← Eesti

2-17-11917/7

Obsah (4)§ 70§ 74§ 68§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-11917 Tsiviilasi Vladi

§ 70

lg 4 alusel on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandis olevat õigust saavad 2 ühisomanikud käsutada või muuta üksnes ühiselt (analoogia alusel

§ 70

lg 6 ja

§ 74). Käesoleval juhul on märgitud üks ühisomanikest kostjaks.

Seetõttu ei esitanud kaasomandi osa ühisomanikud hagi ühiselt ja maakohus leidis õigesti, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kaasomandi lõpetamise hagi esitamisel ilma teise kaasomandi osa ühisomaniku nõusolekuta rikutaks teise ühisomaniku omandiõigust (

§ 68lg 1).

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud kohtu selgitamiskohustust hagi menetlusse võtmise etapis. Muu hulgas selgitas maakohus, et kaasomand oleks võimalik lõpetada siis, kui pärandvara on jagatud ja ühisomand kaasomandi osale lõpetatud. See on iseenesest õige.
  2. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kaasomandi lõpetamise hagi saanuks esitada kaasomandi mõttelise osa omanikud ka ühiselt või hageja teise ühisomaniku nõusolekul. Kaasomandi osa ja kinnisasi on eraldiseisvad õiguse esemed (TsÜS § 48). Ringkonnakohus märgib, et ühisomandis on käesoleval juhul üksnes õigus (kaasomandi osa), mitte kinnisasi. Kinnisasi on kaasomandis (

§ 70

lg 3) ja kaasomandi mõttelise osa võimalik ühisomand ei takista kaasomandi lõpetamist. Nii on näiteks sageli kaasomandi mõtteline osa ühisomandis osa omanike abielu tõttu (PKS § 25). Siiski ei pea abikaasad kaasomandi lõpetamiseks ühisvara jagama (PKS § 37). Kaasomandi lõpetamise hagi on kujundushagi, mille alusel jagab kohus asja kaasomanike vahel (

§ 77lg 2).

Pärast asja jagamist muutub omandi ese. Kui eelnevalt oli ühisomandis kaasomandi osa, siis pärast kaasomandi lõpetamist on ühisomandis asja jagamisel saadu: reaalosa, asi ise või enampakkumisel müügist saadu (raha). 8. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.