← Eesti

2-17-9357/16

Obsah (7)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-17-9357 Tsiviilasi OÜ Xxxxhagi

§ 430

sätestatust, paluvad pooled Harju Maakohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-17-9357 menetlus. Hageja ja kostjad paluvad kohtul otsustada asja menetluse lõpetamine ilma kohtuistungit pidamata. Hageja ja kostjad kinnitavad, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb ½ tasutud riigilõivu (s.o 500,00 eurot) tagastamist kompromissi kinnitamisel kohtu poolt OÜ Xxxxarveldusarvele nr XXXX. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühele kalendripäevale. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 2 Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.06.2017 riigilõivu 1000 eurot. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 500 eurot (

§ 150lg 2 p 1 alusel).

Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt taotlusele tagastada riigilõiv summas 500 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele OÜ Xxxxarveldusarvele nr XXXX.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele kalendripäevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.