2-17-12996 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12

) § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevale.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-17-12996 menetlus.
2. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx.
3. Kohtumääruse täitmiseks ja kompromissis kokkulepitud registrikannete tegemiseks peavad kompromissi sõlminud osapooled pöörduma ise vastava registripidaja poole.
4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele ja Xxxx(elukoht xxxx, e-post xxxx kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 2 2-17-12996 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 01.09.2017 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 19.09.2017, XxxxOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 10 750 euro, intressi 638,94 euro ja viivise 9500 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.08.2016 krediidilepingu, mille alusel kohustus hageja andma kostjale arvelduskrediidi vormis jooksvalt laenu kostja taotluste alusel. Hageja andis kostjale lepingu alusel laenu kokku summas 10 750 eurot järgmiselt: 1) 29.12.2016 summas 3500 eurot; 2) 04.01.2017 summas 1000 eurot; 3) 01.03.2017 summas 6250 eurot. Krediidilepingu p 3 kohaselt on laenu intressiks 24% aastas. Krediidilepingu p 2 järgi võib hageja laenu igal ajal tagasi kutsuda teatades sellest ette 30 päeva. 04.04.2017 teatas hageja kostjale, et lõpetab krediidilepingu ja kutsub laenu tagasi. Kostja kohustus tagastama laenusumma ja intressi hiljemalt 04.05.
2. Seisuga 04.05.2017 oli laenusummalt intressi kogunenud kokku 638,94 eurot. Kostja ei ole võlgnevust isegi osaliselt tasunud. Hageja esitas kostja prokuristi vahendusel 23.08.2017 e-kirja teel nõude võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei vaielnud nõudele vastu, kuid keeldus maksmast, kuivõrd tal puudusid väidetavalt piisavad rahalised vahendid. Seejuures krediidilepingu p 4 on pooled kokku leppinud viivise määraks laenu tagastamisega viivitamise korral 24% kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 9500 eurot.
3. Kohus võttis 21.09.2017 määrusega hagi menetlusse.
4. 25.09.2017 esitasid pooled ja Xxxxkohtule kompromissi, mille palusid (kooskõlas

§ 430

lg-tega 1 ja 2) kinnitada ja asjas menetluse (kooskõlas

§ 428lg 1 p-ga 4) lõpetada.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega palusid pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitasid mh, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ja kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. Seejuures palusid pooled saata kohtul kompromissi kinnitav määrus täitmiseks ja kompromissis kokkulepitud registrikannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Lisaks taotles hageja (

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 3 alusel) kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu (s.o 450 eurot) tagastamist hageja arvelduskontole nr EE

1. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Sama paragrahvi viienda lõike järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3 2-17-12996 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 8.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kõik kompromissis kajastamata kulutused, sh menetluskulud, jäävad poolte endi kanda. 9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (15.09.2017) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 900 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EE251010220193351229. 10.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. 11. Pooled on palunud kohtul saata kompromissi kinnitav määrus täitmiseks ja kompromissis kokkulepitud registrikannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks selgitada, et kuivõrd seadus ei näe ette nimetatud olukorras kohtumääruse edastamise võimalust kohtu poolt kinnistusosakonnale, peavad käesoleva kohtumääruse täitmiseks kompromissi sõlminud osapooled pöörduma ise registripidaja poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4