Obsah (7)

§ 177§ 176§ 663§ 667§ 194§ 657§ 654

2-15-3218 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-3218 Kohtuasi To

) § 174 lg-tele 1 ja 4, § 176 lg-le 2 ning § 177 lg-tele 2 ja

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus teatas
2. jaanuaril 2016, et menetleb poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses, kuid ei määranud tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Maakohus tegi asjas otsuse
3. veebruaril 2016, kuid ei määranud otsuses menetluskulude suurust kindlaks, kuna leidis, et see takistaks kohtuotsuse tegemist. Maakohus märkis otsuses, et menetluskulude suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja taotlus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks põhjendatud ning kostjal oli õigus esitada maakohtu menetluse kulude nimekiri pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei esitanud ka ringkonnakohtus määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei taotle kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramist ega nende väljamõistmist hagejalt. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihind 125 eurot (käibemaksuta), mis on vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja
4. ja
5. märtsi 2015 menetlustoimingutele (arvel nr 134) kulunud aeg (15 tundi 40 minutit) on põhjendatud kokku üksnes 11 tunni ulatuses. Kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt välja mõista. Kokku on kostja lepingulise esindaja teinud põhjendatud ajamahus menetlustoiminguid 35 tundi ja 10 minutit, s.o 4395 euro 80 sendi eest. Põhjendatud on kostja taotlus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist. Hageja taotlus tagastada temale
6. mai 2015 määruse alusel kostja menetluskulude katteks tasutud tagatis 4625 eurot tuleb rahuldada osaliselt. Tagatise summast tuleb maha arvata kostjale menetluskuludena hüvitisena välja makstav summa (4395 eurot 80 senti). Seetõttu tuleb hagejale tagastada 229 eurot 20 senti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 3 2-15-3218
7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, jätta kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata või rahuldamata. Samuti palus hageja menetluskulude katteks antud tagatise hagejale täielikult tagastada. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku reeglitega menetluskulude nimekirja esitamise tähtaegade kohta ning asjaoluga, et asjas toimus menetlus lisaks maakohtule ka ringkonnakohtus.

§ 177

lg 1 p 2 kehtib tingimusel, et kindlaks määratavad menetluskulud on esitatud varem õigel ajal vastavas kohtuastmes.

§ 176

lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ei maakohtus ega ringkonnakohtus. Kostja ei tuginenud ringkonnakohtus maakohtu rikkumisele, et maakohus jättis pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja andmata. Seega ei saa kostja maakohtu rikkumisele enam tugineda. Menetluskulude katteks tagatise andmise tõttu ei ole maakohtul õigust mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise puhuks seadusjärgset viivist. Hageja tasus menetluskulude katteks tagatise Rahandusministeeriumi pangakontole, mistõttu ei sõltu menetluskulude hüvitise väljamaksmine enam hagejast. Menetluskulude katteks tagatise andmisel tuleks kohaldada analoogia korras VÕS § 122 lg-t 1 ja lugeda menetluskulud vastavas osas tasutuks. Viivise kohaldamine võiks olla põhjendatud üksnes menetluskuludele, mis ületavad menetluskulude katteks antud tagatist. 5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja arvates on maakohtu järeldused õiguspärased. 6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise puhuks viivise. Selles osas tuleb teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. 8. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et praegusel juhul tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus mõista menetluskulude hüvitiselt välja seadusjärgne viivis. Iseenesest on õige maakohtu käsitus, et olukorras, kus menetlusosaline taotleb menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmist, saab kohus seda üldjuhul ka teha.

§ 177

lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Praeguses asjas jättis aga maakohus tähelepanuta selle, et kostjale makstakse menetluskulude hüvitis täielikult välja hageja antud menetluskulude tagatise arvel. Maakohus kohustas 4 2-15-3218 26. mai 2015 määrusega hagejat tasuma Rahandusministeeriumi pangakontole kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist (4625 eurot) ja hageja on nimetatud kohustuse täitnud.

§ 194

lg 1 teise lause järgi antakse tagatis mh raha hoiustamisena selleks ettenähtud kontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks ning

§194lg 3 järgi kohaldatakse hoiustamisele võlaõigusseaduse hoiustamise sätteid.

VÕS § 122 lg 1 järgi loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kuna hageja andis kostja menetluskulude katteks tagatise, mis kattis täielikult hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse, saab eeltoodust tulenevalt lugeda, et hageja on täitnud oma kohustuse maksta kostjale menetluskulude hüvitist. Seega ei saa hageja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse ning temalt viivise väljamõistmiseks ei ole alust. 9. Muus osas ei anna määruskaebuse väited kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määrust tühistada ning maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 muutmata. Kolleegium nõustub ülejäänud osas

§ 654

lg 6 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb praeguses asjas anda kostjale võimalus esitada menetluskulude nimekirjad pärast kohtuasjas tehtud kohtulahendi jõustumist ning maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu arusaamaga, mille kohaselt olukorras, kus maakohus on rikkunud

§ 176

lg-t 2 ega ole andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleb selline võimalus anda pärast asjas menetluse lõppemist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Menetluskulude hüvitise suurust ei ole hageja määruskaebuses vaidlustanud.
3. Neil põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus väljamõistetud viiviste osas tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5