Obsah (4)

§ 48§ 11§ 3§ 206

Tsiviilasi nr 2-17-5542 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-5542 Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kau

) § 206 lg 4 kohaselt, kui kohus on teinud määruse asenduskaristuse mõistmise kohta, lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri otsusest nähtuvalt on sissenõudja nõudest 238 831,48 eurot täidetud täitemenetluse kestel rahas ning 497 285,82 eurot asenduskaristuse kohaldamise läbi.

§ 48

lg 1 p 8 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muul seadusega sätestatud alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.02.2017.a kohtumäärusega nr 3-1-1-92-16 kuulus täitemenetlus täitedokumendist tuleneva varalise karistuse täitmise nõudes lõpetamisele. KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohus nõustus kohtutäituriga ning leidis, et antud juhul ei ole õiguspärane panna kohtutäituri tasu maksmise kohustust sissenõudjale, kuna asenduskaristuse kohaldamise taotlemine sissenõudja poolt on lähtunud võlgniku varalisest seisukorrast ega ole samastatav olukorraga, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täitemenetluse käigus on avaldajalt sissenõudja kasuks sisse nõutud summa 238 831,48 eurot ning tuvastatud, et avaldajal puudus piisav vara sissenõudja nõude täies mahus täitmiseks, mille tulemusel on asendatud arestiga sissenõutav summa 497 285,82 euro ulatuses. Kuivõrd toimikust nähtuvalt on kohtutäitur teinud alates 2011.a kuni 2017.a erineva sisu ja mahuga menetlustoiminguid, asus kohus seisukohale, et kohtutäituril on õigus avaldajalt välja nõuda kohtutäituri põhitasu täismääras arvestatuna sissenõutud summalt ning vangistusega asendatud summalt pooles määras arvestades teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu. Kohus selgitas, et avaldaja esitatud nõude, kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, rahuldamisega väljub kohus kohtuliku kontrolli piiridest kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse menetlemisel ning asuks korraldama täitemenetlust.

§ 11

lg 1 p 4 kohaselt on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine.

§ 3

lg 1 kohaselt, täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja nõude, kohustada kohtutäiturit täitemenetluse lõpetamiseks, rahuldamine menetlusõiguslikult kohtu poolt võimalik. 5. Harju Maakohtu 30.06.2017.a määrusele esitas avaldaja määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega tühistatakse kohtutäituri 3 03.04.2017.a. täitemenetluse uuendamise otsus ning kohustatakse kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 025/2011/918 arvestades täiteasjas täitemenetluse kulude (sh kohtutäituri põhitasu) täielikku tasumist. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu järeldused otseses vastuolus

§ 206

lg-ga 4 ning Riigikohtu seisukohtadega avaldaja suhtes 16.02.2017.a tehtud määrusega kriminaalasjas nr 3-1-1-92-

1. Viidatud lahendis toodud Riigikohtu selgitustest järeldub, et varalise karistuse asendamisel vangistusega ei saa karistusliigi muutumise tõttu enam täitemenetlust varalise karistuse sissenõudes jätkata ega selle tagajärjel enam nõuda sissenõudmata jäänud varaliselt karistuselt kohtutäituri tasu. Maakohus kohaldas KTS § 41 lg-t 2 vastusolus seaduse sõnastusega, pannes ebaõiglaselt kohtutäituri tasu maksmise kohustuse võlgnikule kohustatud isiku (sissenõudja) asemel. Asenduskaristuse mõistmise järel ei ole vangistusega asendatud varalise karistuse täitmine samaaegselt alternatiivsena mõistetud asenduskaristusega lubatav. Maakohus lähtus väärast eeldusest, nagu jääks sissenõudjale ka pärast asenduskaristuse taotluse esitamist õigus ja võimalus nõuda kahe alternatiivse lisakaristuse samaaegset kohaldamist. Maakohus järeldas ekslikult, et avaldaja nõude, kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, rahuldamisega väljuks kohus kohtuliku kontrolli piiridest ning asuks korraldama täitemenetlust.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
3. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega rahuldab kaebuse (TsMS § 667 lg 2), määrates kindlaks kohtutäituri põhitasu suuruse.
4. Maakohtule esitatud kaebuses palus avaldaja tühistada kohtutäituri 03.04.2017.a otsuse ja lõpetada täitemenetlus, kuid sisuliselt vaidlustas avaldaja kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur arvestas põhitasu vangistusega asendatud summalt. Samas ulatuses on vaidlustatud ka maakohtu määrus.
5. Seaduses puudub selge regulatsioon selles osas, kas ja kui suur on kohtutäituri tasu, kui sundtäitmise käigus kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel rahalist nõuet ei täideta või ei täideta osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et võlgnikult ei tohi juhtudel, mil nõude täitmine toimub osaliselt väljaspool täitemenetlust, nõuda kohtutäituri põhitasu üle 50% täismäärast. Tasu tohib nõuda proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Mida suurem osa võlast sisse nõutakse, seda suuremat tasu on kohtutäituril õigus saada. Tasu proportsionaalsuse põhimõttega sarnaselt, ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see, et mida rohkem ja mahukaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda (Riigikohtu 13.10.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 10).
6. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud seisukoht kohaldatav ka praeguses asjas. Kolleegiumi arvates on kohtutäitur iseenesest õigesti põhitasu määramisel lähtunud põhimõttest, et sissenõutud summa osas kohaldub KTS § 32 lg 5 ja ülejäänud osas tuleb teha diskretsiooniotsus. Kohtutäitur on antud juhul pidanud vangistusega asendatud summalt põhjendatud põhitasuks 50% täismäärast ehk maksimaalses ulatuses, arvestades Riigikohtu selgitusi selles küsimuses. Kohtutäitur pidi oma otsuses näitama kohtulikult kontrollitaval viisil need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andnuks talle aluse nõuda tasu vangistusega asendatud summalt 50% määras. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus 4 täitetoimingute ulatuse analüüsimisel ületanud oma kaalutlusõigust ja põhjendamatult asunud seisukohale, et kohtutäituri põhjendused ning esile toodud toimingute sisu ja maht annavad aluse nõuda nimetatud ulatuses põhitasu sissenõudmata summalt. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid olla aluseks, et mõista välja kohtutäituri tasu ka vangistusega asendatud summalt, ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Kohtutäitur ei ole esitanud täiendavaid põhjendusi ka vastuses määruskaebusele. Eeltoodu tõttu ei oma antud juhul ka tähtsust, kas nimetatud põhitasu on kohustatud kandma võlgnik või sissenõudja.
7. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 03.04.2017.a otsuse p 2, millega kohtutäitur mõistis välja põhitasu summas 9649,95 eurot (sh käibemaks).
8. Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse eespool märgitud põhjendustel, ei analüüsi kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse muid väited. Kuna täitemenetluse saab lõpetada kohtutäitur, tuleb kohtutäituril otsustada peale käesolevas asjas tehtava kohtumääruse jõustumist täitemenetluse lõpetamine. Menetluskulude jaotus
9. Kolleegium muudab TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 5