Obsah (8)

§ 121§ 44§ 151§ 46§ 155§ 43§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1894 Haldusasi R.H. kaebus Kohila valla vastu 24.01.2017 esitat

) § 151 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lgs 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on 1 tõendatud.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

1. R.H. on esitanud kohustamiskaebuse ning kohus on selle 10.10.2017 määrusega menetlusse võtnud. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega (sh viivitusega).
2. Kuigi puudub vaidlus selles, et Pähklimetsa 2 kinnisasja omanikuks on R.H., nähtub vastustaja vastusele lisatud taotlusest (tl 49), et projekteerimistingimuste taotluse on esitanud K. H. Seega saab menetluses tekkinud väidetav viivitus või tegevusetus rikkuda taotluse esitaja subjektiivset õigust saada oma taotluse osas seaduses sätestatud tähtaja jooksul või sellise tähtaja puudumisel mõistliku aja jooksul lahend. Kohus möönab, et projekteerimistingimuste taotluse esitamine võib teenida ka R.H. kui kinnisasja omaniku huve, kuid menetluses tekkinud viivituse või tegevusetuse vaidlustamiseks on kaebeõigus K. H. kui taotluse esitajal. Kohus on seisukohal, et ei saa kohustada R.H. kaebuse alusel tegema vastustajat otsust K.H. taotluse alusel algatatud haldusmenetluses.
3. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja on esialgses kaebuses ebaselge ning kohus saaks kaebuse täpsustamise käigus lugeda tegelikuks kaebajaks K. H. Samuti ei ole tegemist kaebaja asendamise situatsiooniga. Halduskohtumenetluses saab kaebaja asendada õigusjärgluse korras (

§-d 29 ja 30).

1. Haldusasja materjalide põhjal on kohus seisukohal, et K.H. tegutses projekteerimistingimuste taotlemisel enda nimel. Kaebaja on küll esitanud volikirja (tl 44), millest nähtub K.H.le antud volitus „Pähklimetsa 2 kinnistu seadustamisel“, kuid sellisel juhul tulnuks ka haldusmenetluses esitatud taotlused esitada R.H. nimel. Projekteerimistingimuste taotluse võib esitada isik, kes ei ole kinnisasja omanik ning ehitusseadustiku § 31 lg 3 kohaselt kaasab menetleja kinnisasja omaniku. Menetleja ei pea tuvastama, millised on kinnisasja omaniku ja taotleja õiguslikud suhted (nt millised lepingud nad on omavahel sõlminud). Kui poeg soovib isa nimel taotlust esitada, siis tuleb see selgelt taotluses välja tuua. Seega ei pidanud vastustaja eeldama, et taotlus on esitatud kinnisasja omaniku, s.t R.H. nimel. Ka K.H. poolt vallasekretärile saadetud e-kirjas (vrd nt 21.05.2017 e-kiri, tl 19) kasutab ta sõnastust „minu uute projekteerimistingimuste väljastamine“, mis samuti ei viita kuidagi soovile tegutseda esindajana oma isa nimel. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 lg-le 3 kohaldatakse esindusele haldusmenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid. TsÜS § 117 lg kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindaja poolt esindatava huvides tehtud tehing hakkab esindatava suhtes kehtima üksnes juhul, kui esindaja on tehingu tegemisel tegutsenud esindavata nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (vrd TsÜS § 115 lg 1). Tehingu tegemine esindatava nimel eeldab, et tehingu teisele poolele on selge, et tehingu teinud isik (esindaja) tegutseb tehingu tegemisel teise isiku (esindatava) esindajana ning et tehing peab seetõttu hakkama kehtima esindatava ja mitte teda esindava esindaja suhtes. Kaebaja viide volikirja olemasolule ning isa-poja suhtele (tl 52) ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna pooled ei vaidle volituse olemasolu üle. See omaks tähtsust olukorras, kus K.H. oleks esitanud taotluse oma isa nimel ja vald kahtleks esindusõiguse olemasolus. Praegusel juhul esitas K.H. taotluse aga enda nimel ning ei viidanud üheski dokumendis soovile tegutseda esindajana oma isa R.H. nimel. Seega ei vasta tõele ka kaebaja (R.H.) 07.11.2017 menetlusdokumendis (tl 51) märgitu justkui poleks ta oma taotlusele vastust saanud.
2. Eelnevast järeldub, et R.H. ei ole projekteerimistingimuste taotlust esitanud, mistõttu ei saanud ka Kohila vald R.H. taotluse lahendamisel tegevusetu olla. Seega R.H. õigusi rikutud ei ole ning kaebus tuleb

§ 151

lg 2 p-i 1 koosmõjus

§ 121lg 2 p-iga 1 jätta läbi vaatamata.

2 12. Sama toimingu kohtus vaidlustamise õigus on K.H.l ning kaebust on võimalik esitada

§ 46lg 2 tähtaega järgides.

Samuti on R.H.l ja K.H.l võimalik teha avaldus haldusorganile, et esitatud taotlust käsitletaks edaspidi R.H. taotlusena, kui selline oli tegelikult nende tahe, mis jäi taotluses ekslikult välja toomata. 13. Vastavalt

§ 155

lg-le 6 on kaebuse läbi vaatamata jätmisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed. Koosmõjus

§ 43

lõikega 2 järeldub sellest, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebuse esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud 14.

§ 108

lg 4 kohaselt ning juhul, kui

108 teisiti ei sätesta, kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Käesoleval juhul jättis kohus kaebuse läbi vaatamata, mistõttu peaksid menetluskulud jääma kaebaja kanda. Võttes arvesse, et vaidlus ei välju vastustaja tavapärases tegevuse raamest ning kohus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt sellisel juhul menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõistaks, ei pidanud kohus vastustajale menetluskulude nimekirja ning kuludokumentide esitamiseks täiendava aja andmist vajalikuks. Seega jäävad võimalikud vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 15. Kaebuse eest tasutud riigilõiv (15 eurot)

§ 104lg 5 p-i 3 alusel tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 3