) § 688 lg 1 ja 2. Täidetud on kõik seaduses sätestatud eeldused lahkumishüvitise nõudmiseks. Agendilepingu kehtivuse ajal maksis kostja hagejale tasu, mis koosnes A-, B- ja C-komisjonist. Hageja on arvestanud lahkumishüvitise suurust võttes aluseks viimase viie aasta jooksul saadud kõik tasud (st A-, B- ja C-komisjoni) ning selle pinnalt on saadud ka keskmine aastatasu. Kui pooled ei ole kokku leppinud suuremas lahkumishüvitises, on lepingu lõpetamisel makstud tasu võrdne keskmise aastatasu suuruse summaga. Hagejale jääb arusaamatuks kostjapoolne hüvitise arvestuse käik, mille tulemusena on saadud hüvitise suuruseks üksnes 2 500 eurot (bruto). Lahkumishüvitise suuruse arvestamisel ei piisa üksnes B-komisjonist, mida võttis aluseks kostja, vaid arvesse tuleb võtta nii A-, B- kui C-komisjon, mille saamisest hageja ilma jäi. Kostja poolt väljamakstud summa ei vasta seaduses sätestatud lahkumishüvitise kriteeriumitele. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks keskmist aastatasu 8 306,37 eurot. Summast on arvestatud maha juba saadud lahkumishüvitis netosummas. Hageja nõuab kostjalt inkassotasu. Õiguskirjanduses märgitakse, et agendi põhikohustuste hulka ei kuulu võlgu olevate summade sissenõudmine. Võlgnevuste sissenõudmine ei ole agendilepingus sätestatud kohustus ja tasu selle eest ei sisaldu agenditasus. Agendilepingus on pooled leppinud kokku inkassoteenuse osutamises. Võlgnevuste sissenõudmine ei ole tavapärane kliendisuhe. Tegemist on kostja korraldusel sissenõutud ja kostjale üleantud summadega. Inkassoteenuse osutamisel tuleb arvestada, et kostja klientidele ei järgnenud sanktsioone, kui nad võlgnevust ei tasunud. Hageja pidi leidma teised argumendid, veenmaks kliente tasuma. Kui kliendileping katkes esimesel aastal seoses võlgnevustega, pidi agent osa komisjonitasust tagasi maksma. Inkassoteenust tuli osutada teadmisega, et hageja eesmärk ei olnud mitte võlgnevuse kättesaamine, vaid pikaaegse kliendisuhte säilitamine. Agendilepingu kehtivuse ajal ei ole kostja maksnud hagejale inkassotasu. Inkassoteenuse osutamise korral on hageja tööandjale alates 01.03.2013 kuni agendilepingu lõppemiseni sisse toonud 16 139,80 eurot. Hageja leiab, et kostja peaks maksma talle inkassotasu 30% ulatuses nimetatud summast, mis on 4 841,91 eurot. Hageja nõuab kostjalt agendilepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahjuks on ilma jäämine senisest sissetulekust. Agendilepingu ülesütlemisel tekib agendil kahju, kuna temalt võetakse võimalus teenida edaspidi sissetulekut. Seda riisikot peab agendi käsundiandja kandma. Kostja on öelnud agendilepingu erakorraliselt üles ja loonud olukorra, kus agent jääb ilma oma senisest sissetulekust. Kahju saab nõuda, kui agendileping öeldi üles nii korraliselt kui ka erakorraliselt. Hageja tegevus kostja juures ei olnud ebaedukas. Kostja tegevus ei ole lõppenud ja 2 kostjat ei ole likvideeritud. Seega on hagejal põhjus eeldada, et tema tegevus oleks saanud jätkuda ka edaspidi kostja juures. Sõlmitud kindlustuslepingud on kestusega üks aasta ja hagejal oli ja on õigus eeldada, et sõlmitud kindlustuslepingute haldamine kestab vähemalt üks aasta ning nende lepingute kehtivuse ajal on tal õigus saada tasu. Kostja teo (agendilepingu korraline ülesütlemine) ja hagejal tekkinud kahju (aastasest sissetulekust ilmajäämine) esineb põhjuslik seos. Tulenevalt
lg-st 3 eeldatakse agendil kahju tekkimist, kui lepingu lõpetamise tõttu jäi agent ilma agenditasust. Kostja ei ole eeldust ümber lükanud. Kahju suuruse arvestamisel on hageja võtnud aluseks talle tasutud A-, B- ja C-komisjonistasud kogumis. Kahjunõude suuruseks peab hageja keskmist aastatasu summas 6 716,64 eurot. Märgitud summast on juba lahutatud saadud töötuskindlustushüvitis. Kostja vastuväited
lg 3 võimaldab agendil nõuda kahju hüvitamist lepingu lõppemise tõttu üksnes juhul, kui käsundiandja on lepingut rikkunud. Kahju nõudmiseks peavad olema täidetud üldised õiguskaitsevahendi rakendamise tingimused, st käsundiandja peab olema rikkunud agendilepingut. Kostja ei ole agendilepingut ega seadusest tulenevaid nõudeid rikkunud ja järelikult ei ole hagejal kahju hüvitamise nõuet. 3 Kohtu põhjendused
.
lg 1 sätestab, et agendilepingu lõppemisel on agendil õigus eraldi hüvitisele (lahkumishüvitis), kui ta on käsundiandja jaoks loonud ärisuhteid uute klientidega või olemasolevaid ärisuhteid oluliselt laiendanud (p 1) ja käsundiandjal on sellistest ärisuhetest ka pärast agendilepingu lõppemist olulist kasu (p 2) ja agent kaotab agendilepingu lõppemise tõttu õiguse agenditasule, millele tal oleks olnud õigus lepingu jätkamisel juba sõlmitud või edaspidi sõlmitavatelt lepingutelt isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundiandjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent (p 3) ja hüvitise maksmine on kõiki asjaolusid arvestades õiglane (p 4). 5.1 Hindamaks, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lahkumishüvitist tuleb tuvastada, kas on täidetud lahkumishüvitise maksmise eeldused. Kohus leiab, et selleks et hinnata hageja panust käsundiandja tegevusse tuleb võtta aluseks mitte kogu kostja portfellis olnud kindlustuslepingute arvu agendilepingu lõppemise aja seisuga ehk 2016. a veebruaris, vaid hageja panust tuleb hinnata lähtudes piirkonnast, milles ta tegutses ja seejuures tuleb arvestada hageja poolt sõlmitud uute lepingute arvu. Agendi tegutsemise piirkonnast sõltuvalt võib tema poolt sõlmitavate lepingute arv oluliselt varieeruda, mis ei iseloomusta agendi panust käsundiandja tegevusse vähemolulisena võrreldes teiste agentidega. Eluliselt usutav on, et Tallinnas või selle ümbruses tegutsev agent võib sõlmida rohkem lepinguid, kui agent teisest piirkonnast. Selle põhjuseks võib olla see, et pealinnas elab rohkem inimesi ja oluline osa majandusest on kontsentreeritud Tallinnasse või selle ümbrusesse. Kostja 11.05.2017 menetlusdokumendi p-des 1.1.4 – 1.1.7 esitatud käsitluse alusel ei saa tuvastada teiste agentide poolt sõlmitud lepingute arvu teatud perioodi jooksul ja kõrvutada neid hageja näitajatega. Lisaks seab
lg 1 p 1 esimene alternatiiv lahkumishüvitise maksmise eelduseks uute ärisuhete loomise klientidega, sidumata seda kvantitatiivsete näitajatega (nt loodud uute ärisuhete arv jne). Hageja poolt esitatud tõendiga on tõendatud, et agendina tegutsemise perioodi jooksul on ta sõlminud 553 uut kindlustuslepingut (II kd, lk 37 – 42). Agendilepingu lõppedes veebruaris 2016 oli hageja portfellis 466 kliendilepingut, millest 300 oli hageja ise sõlminud. Hageja ütlustega vande all on tõendatud, et ta on tegutsenud agendina Tartus ja tema portfell oli üks suuremaid, ning seitsmest portfellist Tartus oli hageja portfell kolmandal kohal (II kd, lk 72 pöördel). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on loonud käsundiandja jaoks ärisuhteid uute klientidega. Seega on täidetud
Kostja poolt esitatud Xxxxkirjeldus (II kd, lk 53), mis iseloomustab hageja suhtumist töösse ei lükka ümber hageja poolt tõendatud asjaolu, et hageja on loonud käsundiandja jaoks ärisuhteid uute klientidega. 5.2 Hageja on tõendanud, et pärast temaga sõlmitud agendilepingu lõppemist on hageja portfellis olnud lepingute alusel laekunud kostjale 25 685 euro (II kd, lk 43 – 46). Kohus leiab, et märgitud 4 summat tuleb lugeda piisavalt suureks ja seega on käsundiandja saanud pärast hagejaga sõlmitud agendilepingu lõppemist olulist kasu. Järelikult täidetud on
Määravat tähtsust ei oma kostja väide, et kliendilepingud on tähtajalised ja lõpevad aasta möödumisel. Hageja on tõendanud, et pärast agendilepingu lõppemist on kostjale laekunud raha nende lepingute alusel, millised olid hageja portfellis lepingu lõppemisel. Kostja seaduslik esindaja selgitas 09.08.2017 kohtuistungil, et arvestades lepingute katkestuse määra laekus kostjale reaalselt ca 22 000 eurot ja et märgitud summa ei ole oluline, arvestades kostja kogukäivet 2 miljonit eurot aastas või Tartu esinduse portfelli väärtust ca 500 000 eurot – 700 000 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid eeltoodud väidete kinnitamiseks. Seadusliku esindaja selgitus kohtuistungil ei ole tõend. Seetõttu jätab kohus kostja seadusliku esindaja selgitused tähelepanuta. 5.3 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 kohaselt maksab kostja agendile A-komisjoni uue eraisikust kindlustusvõtjast kliendi või eseme kindlustamise eest 25% ühe kuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingutes fikseeritud arvestuslikust aasta kindlustusmaksete summast ning uue juriidilisest isikust kindlustusvõtjast kliendi või eseme kindlustamise eest 10% ühe kuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingutes fikseeritud arvestuslikust aasta kindlustusmaksete summast. Kostja maksab agendile B-komisjoni klientide hoidmise ja teenindamise eest 10% protsenti ühe kuu jooksul laekunud kindlustusmaksete summast. Kostja maksab agendile C-komisjoni juhul, kui agendil on ühe kuu jooksul vähemalt kuus uut ja jõustunud kindlustuslepingut. 30.04.2012 agendilepingu sõlmimisel lõppenud 12.04.2010 agendilepingu lisa 1 sätestas samad agenditasu maksmise põhimõtted. Kohus leiab, et tasuks
lg 1 p 3 mõttes, mille saamise õiguse oli hageja kaotanud agendilepingu lõppemise tõttu, saab pidada B-komisjoni. 30.04.2012 agendilepingu lisast 1 nähtuvalt makstakse B-komisjoni klientide hoidmise ja teenindamise eest ehk see on tasu, mis ei eelda aktiivset müügitööd. B-komisjoni ei maksta uute lepingute sõlmimise eest, vaid agent saab antud komisjonitasu tema portfellis olemasolevete klientidega sõlmitud lepingute hoidmise eest. Hagejal oleks olnud õigus B-komisjonile lepingu jätkamisel. Seega oleks hagejal õigus saada lepingu jätkamisel B-komisjoni juba sõlmitud lepingutelt isikutega, kellel hageja tegevuse tulemusena tekkis kostjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis hageja. Seega on täidetud
lg 1 p 3 järgne eeldus lahkumishüvitise saamiseks, sest agendilepingu lõppemise tõttu on hageja jäänud õigusest ilma saada B-komisjoni. Kohtu hinnangul tuleks lahkumishüvitise suuruse arvestamisel võtta aluseks see tasu, mille saamise õigusest jääb agent ilma agendilepingu lõppemise tõttu, kuid mille saamise õigus oleks agendil olnud lepingu jätkamisel. Käesoleval juhul on selliseks tasuks B-komisjon. Tasuks, mille saamise õiguse hageja kaotas agendilepingu lõppemise tõttu ei saa pidada A- ja Ckomisjoni. 30.04.2012 agendilepingu lisast 1 tulenevalt oli hagejal õigus saada A- ja C-komisjoni üksnes uute lepingute sõlmimise eest. Hageja kinnitas vande all, et temale makstud tasu koosnes A-, B- ja C-komisjonist (II kd, lk 73). Seega on hageja A- ja C-komisjonitasud kätte saanud ning nende teistkordseks väljamaksmiseks lahkumishüvitisena puudub alus. Teoreetiline ja tõendamata on hageja väide, et agendilepingu jätkumisel oleks hageja teinud sama efektiivselt tööd nagu varasemal perioodil, mistõttu ei ole põhjendatud võtta lahkumishüvitise suuruse arvestamisel hagejale varem tasutud A- ja C-komisjonid. 5.4 Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et hageja on töötanud kostja juures ca 5 aastat, et hageja on loonud kostjale ärisuhteid uute klientidega, et kostja on saanud sellistest suhetest olulist kasu pärast agendilepingu lõppemist ning et hageja on kaotanud agendilepingu lõppemise tõttu õiguse tasule, on õiglane maksta hagejale lahkumishüvitist. Seega on täidetud
5 5.5.
lg 2 sätestab, et agent ei või nõuda oma tegevuse viimase viie aasta keskmisest aastatasust, lühema lepingu kestuse korral aga kogu lepingu kestuse aja keskmisest aastatasust suuremat lahkumishüvitist. Kui agendileping kestis vähem kui üks aasta, ei või agent nõuda kogu lepingu kestuse aja vältel teenitud agenditasust suuremat hüvitist. Kohus on seisukohal, et
lg 2 näeb ette maksimaalselt võimaliku lahkumishüvitise suuruse, mida agent võib nõuda käsundiandjalt. Lahkumishüvitise suuruse üle otsustades on põhjendatud juhinduda
lg 1 p-des 1 – 4 sätetatud eeldustest ning tuleb võtta aluseks tasu, mille saamise õigusest hageja jäi agendilepingu lõppemise tõttu. Selliseks tasuks on Bkomisjon. Kostja on tõendanud, et ta on arvestanud lahkumishüvitist võttes aluseks B-komisjoni osa 10% (bruto) ja saanud summa 2 500 eurot (bruto), mille saamise õigus oleks hagejal olnud agendilepingu jätkamisel juba sõlmitud lepingutelt isikuga, kellel hageja tegevuse tulemusena tekkis käsundiandjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis hageja (I kd, lk 144). Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale välja lahkumishüvitise summas 2 500 eurot (bruto) (I kd, lk 141 – 142, lk 145), mille saamise õigus oli hagejal tulenevalt
Kuivõrd hagejale on lahkumishüvitis juba väljamakstud, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt lahkumishüvitis 8 306,37 eurot. 6.
sätestab, et lisaks agenditasule sõlmitud lepingute eest on agendil õigus täiendavale tasule tema poolt vastavalt käsundiandja korraldustele sisse nõutud ja käsundiandjale üleantud summade eest. Pooled on eri meelt kas hageja ja kostja vahel sõlmitud agendileping sisaldab kokkulepet selle kohta, et hageja pidi osutama inkassoteenust või hageja tegevus klientidelt võlgnevuste sissenõudmiseks on lepingust tulenev tavapärane kliendisuhte hoidmise kohustus. Samuti kas kostjal on kohustus tasuda hagejale eraldi tasu inkassoteenuste eest või tasu võlgnevuste sissenõudmise eest on hagejale juba makstud agenditasu ühe komponendina. 6.1 Kuivõrd pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ja nende ühist tahet ei saa kindlaks teha, tuleb kohtul tõlgendada lepingut
alusel.
lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama sätte lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1); tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud ( p 2 ); lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3); lepingu olemust ja eesmärki (p 4); vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (p 5); tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (p 6). Sama sätte lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Sama sätte lg 7 näeb ette, et kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. 6.2 Õiguskirjanduses märgitakse, et agendi põhikohustus on vahendada või sõlmida lepinguid käsundiandja huvides. Lepingute täitmine ja lepingu teise poole täitmata kohustuste sissenõudmine ei kuulu reeglina agendi ülesannete hulka. Kui agent ja käsundiandja on kokku leppinud, et agent nõuab sisse käsundiandjale võlgu olevaid summasid, on agendil õigus saada lisaks agenditasule inkassotasu (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009, P. Varul jt, lk 144 – 145). 6.3 Hageja kohustused näeb ette 30.04.2012 agendilepingu p 2 (I kd, lk 45 – 51). Samasisulised hageja kohustused sätestas ka 12.04.2010 agendilepingu p 2 (I kd, lk 37 – 42). Kohtu hinnangul 6 nähtub 30.04.2012 agendilepingu p-st 2, et hageja põhiülesandeks oli eelkõige uute lepingute sõlmimine. Samas aga tõlgendades
lg-te 4, 5, 6 ja 7 alusel 30.04.2012 agendilepingu pi 2.3 (st agent kohustub võtma vastu kindlustusvõtjatelt kindlustuslepingute sõlmimise ja muutmise avaldusi) ja p-i 2.12 (st agent kohustub tegema kostja huvides mõistlikke pingutusi kindlustuslepingute sõlmimiseks ja vahendamiseks) koosmõjus lepingu p-ga 6.2, mis näeb küll ette agendi hoolsuse määra, kuid millest järeldub ka agendi ülesanne võtta kliendiga ühendust kindlustuslepingu pikenemisel ja agendi ülesanne suhelda kliendiga piisava põhjalikkusega, kui kliendil tekib võlgnevus, et saada aru, miks võlgnevus tekkis, asub kohus seisukohale, et pooled leppisid kokku selles, et uute kindlustuslepingute sõlmimise kõrval, mis oli hageja põhiülesandeks, oli hageja ülesandeks muuhulgas klientidelt täitmata kohustuste sissenõudmine. Selline ülesanne vastab inkasoosteenuse tunnustele, millal agent üritab teha kõik endast sõltuva, et nõuda kliendilt sisse täitmata kohustus. 6.4 Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta tegeles klientidelt täitmata kohustuste sissenõudmisega ehk hageja tegeles inkassoteenusega. Hageja ütlustega vande all on tõendatud, et ta pidi vaeva nägema selleks, et klient võlgnevuse tasuks, hageja pidas klientidega läbirääkimisi täitmata kohustuste sissenõudmiseks, koostades selleks maksegraafikuid või helistades klientidele selleks, et tuletada neile meelde, et neil on võlg ja et nad oleksid sellest teadlikud (II kd, lk 72 pöördel – lk 73). Asjaolud, et eeltoodud toimingud kuulusid agendi ülesannete hulka ja et neid tegi ka hageja on tõendatud ka tunnistaja Xxxxütlustega (II kd, lk 73). Hageja poolt esitatud Xxxx 03.07.2015 ja 01.09.2015 e-kirjad tõendavad, et agendid pidid võlglastega tegelema (II kd, lk 185 – 186). Hageja on tõendanud, et ta on koostanud perioodil 2012 - 2014 võlglaste tabeli ja on helistanud või saatnud e-kirju võlgnikele eesmärgil nõuda täitmata kohustused sisse (I kd, lk 173 – 184). Kostja poolt esitatud väljavõttega on et tõendatud, et hageja helistas klientidele 2015. a, et nõuda sisse täitmata kohustused (II kd, lk 7). Kuigi kostja seadis 11.05.2017 menetlusdokumendi p-des 2.8 ja 2.9 kahtluse alla hageja väite, et viimane oli helistanud klientidele seoses lepinguga nr 0101939 ja lepinguga nr 0102973 (II kd, lk 9 – 10), ei ole kostja vaidlustanud muid lepingu kehtivuse ajal hageja poolt tehtud toiminguid klientidelt täitmata kohustuste sissenõudmiseks. Kostja poolt esitatud Xxxxselgitusest nähtub küll, et Xxxxhinnangul ei suhtunud hageja teatud oma kohustuste täitmisesse hoolikalt (II kd, lk 53), kuid selgitus ei lükka ümber hageja poolt tõendatud asjaolu, et hageja tegeles inkassoteenusega. Lisaks on Xxxxselgitus osas, milles kirjeldatakse hageja tegutsemist võlglastega vastuoluline. Nii märgitakse selgituses, et hageja tegeles võlglastega vähe ja samas leitakse, et hageja ei ole täitnud ülesannet teha tööd võlglastega. Kuivõrd selgitus on võlglastega töö tegemise osas vastuoluline, jätab kohus selgituse selles osas tähelepanuta. 6.5 Kuivõrd hageja tegeles põhikohustuste kõrval ka inkassoteenuse osutamisega, pidi kostja maksma hagejale tasu sisse nõutud ja käsundiandjale üleantud summade eest. Kohtu hinnangul sisaldub kokkulepe sellise tasu maksmise kohta kostja kohustuses tasuda hagejale B-komisjoni. 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 p 3 sätestab, et kostja maksab agendile B-komisjoni klientide hoidmise ja teenindamise eest kümme protsenti ühe kuu jooksul laekunud kindlustusmaksete summast. Kasutades
lg-tes 4 ja 5 sätetatud tõlgendamisreegleid, asub kohus seisukohale, et punktis kasutatud mõistet „klientide hoidmine ja teenindamine“ tuleb tõlgendada selliselt, et agent pidi välja selgitama, miks kliendil on tekkinud võlgnevus ja tegema kõik endast sõltuva (nt helistama kliendile või saatma sõnumi, et tuletada meelde võlgnevus, koostama maksegraafiku, veenma kliendi tasumata kohustused täitma jne), et nõuda kliendilt täitmata kohustus sisse. Hageja ütlustest vande all selgub, et hageja sisustab mõistet „klientide hoidmise“ selliselt, et ta pidi helistama võlgu olevale kliendile ja veenma teda võlgnevuse likvideerima ning et hageja pidi tegema kõike, et klient võla tasuks (II kd, lk 72 pöördel). Kohtu hinnangul vastab mõiste „klientide hoidmine ja teenindamine“ inkassoteenuse tunnustele. Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta tegeles inkassoteenusega. Hageja on kinnitanud vande all, et lepingu kehtivuse ajal talle makstud tasus sisalda muuhulgas ka B-komisjon. Tasu maksmise kohta on 7 hageja esitanud ka oma pangakonto väljavõtted (I kd, lk 153 – 157, lk 187 – 192). Eeltoodust nähtub, et kostja on tasunud hagejale lepingu kehtivuse ajal B-komisjonitasu ehk tasu inkassoteenuse eest. Kostja on maksnud hagejale tasu 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 p-s 3 sätetatud määras. Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda korduvalt või täiendavat inkassotasu maksmist, sest vastava tasu on kostja hagejale juba välja maksnud. 6.6 Alternatiivselt märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud, et perioodil alates 01.03.2013 kuni agendilepingu lõppemiseni on ta toonud kostjale sisse inkassoteenuse korras 16 139,80 eurot. Kohus on selgitanud hagejale 27.03.2017 kirjas (I kd, lk 165), et esitatud tabel (I kd, lk 158 – 162) ei tõenda hageja poolt võlgnikelt sisse nõutud ja kostjale üleantud summad. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid oma väite kinnitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal oleks õigus nõuda inkassotasu 30% kostjale sissetoodud summadest. Hageja on kinnitanud 09.08.2017 kohtuistungil, et pooled ei leppinud kokku inkassotasu suuruses 30% sissetoodud summadest (II kd, lk 72 pöördel, 74 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole veenev ja tõendamata on hageja väide, et inkassotasu 30% on mõistlik, arvestades turul kehtivaid hindasid. Õiguskirjanduses märgitakse, et kui pooled ei ole agendilepingus inkassotasuga seonduvat piisavalt täpselt määratlenud, kohaldatakse analoogia korras agenditasu reguleerivaid sätteid (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009, P. Varul jt, lk 144 – 145). Kuivõrd hageja on olnud seisukohal, et agendilepingus ei leppinud pooled agenditasu arvestamise põhimõtetes kokku, on kohus selgitanud hagejale 27.03.2017 kirjas (I kd, lk 165), et hagejal tuleb arvestada inkassotasu agenditasu kujunemise põhimõtteid järgides. Pooled on 30.04.2012 agendilepingu lisa 1 p-des 2, 3 ja 5 leppinud kokku agenditasu maksmises ja selle suuruse kujunemise tingimustes. Kuivõrd pooled on leppinud agendilepingus kokku agenditasu suuruses, ei kohaldu seaduses sätestatud (
Hageja ei ole arvestanud nõutavat inkassotasu arvestades kohtu juhist. Seega ei ole hageja inkassotasu nõue 4 841,91 eurot tõendatud ja nõude kujunemine on ebaselge, mis annaks alust jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kosjalt inkassotasu 4 841,91 eurot. 7. Hageja palub välja mõista kostjalt kahju, mis on tal tekkinud agendilepingu lõppemise tõttu. Hageja nõude aluseks on
lg 3, mis sätestab, et lahkumishüvitise maksmine ei välista ega piira agendi õigust nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju olemasolu eeldatakse, kui lepingu lõppemise tõttu jäi agent ilma agenditasust, mida ta oleks saanud agendilepingu jätkamise korral, võimaldades samal ajal käsundiandjale agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Kahju olemasolu eeldatakse ka siis, kui lepingu lõppemine ei võimaldanud agendil amortiseerida kulusid, mida ta kandis agendilepingu täitmise tõttu käsundiandja juhiste kohaselt. Õiguskirjanduses märgitakse, et kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahend, mille tekkimiseks peavad olema täidetud üldised õiguskaitsevahendi rakendamise tingimused, st käsundiandja peab olema agendilepingut rikkunud.
lg 3 kergendab agendi tõendamiskoormist, kuid ei välista muid, üldsätetest tulenevaid kahjuhüvitisnõude tekkimise eeldusi (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009, P. Varul jt, lk 150). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on rikkunud agendilepingut ja täidetud on üldised õiguskaitsevahendi (st kahju hüvitamise (
Kostja on teatanud agendilepingu lõppemisest ette kolm kuud ehk seaduses (
Kostja on tasunud hagejale lepingu lõpetamisel lahkumishüvitise summas, milles oli hagejal õigus hüvitist saada. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostja rikkus agendilepingut. Kohus leiab, et
lg 3 teise lause järgi eeldatakse kahju olemasolu siis, kui tõendatud on üldised õiguskaitsevahendi rakendamise eeldused ehk tegu (agendilepingu rikkumine käsundiandja poolt), tagajärg (agendil kahju tekkimine) ja põhjuslik seos. Kohtu hinnangul ei riku käsundiandja lepingut olukorras, kus ta ütleb lepingu korraliselt üles 8 seaduses sätestatud korda järgides ja maksab seejuures agendile lahkumishüvitist summas, milles oli agendil õigus hüvitist saada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud agendilepingut. Seega ei ole täidetud üldised kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ja hageja nõue hüvitada agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.