← Eesti

2-17-1744/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1744 Tsiviilasi V.B. hagi S.B. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 765 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): V.B. (ik: XXX) Vastustaja (kostja): S.B. (ik: XXX), seaduslik esindaja L.S. esindajad Viru Maakohtu
  2. aprilli 2017 otsus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. aprilli 2017 otsus osas, milles maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V.B. lt välja elatis S.B. kasuks alates
  5. veebruarist 2017 summas 200 eurot kuus.
  6. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  7. Rahuldada V.B. hagi S.B. vastu elatise vähendamiseks osaliselt. 2.
  8. Vähendada Viru Maakohtu
  9. veebruari 2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-27497 V.B. lt Ljubov Varju kasuks S.B. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist. 2.
  10. Välja mõista V.B. lt elatis S.B. kasuks alates
  11. veebruarist 2017 kuni S.B. täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  12. maini 2023, summas 200 eurot kuus. 2.
  13. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“
  14. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  15. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  16. V.B. (hageja) esitas 02.02.2017 maakohtule S.B. (kostja) vastu hagi, milles palus vähendada Viru Maakohtu 27.02.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-27497 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt välja kostja kasuks elatis 150 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt peab hageja Viru Maakohtu 27.02.2008 otsuse järgi maksma kostjale elatist perekonnaseadusega (PKS) kehtestatud alammääras, s.o hagiavalduse esitamise aja seisuga 235 eurot kuus. Hageja ei ole enam suuteline maksma kostjale elatist kohtu määratud summas. Hagejal sündis 19.07.2014 poeg M.B., kes taotleb tsiviilasjas nr 2-17-100341 hagejalt elatist samuti 235 eurot kuus. Hageja igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 1070 eurot (neto) ning kuludeks eluasemekulud 400 eurot (üür 320 eurot + kommunaalmaksed), toidukulud 300 eurot, transpordikulud 25 eurot, sidekulud (internet, kaabeltelevisioon) 30 eurot, tervishoiukulud 10 eurot ning kulutused riietele, hügieenitarvetele ja vaba aja veetmisele 60 eurot. Hageja suudab maksta mõlemale lapsele elatist 150 eurot kuus.
  17. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud 825 eurot ning hageja soovib maksta lapsele elatist 150 eurot, milline vahendite jaotus vanema ja lapse vahel ei ole ilmselge võrdne. Hageja esitatud kulud ei ole põhjendatud. Tõendatud ei ole eluasemekulude suurus 400 eurot. Üürilepingus on üüriks märgitud sõnadega „Üks sada kakskümmend eurot“ ning pangakonto väljavõttest üüri ja kommunaalmaksete tasumist ei nähtu. Kulutused toidule 300 eurot on Eesti konjunktuuriinstituudi uuringute põhjal põhjendamatult kõrged. Hageja kulutused e-sigarettidele moodustavad keskmiselt 48,95 eurot ning internetmängudele ja -kasiinodele 122,56 eurot kuus. Kostjal on tuvastatud raske puue, mis põhjustab lisakulusid. Kostja vältimatud kulud moodustavad 508,74 eurot kuus, lisanduvad veel kulutused perekonna puhkusereisidele, vaba aja veetmisele, mänguasjadele ja raamatutele. MAAKOHTU LAHEND 2
  18. Viru Maakohus jättis
  19. aprilli 2017 otsusega hagi rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda. Hagejal väljamõistetavad menetluskulud puudusid. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõenditena esitanud üürilepingu ning KÜ X, erinevate sideteenuste ja Eesti Energia arved ning oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2016–08.01.2017 kohta. Hagis toodud igakuised kulud ei vasta pangakonto väljavõttele. Hageja on tasunud sideteenuste (internet, telefon) makseid alates 09.04.
  20. Pangakontolt ei nähtu, et hageja oleks tasunud korteri kommunaalmakseid. Elektrienergia eest on tehtud üks makse 08.09.
  21. Kohtuistungil selgitas hageja, et tasub korteri eest sularahas, ühtegi tõendit tal selle kohta esitada ei ole. Pangakonto väljavõttest on näha igakuised sagedased maksed interneti mänguportaalidele (sh kasiino) ja online-kihlveokontoritele, summad ulatuvad 50 eurost mitmesaja euroni. Samuti kulutab hageja keskmiselt 50 eurot kuus e-sigarettidele. Kohus nõustus kostjaga, et hageja kulutused meelelahutusele on keskmiselt 170 eurot kuus. Hageja prioriteedid oma sissetuleku kasutamisel on ebamõistlikud ning ei lähtu alaealiste ülalpeetavate huvidest. Hageja palgatulu on keskmiselt 1300 eurot kuus. Seaduses ette nähtud miinimumist lähtudes kulub hagejal laste ülalpidamiseks 470 eurot (2 × 235) ja hagejale jääb enda ülalpidamiseks 530 eurot (1000 – 470), mis ületab enam kui kahekordselt ühe lapse ülalpidamiseks kuluvat summat. Seega on hageja käsutuses piisavalt vahendeid nii kahe lapse kui ka enda ülalpidamiseks ning PKS § 102 lg-s 2 toodud aluseid elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära ei esine. Menetluskulud kannab tsiviilasjas TsMS § 162 lg 1 alusel hageja. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  22. V. B esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  23. aprilli 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tema hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus hageja majandusliku seisundi kohta esitatud tõendeid ebaõigesti ja jättis osa tõenditest analüüsimata. Kohus ei ole lahti seletanud, missugused hagis toodud kulutused on vastuolus pangakonto väljavõttega; 2) ei ole põhjendatud kohtu järeldus, et 530 eurot kuus on piisav summa hageja ülalpidamiseks. Hageja maksab ainuüksi üüri 320 eurot, millele lisanduvad veel kommunaalmaksed. Eluasemekulude kandmine on tõendatud üürilepinguga ja hageja kohtuistungil antud ütlustega. Sularahas arveldamine ei ole keelatud. Tegelikkusele ei vasta väide, et hageja kulutused meelelahutusele on keskmiselt 170 eurot kuus. Pangakonto väljavõtte järgi on hageja ajavahemikul 01.–12.2016 kulutanud arvutimängudele keskmiselt 30,90 eurot ja e-sigarettidele 51,50 eurot kuus, spordiennustuste portaalist PAF.fi sai hageja 559 eurot kasumit. Sel ajal ei olnud hageja vastu esitatud hagi elatise väljamõistmiseks M. B kasuks ning ka hageja nõue kostja vastu ei hõlma nimetatud perioodi. Mainitud kulutused tegi hageja oma teiste vajaduste arvelt, seega ei ole õigustatud tugineda hagi rahuldamata jätmisel nimetatud kulutustele. Samas ei saa pidada põhjendatuks, et loobuda tuleb kõikidest hobidest ja harjumustest. Arvestada tuleb ka hageja stressirikast tööd. Juhul kui elatisesumma jääb muutmata, ei tule hageja enam oma kulude katmisega toime ja ei saa tasuda lastele elatist võrdsel määral, mistõttu jääb M. B varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja; 3) on Riigikohus selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv 3 põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Samuti ei ole välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on kaetud nt riiklike toetustega. Riigikohus on leidnud ka, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks elatise alammäära vähendada.
  24. S. B vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kohtukulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et hagis toodud igakuised kulud ei vasta hageja pangakonto väljavõttele. Üürilepingus on üürisummaks märgitud küll 320 eurot, kuid sulgudes on kirjutatud „Üks sada kakskümmend eurot“, ning pangakonto väljavõttest üüri ja kommunaalmaksete maksmist ei nähtu. Kui hagejal on raskused elatise maksmisel, tuleb tal kaaluda oma prioriteetide muutmist (nt otsida odavam elamispind, vähendada hobikulusid); 2) ei ole seadusandja elatise alammäära muutnud ja lähtuda tuleb kehtivast seadusest; 3) on kostjal tuvastatud raske puue, mistõttu on tema kulud suuremad kui tavalisel lapsel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Viru Maakohtu 10.04.2017 otsus tühistada osaliselt osas, millega maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab V. B välja elatise S. B kasuks alates 02.02.2017 summas 200 eurot kuus.
  26. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  27. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tema hagi rahuldatakse. Seega ringkonnakohus kontrollib, kas on alust vähendada Viru Maakohtu 27.02.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-27497 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatist 150 euroni kuus.
  28. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel ja on seetõttu ebaõigesti kohaldanud PKS §
  29. 9.
  30. Hageja väitel ei ole ta enam suuteline maksma kostjale elatist kohtu määratud summas, kuna poeg M. B taotleb hagejalt elatise väljamõistmist samuti summas 235 eurot kuus. Õige on hageja seisukoht, et mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (selline on ka Riigikohtu juhis nt 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 28.1). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (Riigikohtu seisukoht otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 21.4). Hageja töötab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroos raskete kuritegude talituse vanemuurijana. Hageja kinnitas 04.04.2017 maakohtu istungil, et tema netotöötasu on 1070 eurot kuus ning keskmiselt sellises suuruses netotöötasu saamine nähtub ka hageja esitatud palgateatistest. Hageja on kinnitanud ja see nähtub avalike registrite andmetest, et hagejale ei kuulu kinnisvara, mootorsõidukeid ega osalusi äriühingutes. Kostja ei ole väitnud, et hagejale kuuluks muud vara, mille arvelt oleks võimalik saada lisavahendeid laste ülalpidamiseks. 4 Arvestades 1070-eurosest netosissetulekust 470 eurot kahe lapse miinimummääras elatiseks (2 × 235 eurot), jääks hagejale tema enda vajaduste katmiseks 600 eurot. Hageja väljatoodud igakuised kulud moodustavad 825 eurot, sh eluasemekulud 400 eurot (üür 320 eurot + kommunaalmaksed), toidukulud 300 eurot, transpordikulud 25 eurot, sidekulud (internet, kaabeltelevisioon) 30 eurot, tervishoiukulud 10 eurot ning kulutused riietele, hügieenitarvetele ja vaba aja veetmisele 60 eurot. Kostja on vaidlustanud hageja üürikulude ja toidukulude suuruse. Üürilepingu p 4.1.2 on üüri suuruse osas tõepoolest vastuoluline, kuid ringkonnakohus leiab, et esitatud tõenditega saab hageja eluasemekulude suuruse 400 eurot kuus siiski tõendatuks lugeda. Üürilepingu p-s 6.3 on märgitud, et „Renditasu moodustab 320 EUR (Kolm sada kakskümmend eurot)“ ja p-s 6.7 on üürilepingu pooled oma allkirjadega kinnitanud, et lepingu sõlmimisel on rentnik maksnud ettemaksu ühe kuu eest summas 320 eurot. Üürilepingu p-s 4.1.2 on pooled kokku leppinud, et üür tuleb üürileandjale tasuda iga kuu esimese kümne päeva jooksul ning üürilepingu p 4.1.3 kohaselt tuleb üürnikul tarbitud kommunaalteenuste (sh vesi- ja kanalisatsioon, üldelekter, gaas, prügivedu, kindlustus, maamaks ja küttekulud) eest tasuda üürileandjale vastavalt üürileandja esitatud teatistele hiljemalt tarbimisele järgneva kuu
  31. kuupäevaks. Hageja väide üüri ja kommunaalmaksete tasumisest üürileandjale sularahas on eluliselt usutav ning kooskõlas hageja pangakonto väljavõttega, millest nähtub hageja poolt sularaha väljavõtmine üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks kokkulepitud tähtajal: üürileping on sõlmitud 08.09.2016 ning 07.10.2016 on hageja pangakontolt võetud välja sularaha 340 eurot, 08.11.
  32. a 370 eurot ja 08.12.
  33. a 405 eurot. Riigikohus on selgitanud (nt 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11), et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Makstes 600 eurost 400 eurot eluasemekuludeks, jääb hageja muude vajaduste katteks 200 eurot, mis on ilmselgelt liiga väike summa, isegi kui pidada toidukulu 300 eurot mõnevõrra liialdatuks (ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lähtudes Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust, mille järgi oli 4-liikmelise Tallinna pere ühe nädala toidukorvi maksumus
  34. a detsembris 69,67 eurot, on üheliikmelise pere puhul sama summa nelja nädala põhjendatud toidukulu, kuivõrd üldiselt teadaolevaks saab pidada asjaolu, et suuremas peres on toidukulud ühe inimese kohta väiksemad kui üksi elava inimese kulud). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates alus vähendada hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Ringkonnakohus leiab, et jagades hageja rahalised vahendid võrdväärselt nii hageja ülalpeetavate kui ka hageja enda vajaduste rahuldamiseks, tuleb hagejal maksta kostjale elatist 200 eurot kuus. Suurema elatise maksmine oleks hageja sissetulekuid ja põhjendatud kulusid arvestades talle ebamõistlikult koormav. Olukord, kus hageja enda ülalpidamisega enam toime ei tule, ei ole ka laste huvides. Makstes kostjale elatist 200 eurot ja oma teisele lapsele ligikaudu samasuure summa (hageja on palunud tsiviilasjas nr 2-17-100341 mõista M. B kasuks elatise välja samuti alla alammäära), jääks hagejale kätte ca 670 eurot (millest 400 eurot kulub eluasemele ja ca 270 eurot jääb kõigi ülejäänud vajaduste katteks), mis on ringkonnakohtu arvates antud juhul proportsionaalne rahaliste vahendite jaotus vanema ja laste vahel. Tuleb arvestada, et täiskasvanud isikul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel. Hageja kuludest moodustavad suure osa eluasemekulud. Samas ei saa hageja eluasemekulusid pidada ka põhjendamatult suureks. Olukorras, kus hagejale isiklikku elamispinda ei kuulu, on korteri üürimine ja seega üürikulu paratamatu, samuti ei saa pidada 1-toalise 30 m2 suuruse korteri üürimist ülemääraseks luksuseks. 5 Ringkonnakohus märgib, et pangakonto väljavõttelt nähtub tõepoolest, et hageja on kulutanud rahalisi vahendeid nii arvutimängudele kui e-sigarettidele. Samas on hageja õigesti välja toonud, et pangakonto väljavõte hõlmab perioodi 01.01.2016–08.01.2017, st aega, kui M. B ei olnud veel hageja vastu elatisnõuet esitanud (M. B esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.01.2017) ja ka hageja ei olnud veel esitanud kostja vastu hagi elatise vähendamiseks. Arvestades, et hagejale jääb pärast eluasemekulude tasumist kätte ca 270 eurot, mis peab katma kõik hageja muud kulud (toit, transport, side, tervishoid, riided, hügieenitarbed, vaba aja veetmine jms), tuleb hagejal ilmselgelt edaspidi ka oma hobikulusid piirata. Riigikohus on korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Praegusel juhul ongi kujunenud kirjeldatud olukord – vaatamata sellele, et hageja töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudval erialasel tööl ja saab Eesti keskmisest suuremat töötasu, ei oleks tal pärast kahele lapsele miinimummääras elatise maksmist võimalik säilitada endale tavalist mõistlikku toimetulekut. Tegeliku olukorraga tuleb arvestada. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks teha otsust, mida kohustatud vanem ei ole võimeline täitma. 9.
  35. Riigikohus on leidnud, et mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p 28.1). Samuti on Riigikohus andnud juhise (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 20.2, 20.3), et lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad ning et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Ringkonnakohtu arvates on kostjale võimalik täisväärtuslikku elu võimaldada ka siis, kui hageja maksab seaduses sätestatud miinimumist veidi väiksemat elatist. Lisaks hageja makstavale 200-eurosele elatisele peaks lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses kostja ülalpidamisse panustama ka kostja seaduslik esindaja (ema). Asja materjalidest (tl 116, 119) nähtuvalt kasvab kostja seadusliku esindaja juures kaks alaealist last – 12-aastane tütar (hageja) ja 3-aastane tütar. On selge, et teatud kulud on peres lastel olulises osas ühised – nt eluasemekulud, kulud sidele, olmetarvetele, transpordile, ka toidukulud on suuremas peres ühe inimese kohta väiksemad. Arvestades laste sugu, on ilmselt võimalik veidi säästa ka laste mänguasjade-raamatute-riiete jms arvel, mis kokkuvõttes võimaldab laste vajadused katta väiksema summaga, kui see oleks võimalik nt ühelapselises peres. Kostja seaduslik esindaja on avaldanud, et tema 4-liikmeline pere elab kostja seaduslikule esindajale ja tema abikaasale ühisomandina kuuluvas 60 m2 korteris Kohtla-Järvel ja pere eluasemekuludeks koos pangalaenumaksega on 191,97 eurot, pere kasutuses on liisitud sõiduauto Toyota Corolla, kostja seaduslik esindaja töötab Viru Vanglas kriminaalhooldusametnikuna ja saab netotöötasu 441 eurot kuus ning lisaks peretoetust 138,36 eurot ja sotsiaaltoetust kostjale 80,55 eurot. Viimane summa on mõeldud otseselt kostja tervisest tulenevate lisakulude hüvitamiseks (kostjal on raske puue diabeedist, mis põhjustab lisakulusid hooldusvajadusele), samuti on kostja kulude katteks mõeldud riiklik lapsetoetus (praegu igakuiselt 50 eurot, alates 01.01.
  36. a 55 eurot, alates 01.01.
  37. a 60 eurot – 6 perehüvitiste seaduse § 17). Ringkonnakohus märgib, et hageja on viidanud asjaolule, et elatist taotleva lapse vajadused võivad olla kaetud riiklike toetustega, alles apellatsioonkaebuses. Samas ei oma kostjale riiklike toetuste maksmine asjas määravat tähtsust, kuna elatise vähendamise aluseks on eelkõige hageja varaline seisund, mis ei võimalda hetkel maksta kostjale seaduses sätestatud alammääras elatist ning ühtlasi säilitada hagejale tema alaealiste lastega võrdväärne toimetulek ja elustandard. Ringkonnakohus märgib veel, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  38. a uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) on leitud, et aastatel 2010–2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ning leibkonnad, kus lapsel on pikaajaline haigus või terviseprobleem, kulutavad kuus keskmiselt 157 eurot enam kui terve lapsega leibkonnad (st keskmiselt siis 437 eurot). Ka nimetatud mõne aasta taguse uuringu tulemusi arvestades peaks kostja mõistlikud vajadused olema hagejalt igakuiselt 200-eurost elatist saades kaetud.
  39. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel uus hagi elatise suuruse muutmiseks.
  40. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt pooltel asjas menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.