioodi jooksul. Kuivõrd kostja viibib kinnistul suvel oma elukaaslasega, ei saa hageja seal suvepuhkusi veeta. Hageja on 06.04.2017 kohtuistungil avaldanud, et kostja kasutab kinnistut temast ajaliselt rohkem. Hageja on avaldanud ka soovi võõrandada kinnistu, kuna selle hoidmine ei ole tema hinnangul mõistlik (I kd, lk 90 – 91). Arvestades poolte emotsionaalset seotust Xxxxkinnistuga, tuleb kohtu hinnangul jätta kinnistu sellele ühisomanikule, kes väljakujunenud praktika kohaselt kasutab seda ajaliselt rohkem. Selliseks ühisomanikuks on käesoleval juhul kostja. Seejuures arvestab kohus hageja soovi müüa kinnistu maha, mis näitab, et hageja ei olnud huvitatud kinnistu säilimisest. Kohus jätab kinnistu Xxxxkostja ainuomandisse. Kostjalt tuleb

§ 37

lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel välja mõista hüvitis hageja kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest kinnistu poole väärtuse ulatuses ehk 9 000 eurot (18 000 eurot : 2). Kostja on soovinud kinnistu jätmist endale. Seega saab eeldada, et kostja on võimeline maksma hagejale hüvitist kinnistu omandiõiguse kaotamise eest. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub Xxxxkinnistu poolte ühisomandisse (I kd, lk 11 - 12). Kostja palub asendada hageja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnistusraamatusse kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 5 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd kohus jätab kinnistu Xxxxkostja ainuomandisse, kohustab kohus hagejat TsÜS 68 lg 5 alusel andma nõusoleku kinnistu Xxxxomanikukande osas uue kande tegemiseks, milles märgitakse, et kostja on eelviidatud kinnistu ainuomanik. Lisaks hageja nõusolekule kinnistusraamatu kande muutmiseks, on kostja kinnistu ainuomandi tekkimise eelduseks hageja nõusoleku asendamine asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega pooled lepivad kokku, et hageja osa kinnistu omandist läheb kostja ainuomandisse. Kostja sooviks on see, et ta kantaks kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse, ning ta palus asendada hageja nõusolek selle eesmärgi saavutamiseks. Kohus kohustab hagejat andma nõusoleku ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse. 10. Poolte ühisvarasse kuulub hageja ja Swedbank AS vahel 24.04.2002 sõlmitud laenuleping nr xxxxmuudatuste ja lisadega. Laenulepingu alusel väljastas pank hagejale laenu sealhulgas Xxxxkinnistu omandamiseks ja kinnistule sauna ehitamiseks. Seega on laenuleping seotud Xxxxkinnistuga ning laenulepingust tulenevad kohustused tuleb jätta kostja kanda, sest kinnistu Xxxxjääb tema ainuomandisse. 6 Hageja poolt esitatud tõenditest (I kd, lk 28 – 29) nähtub, et kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab laenulepingu jääk 1 938,27 eurot (periood 07.10.2017 – 07.11.2018). Seega kostja kanda tuleb jätta laenulepingujärgsed kohustused 1 938,27 eurot. Kuivõrd kohustused jäävad täies ulatuses kostja kanda ja hageja vabaneb kohustuste kandmisest nende jäägi poole ulatuses, tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

§ 37lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel summas 969,13 eurot (1 938,27 eurot : 2).

Pooled ei vaidle, et laenulepingu nr xxxxlisaks on Xxxxkinnistu kindlustusleping, millest tuleneb kindlustusmaksete tasumise kohustus (II kd, lk 15 pöördel). Kindlustusleping lõpeb laenulepingu nr xxxxlõppemisega. Kuivõrd kinnistu jääb kostja ainuomandisse, tuleb kindlustulepingu järgsed kohustused jätta kostja kanda. Pooled ei vaidle, et kindlustuslepingujärgsete maksete jääk seisuga september 2017 on 187,18 eurot. Hageja tõendist nähtub, et igakuise kindlustusmakse suurus on 13,37 eurot ja selle tasumise tähtaeg on iga kuu 7. kuupäev (I kd, lk 32). Seega on otsuse tegemise hetkel kindlustusmakse septembri 2017 eest tasutud ja kindlustuslepingu jääk moodustab otsuse tegemise seisuga 173,81 eurot (periood 07.10.2017 – 07.11.2018 (laenulepingu lõppemise kuupäev)). Kuivõrd kindlustusmaksete tasumise kohustus jääb täies ulatuses kostja kanda ja hageja vabaneb kohustuse kandmisest selle jäägi poole ulatuses, tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

§ 37lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel summas 86,90 eurot (173,81 eurot : 2).

11. Pooled ei vaidle, et ühisvarasse kuulub sõiduauto haagis Tiki Treiler, murutraktor, mootorsaag, murutrimmer ja nende väärtus on 1 275 eurot. Pooled on nõus, et märgitud esemed jäävad ühisvara jagamisel hageja ainuomandisse. Kohus jätab sõiduauto haagise Tiki Treiler, murutraktori, mootorsae ja murutrimmeri hageja ainuomandisse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise saadu poole ulatuses summas 637,50 eurot

§ 37lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel.

  1. Hageja on oma lahusvara arvel kandnud ühisvarasse kuuluvale Xxxxkinnistule kulusid pärast varaühisuse varasuhte lõppemist 28.09.
  2. Perioodil oktoober 2015 – 05.05.2017 on hageja tasunud Xxxxkinnistu laenumakseid summas 2 907,66 eurot. Hageja on esitanud tõendid oma väite kinnitamiseks (I kd, lk 32, lk 116). Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Lisaks laenumaksetele on hageja tasunud perioodil 19.11.2015 – 19.01.2017 Xxxxkinnistu elektriarveid summas 89,36 eurot (I kd, lk 117). Kuivõrd hageja on kandnud kulusid ühisvarale oma lahusvara arvel, on tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist ühisvara arvel

§ 34

lg 2 alusel.

§ 34

lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Hagejale tuleb ühisvara arvel hüvitada kantud kulutused summas 2 997,02 eurot (2 907,66 eurot + 89,36 eurot). Poole märgitud summa ehk 1 498,51 euro ulatuses on hagejal nõudeõigus kostja vastu. 13. Kostja väidab, et hageja käis juunis 2016 Xxxxkinnistul vandaalitsemas ja kostja kandis kinnistule kulutusi vandaalitsemise tagajärgede kõrvaldamiseks. Kostja paigaldas ajutised aknad, uksed, sauna kerise ukse, lasi teostada ajutised elektri ja santehnilised tööd maksumusega kokku 2 600 eurot (I kd, lk 92). Lisaks märgib kostja, et vandaalitsemise tõttu vajab sauna tuleohutus kontrolli, mille hinnaks on 600 eurot (I kd, lk 93). Samuti, kuigi hageja on tagasi paigaldanud elumaja elektrikilbis puudu olevad osad, ei ole hagejal elektritööde tegemiseks pädevust. Seetõttu on kostjal õigus need elektritööd ise teha, millega kaasneb kulu 600 eurot (I kd, lk 94 – 97). Kuivõrd kostja on juba kandnud ühisvarale kulutused oma lahusvara arvel või kavatseb neid kanda, palub ta mõista välja hüvitis ühisvara arvel. 13.1 Kostja hüvitise väljamõistmise nõude aluseks on

§ 34lg 2.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja käis Xxxxkinnistul vandaalitsemas juunis 2016. Kohus leiab, et isik võib nõuda

§ 34lg 2 alusel ühisvarale oma lahusvara arvel faktiliselt kantud kulude hüvitamist.

Juhul, kui varaühisuse varasuhte on lõppenud, kuid ühisvara jagamine on pooleli ja vaidlusalune 7 ese jääb selle abikaasa ainuomandisse, kes soovib esemele kulutusi kanda, võib tekkida olukord, kus endine abikaasa kannab tulevikus pärast ühisvara jagamist kulutusi oma lahusvara arvel juba tema ainuomandisse kuuluvale esemele, ning tal puudub sellisel juhul õigus nõuda kulutuste hüvitamist

§ 34lg 2 alusel.

Kostja on kinnitanud 06.07.2017 kohtuistungil, et ta on kandnud oma lahusvara arvel Xxxxkinnistule kulutusi seoses ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamisega ning elektri ja santehniliste töödega 2 600 eurot. Kostja ei ole faktiliselt kandnud ühisvarale oma lahusvara arvel kulutusi seoses sauna tuleohutuse kontrolliga 600 eurot ja elektritöödega 600 eurot. Kohtu hinnangul ei saa kostja nõuda sauna tuleohutuse kontrolli ja elektritööde kulude hüvitamist ühisvara arvel, sest kostja ei ole märgitud kulud faktiliselt kandnud. 13.2 Kohtu hinnangul on kostja tõendanud Xxxxkinnistul asuvale ehitistele ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamise ning elektri ja santehniliste tööde tegemise juunis 2016 summas 2 600 eurot. Kostja on esitanud pildid, millest nähtub, et hoonele on paigaldatud ajutised aknad, teostatud elektrilised ja santehnilised tööd (I kd, lk 101 – 103, lk 188). Eeltoodud tööde teostamine ja nende maksumus 2 600 eurot on tõendatud 20.06.2016 teostatud tööde aktiga (I kd, lk 92). Tunnistaja Aivar Kodumäe poolt 23.08.2017 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et tema teostas 20.06.2016 aktis märgitud tööd ja et tasu tööde eest on makstud (I kd, lk 15 – 17). Kohtu hinnangul puuduvad alused kahelda tunnistaja erapooletuses. Kuigi tunnistaja on kostja elukaaslane ning tunnistaja kinnitas, et tema ja hageja vahel toimus 2017 füüsiline konflikt, ei anna see alust kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses juunis 2016 tehtud remonttööde kohta. Tunnistaja ärakuulamisel ei tuvastanud kohus, et tunnistaja oleks meelestatud hageja suhtes vaenulikult ja sooviks anda teadlikult valeütlusi juunis 2016 tehtud remonttööde kohta. Lisaks haakuvad tunnistaja ütlused remonttööde teostamise osas teiste kostja poolt esitatud tõenditega (pildid, teostatud tööde akt) ja kinnitavad seda, et tunnistaja andis tõeseid ütlusi. Kohtu hinnangul ei takistanud kuulata Xxxxtunnistajana üle ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lg 1, sest tunnistaja viibis eelmisel kohtuistungil 06.04.2017 kohtusaalis. Kohtuistungid antud vaidluses olid avalikud ja kõrvalised isikud võisid istungeid külastada. Otsustamaks, kas kuuluta inimene tunnistajana üle tuleb lähtuda TsMS § 251 lg-st 1. Kostja on põhistanud, et Xxxxle võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud ja seetõttu rahuldas kohus kostja taotluse kuulata Xxxxtunnistajana üle. 13.3 Pooled vaidlevad, kas hageja poolt Xxxxkinnistule kantud kulud 2 600 eurot olid vajalikud. Perekonnaseadus ei reguleeri seda, milliste oma lahusvara arvel ühisvarale kantud kulutuste hüvitamist võib abikaasa nõuda. Kohus leiab, et perekonnaseaduses sätestatud ühisvara valitsemise põhimõtted (

§ 28

lg-d 1 – 3, § 29 lg 1 esimene lause) on sarnased kaasomandi valitsemise ja kasutamise põhimõtetega, millised näevad ette AÕS § 72 lg-d 1 ja 3 ning mille kohaselt valitsevad kaasomanikud vara/eset eelkõige kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, ning kaasomanik võib asja kasutada, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kohtu hinnangul nähtub perekonnaseaduses sätestatud ühisvara valitsemise ja kasutamise regulatsioonist (

§ 28

lg-d 1 – 3, § 29 lg 1 esimene lause), et abikaasad valitsevad ja kasutavad ühisvara kokkuleppel, mis hõlmab kohtu hinnangul ka abikaasade kohustust otsustada kokkuleppel ühisvarasse kuuluvatele esemetele kulutuste kandmise üle. Sarnaselt kaasomandi valitsemise ja kasutamise regulatsiooniga (AÕS § 72 lg 5) võib olukorras, kus abikaasad ei jõua ühisvaraga tehingu, mis hõlmab ka ühisvarale kulutuste kandmist, tegemise osas kokkuleppele, tehingu tegemisest/kulutuste kandmisest huvitatud abikaasa taotleda kohtult mittenõustunud abikaasa nõusoleku asendamist

§ 29lg 3 kohaselt.

Erinevalt kaasomandi valdamise ja kasutamise regulatsioonist ei reguleeri aga perekonnaseadus olukorda, kus (endiste) abikaasade vahel tekib vaidlus küsimuses, milliste ühe (endise) abikaasa lahusvara arvel ühisvarale teise (endise) abikaasa nõusolekuta kantud kulutuste hüvitamist saab kulutusi teinud (endine) abikaasa nõuda ühisvara arvel. Kuivõrd perekonnaseadus ei reguleeri märgitud küsimust, tuleb kohtu hinnangul pöörduda kaasomandi valitsemise ja kasutamise regulatsiooni juurde. Vastav järeldus tuleneb ka AÕS § 70 lg-st 6, mille kohaselt kohaldatakse 8 ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 13.4 AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kohus leiab, et abikaasal on õigus kanda teise abikaasa nõusolekuta ühisvarasse kuuluvale esemele selle säilitamiseks vajalikke kulutusi. Kui vastavad kulutused olid kandnud abikaasa lahusvara arvel, on tal õigus nõuda vastavate kulutuste hüvitamist mitte teiselt abikaasalt, vaid ühisvara arvelt, sest selles osas näeb

§ 34lg 2 ette eriregulatsiooni võrreldes AÕS § 72 lg-ga 4. Vajalike kulutuste mõiste sätestab Ts

ÜS § 63 p 1, mille kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Õiguskirjanduses märgitakse, et selle hindamisel, kas kulutused olid vajalikud, on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas konkreetse kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilimiseks vajalikud või ilma nende tegemiseta oleks eseme säilimine ohtu sattunud. Seejuures on oluline hinnata kas kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, Tallinn, 2010, lk 210). 13.5 Kohus leiab, et mitte kõik kostja poolt juunis 2016 Xxxxkinnistule kantud kulutused olid vajalikud TsÜS § 63 p 1 mõttes. Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et tema, kostja ja kostja laps sõitsid juunis 2016 Xxxxkinnistule. Kui nad jõudsid kohale, siis oli torm ja sadas vihma. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et suvekodu aknad ja uksed olid ära viidud, suvekodus ja saunas kõik oli märg. Vee tõttu sai köögipärand kahjustatud (II kd, lk 15 – 16). Kohus leiab, et kostja poolt juunis 2016 kantud kulutustest olid vajalikud need, mis olid suunatud Xxxxkinnistul asuvate ehitiste kaitsmiseks vihma eest ja sellisteks kulutusteks võib lugeda ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamise kulutused. Vastavate kulutuste tegemine oli vajalik. Ehitisi tuleb kaitsta nendesse sattuva vihmavee eest, mis võib kahjustada ehitiste osasid või nendes sisalduvat sisustust. Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et köögipõrand saigi akende ja uste puudumise tõttu kahjustatud, sest vihmavesi sattus ehitise sisse. Ilma ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamiseta oleks Xxxxkinnistul asuvate ehitiste säilimine ohtu sattunud. Xxxxkinnistu ja selle oluliseks osaks olevate ehitiste säilitamiseks vajalikeks kulutusteks loeb kohus järgmised ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamisega seotud kulud (kohus võtab aluseks 20.06.2016 teostatud tööde aktis (I kd, lk 92) märgitud positsioonid): 20.06.2016 akti positsioon nr 5 „materjalid“ summas 119,85 eurot. Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et märgitud positsioon hõlmab valgusplaati, millest tehti ajutine uks ja ajutised aknad ning naelte maksumust. 20.06.2016 akti positsioonid nr 6 – 8 maksumusega 375 eurot (positsioon nr 6 summas 250 eurot + positsioon nr 7 summas 62,50 eurot + positsioon nr 8 summas 62,50 eurot). Positsioonid nr 6 – 8 hõlmavad valgusplaadist ajutise ukse ja ajutiste akende valmistamise ning paigaldamise kulutused. Vajalikuks kuluks tuleb lugeda ka valgusplaadi varumis kulu 150 eurot (20.06.2016 akti positsioon nr 10), sest valgusplaadist valmistati ajutine uks ja ajutised aknad. Vajalikuks kuluks tuleb pidada ka majutuskulud ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamise osas. Arvestades ukse ja akende paigaldamisele kuluda võinud aega ning muude tööde mahtu, leiab kohus, et majutuskulud seoses ukse ja akende paigaldamisega moodustavad 1/3 kõikidest majutuse kuludest ehk 102,11 eurot. Kuigi ajutise ukse ja akende paigaldamist teostas tunnistaja Xxxx, on märgitud kulu kantud seoses toiminguga, mis oli vajalik Xxxxkinnistu säilitamiseks. Seetõttu tuleb majutuskulu lugeda vajalikuks kulutuseks ajutise ukse ja akende paigaldamise osas. Vajalikud kulud Xxxxkinnistu säilitamiseks moodustavad 746,96 eurot (119,85 eurot + 375 eurot + 150 eurot + 102,11 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, mis teeb kokku 896,35 eurot. Kostjal on õigus nõuda ühisvara arvel oma lahusvarast kinnistule Xxxxkantud vajalike kulutuste hüvitamist kokku 896,35 eurot

§ 34lg 2 alusel.

Poole märgitud summa ehk 448,17 euro ulatuses on kostjal nõudeõigus hageja vastu. 9 13.6 Kohus leiab, et ülejäänud kostja poolt Xxxxkinnistule juunis 2016 kantud kulud (st elektri kilpide kontroll, pliidiukse ajutine paigaldus, veeboileri ja kerise ajutine ühendamine jne) ei olnud vajalikud kinnistu, sh sellel asuvate ehitiste säilitamiseks. Ehitise säilimist ei ohusta elektri kilbist teatud detailide puudumine või veeboileri/kerise lahtiühendamine. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et elektri kilbist detailide puudumine ja veeboileri/kerise lahtiühendamine oleks põhjustanud tuleohu või veeuputuse ohu, mistõttu saaks pidada vajalikeks elektrikilpide kontorolli ja veeboileri/keerise ühendamise kulutusi. Kõikide kulude kandmine, peale ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamise kulutuste, tuli otsustada kokkuleppel teise ühisomanikuga, sest sellised kulutused ei olnud vajalikud kinnistu Xxxxsäilitamiseks. Alternatiivselt oli kostjal õigus taotleda kohtult hageja nõusoleku asendamist kinnistu säilitamiseks mittevajalike kulutuste kandamiseks

§ 29lg 3 alusel.

Kostja ei saa nõuda ühisvara arvel oma lahusvarast kinnistule Xxxxkantud kinnistu säilitamiseks mittevajalike kulutuste hüvitamist.

  1. Järgnevalt käsitleb kohus poolte vastastikuseid rahalisi nõudeid teineteise vastu seoses ühisvara jagamisega. Hagejal on õigus nõuda kostjalt järgmiseid hüvitisi: 9 000 eurot (hüvitis kinnistu Xxxxomandiõiguse kaotamise eest), 1 498,51 eurot (hüvitis seoses lahusvara arvelt kantud laenulepingu nr xxxxmaksetega ja kinnistu Xxxxelektriarvetega), kokku 10 498,51 eurot. Kostjal on õigus nõuda hagejalt järgmiseid hüvitisi: 969,13 eurot (hüvitis seoses kostjale jäänud kohustusega tasuda laenulepingu nr xxxxmakseid), 86,90 eurot (hüvitis seoses kostjale jäänud kohustusega tasuda kindlustuslepingu makseid), 637,50 eurot (hüvitis haagise Tiki Treiler, murutraktori, mootorsae ja murutrimmeri omandiõiguse kaotamise eest), 448,17 eurot (hüvitis seoses lahusvarast Xxxxkinnistule kantud kulude (ajutise ukse ja ajutiste akende paigaldamine) hüvitamisega), kokku 2 141,70 eurot. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest 8 356,81 eurot (10 498,51 eurot – 2 141,70 eurot). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ühisvara jagamine on hagiline abieluasi ja kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-13, p 10). Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.