KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-16682 Tsiviilasi Tiim

) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jäid hageja kanda, v.a kaja esitamisega seotud menetluskulud, ning tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 400 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe ruumiliselt mõistlikult piiritletud, mistõttu on see TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine. Erandjuhul võiks kõikjal kehtiv konkurentspiirang olla põhjendatud tööandja puhul, kelle tegevus hõlmab tervet maailma, mistõttu on tal põhjendatud huvi piirata töötajat talle konkurentsi osutamast terves maailmas. Hageja väitel tegutseb ta Eestis ja Norras ning hageja ei ole väitnud, et tema tegevus oleks ülemaailmse ulatusega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. septembri 2017 määruse tühistamist ja hagi saatmist sisuliseks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse rahuldamisel palus hageja tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus osutanud õigusaktile, mis keelaks konkurentsipiirangut kokku leppida selliselt, et see kehtib kõikjal. Hageja teostab ehitustöid nii Eestis kui väljaspool Eesti Vabariiki (eelkõige Norras). Seega on töölepingu kohaselt konkurentsipiirang ruumiliselt piiritletud nii Eesti Vabariigi kui piirkonnaga väljaspool Eesti Vabariiki. Töölepingu lisa nr 2 Konkurentsikeeld punkti 2 kohaselt on hageja konkurentideks ettevõtted, kes tegutsevad ehituse 2 valdkonnas ning kostjale oli teada, et hageja teostab ehitustöid nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki. Eelnevast pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik üheselt mõistma, et konkurentsipiirangu ruumiliseks alaks on nii Eesti Vabariik kui piirkond väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja kui ehitusettevõtte majanduslik huvi oli see, et nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki oleks hagejal võimalik saada endale kõik hagejale sobivad ehitustööde tellimused ning, et kostja selles osas hagejale konkurentsi ei osutaks. Konkurentsipiirang oli ette nähtud vaid töölepingu kehtivuse ajaks, mistõttu tuleb ka sel põhjusel sellist ruumilist piiritlust pidada mõistlikuks. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
3. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
5. septembri 2017 määrus tuleb tühistada ning Tiiman maja OÜ hagi Indrek Allikase vastu leppetrahvi väljamõistmiseks tuleb saata läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6. Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 423

lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 423

lg 2 p 1 rakendamise eelduseks on, et hageja esile toodud faktilised asjaolud on kohtule kahtlusteta selged ja arusaadavad ning kohus on analüüsinud esitatud nõude väljavaateid, lähtudes nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest. Nimetatud sätte kohaselt on menetlusse võtmisest keeldumise aluseks hageja esitatud faktilistest asjaoludest tingitud objektiivne perspektiivitus. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et tulenevalt TLS § 23 lg-st 4 on TSL §-s 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe tühine, kuid samas on maakohus ennatlikult asunud seisukohale, et antud juhul ei ole konkurentsipiirang ruumiliselt mõistlikult piiritletud ning on seetõttu TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab olema konkurentsipiirang ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Seda saab kindlaks teha asja sisulise lahendamise käigus. Kohus ei saa otsustada töötaja eest, et talle ei olnud konkurentsipiirang äratuntavalt piiritletud või, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt mõistlik. Lähtudes eeltoodust, tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. 7. Määruskaebuse esitaja on taotlenud määruskaebuse rahuldamisel riigilõivu 50 eurot tagastamist

§ 150

lg 1 p 5 alusel.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele

§ 150

lg 1 p 5, sest tegemist on hagimenetluses esitatud määruskaebusega (s.o menetluses osaleb teisi menetlusosalisi) ning menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 3 Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi läbivaatamiseks maakohtule, siis ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule (

§ 427– edasikaevatav on hagi läbivaatamata jätmise määrus).

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson