← Eesti

3-17-924/10

Obsah (5)§ 151§ 121§ 72§ 43§ 62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-924 Haldusasi A.N.i kaebus Jõgeva arestimaja kinnipidamis

) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1) ning kaebaja eemaldamist nende tõendite uurimiselt, sest arestimaja töö arvestuse raamatud on Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1 ja p 51 alusel. 3. Kohus tegi 07.09.2017 määruse, milles andis kaebajale täiendava seisukoha esitamiseks tähtaja 5 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas, et sisuliselt taotles PPA kaebaja juurdepääsu piiramist 12.07.2017 esitatud tõendile. Kohus märkis, et kaebuse napisõnalisusest tulenevalt vajab kohus tõendi tagastamise või juurdepääsupiirangu seadmise üle otsustamiseks kaebajalt täiendavat seisukohta, millest nähtuks, millistele vastustaja faktiväidetele ta vastu vaidleb. Samuti andis kohus kaebajale võimaluse põhjendada, kas ta peab vastustaja esitatud tõendiga tutvumist oma õiguste kaitseks oluliseks, ning vaielda vastu ka PPA õiguslikele seisukohtadele. Kaebajal tuli vastuväidete esitamisel teatada, kus tema väiteid tõendavad tõendid asuvad või võivad asuda. KOHTU PÕHJENDUSED 1 I 4.

§ 151

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. Tallinna Ringkonnakohus on 02.04.2015 määruses haldusasjas nr 3-1453175 selgitanud järgmist: „

§ 121

lg 2 p 3 ja § 151 lg 2 p 2 kehtestavad põhimõtte, et kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ei pea kohus peale dokumendi korduvalt kaebaja näidatud aadressil saatmise tegema veel kõikvõimalikke täiendavaid jõupingutusi (nt kohtutäituri abil kättetoimetamine, avalik kättetoimetamine jne), vaid kaebaja peab ise hoolitsema selle eest, et ta oleks kohtule kättesaadav.“ (p 5).

  1. Kaebuses on kaebaja aadressiks märgitud Tallinna Vangla (ümbrikul Magasini 35, Tallinn). Rahvastikuregistri kohaselt on kaebaja aadress „xxxxxxxxxxxx“. Tallinna Halduskohtu menetlusposti aadressile 15.06.2017 saadetud e-kirjas teatas A.N., et e-posti aadress, millelt ta kohtule kirjutab (s.o xxxxxxxxxxxx) on tema „kontakt e-mail“ ning et ülejäänud kontaktid saadab ta kohtule esmaspäeval (s.o 19.06.2017). Vaatamata sellele ei ole kaebaja halduskohut ülejäänud kontaktandmetest teavitanud.
  2. Kohus saatis 07.09.2017 kohtunõuet sisaldava määruse ning PPA 06.06.2017 vastuse kaebaja poolt teatatud e-posti aadressile 08.09.2017, paludes kirja ja selle manuste kättesaamise kohta viivitamatult kinnitus saata. Samuti märkis kohus, et dokumendid on kaebajale avalikustatud e-toimikus (AET). Kuna kaebaja ei reageerinud kohtu e-kirjale ega vaadanud menetlusdokumente ka AET-is, saatis kohus menetlusdokumendid 13.09.2017 uuesti kaebaja e-posti aadressile ning palus nende kättesaamist kinnitada. Kolmandat korda saatis kohus menetlusdokumendid kaebaja e-posti aadressile 25.09.2017, hoiatades, et kohus võib kohtunõude kättetoimetamise korduva ebaõnnestumise korral kaebuse läbi vaatamata jätta. Kaebaja ei ole siiani menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud ega neid AET-is vaadanud, seega ei ole need kaebajale kätte toimetatud (

§ 72lg 4, Ts

MS § 3111 lg 3, 5). Kuna A.N. vabanes vanglast 15.06.2017, ei ole kohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada Tallinna Vangla aadressil. Arvestades, et A.N.il puudub Järvamaal Albu vallas konkreetne aadress, ei ole kaebajale posti teel võimalik dokumente saata ka Albu valda.

§ 151

lg 2 p 2 põhimõttest tulenevalt ei ole nõutav, et kohus püüaks menetlusdokumente kätte toimetada ka aadressidel, mille puhul on kättetoimetamise võimatus juba eelnevalt selge. 7. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kuna kaebaja on pärast vanglast vabanemist teatanud halduskohtule ainsa kontaktandmena oma e-posti aadressi ning selle kaudu ei ole korduvalt õnnestunud kohtunõuet sisaldavat määrust kätte toimetada, on põhjendatud jätta kaebus

§ 151lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus on teinud omalt poolt kõik nõutava, kuid kaebaja paistab olevat haldusasja menetluse vastu huvi kaotanud. Kaebaja seisukoht vastustaja 06.06.2017 vastuses esitatud faktiväidete suhtes on asja edasiseks menetlemiseks, sh juurdepääsupiirangu ning täiendavate tõendite kogumise üle otsustamiseks, oluline. Kaebajat kätte saamata ei saa kohus asja menetlusega adekvaatselt jätkata. 8. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

II 9. Kohus tagastab vastustajale tema poolt 12.07.2017 esitatud tõendi (arestimaja töö arvestuse raamatu väljavõtted perioodi 12.07.2016-26.07.2016 kohta, jaotatud kolmeks lisaks). 10.

§ 62

lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 2 Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus leiab, et praeguses menetluslikus olukorras, milles kohus jätab kaebuse läbi vaatamata kaebajapoolse huvi kaotamise tõttu asja lahendamise vastu, ei ole eespool nimetatud tõendil tähtsust, ning kohus tagastab selle vastustajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.