← Eesti

2-16-14907/20

Obsah (10)§ 1§ 27§ 31§ 23§ 22§ 65§ 150§ 35§ 86§ 91

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2017.a. kell 17:00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-14907 Tsivii

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 27

lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub märkimisväärne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes. Pankrotimenetluse läbiviimiseks varasid on. 3

(5)2-16-14907 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kauri Rattus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Kauri Rattus tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 11.10.2017.a, kell 14:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb Õigusbüroo Rattus OÜ. Õigusbüroo Rattus OÜ on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku andma haldurile teavet ja ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), I korruse, saali nr 1, 11.10.2017.a, kell 14:30.

§ 91

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse mitte kohaldada tema suhtes ärikeeldu mittetulundusühingute Xxxxja Xxxx MTÜ juhtimisel ning anda võlgnikul luba nendes ühingutes juhatuse liikme kohustusi täitmiseks pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik on seisukohal, et ärikeeld ei ole karistuslik, vaid 4

(5)2-16-14907 preventiivne sunnivahend ning antud sunnivahendi kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Välja toodud mittetulundusühingutes juhatuse liikme kohustuste täitmine on võlgniku vabatahtlik tegevus ning võlgnik juhib neid äriühinguid selle eest tasu saamata. Võlausaldaja vaidles võlgniku taotlusele vastu, leides, et võlgnik ei ole piisaval määral põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt peaks võlgnik nimetatud juriidilistes isikutes tegutsema just juhatuse liikmena. Kuivõrd võlgnik ei käitu nimetatud juriidilistes isikutes juhatuse liikmena viisil, mis tooks endaga kaasa laekumisi pankrotivarasse ning võlgniku tegutsemise tõttu ei saa võlausaldajate nõuded rahuldatuks kasvõi osaliselt, ei ole isiku edasine tegutsemine nimetatud juriidilistes isikutes juhatuse liikmena põhjendatud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 on Riigikohus asunud seisukohale, et ärikeeldu saab kohaldada üksnes isiku suhtes, kes on pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega pannud toime kuriteo, kuid keda pole selle eest veel süüdi tunnistatud ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Arvestades välja toodud ja tuvastatud asjaolusid (MTÜ Xxxxon mittetulunduslik spordiühendus, mille eesmärk on oma tegevusega propageerida ja edendada korvpalli spordiala kaudu tervistav-sportlikku eluviisi noorte seas. Uus-Sädeme MTÜ on moodustud ühe eesmärgiga – rajada sõidutee konkreetses kooperatiivis ja see tegevus on tasuta tegevus), leiab kohus, et antud juhul puudub objektiivne oht, et võlgnik võiks ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna kuritegusid eelnimetatud mittetulundusühingutega seoses. Võlausaldaja vastuväited ei põhjenda vastupidist. Eeltoodust tulenevalt ei kohalda kohus võlgniku suhtes ärikeeldu Xxxx(registrikood xxxx) ja Xxxx MTÜ (registrikood xxxx) osas ning lubab võlgnikul olla peale pankroti väljakuulutamist edasi eelnimetatud kahe mittetulundusühingu juhatuse liige. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.