Obsah (6)

§ 15§ 50§ 33§ 69§ 73§ 227

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3141 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaega

§ 15

lg 1 p 2 /Suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis/ -

§ 50

lg 1 /Juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust/ -

§ 50

lg 3 p 1 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/ 2 - - - -

§ 33

lg 2 p 2 /Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles/

§ 33

lg 11 p 2 /Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule/

§ 69lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

§ 69

lg 5 (22.märtsist 2015 kehtivas

-s § 69 lg 3) /Mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/

§ 73

lg 1 /Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud/ ning

§ 73

lg 11 alusel kehtestatud MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 503 /rehvi mustri jääksügavus peab olema alates

1. detsembrist kuni
2. märtsini M1, N1 ja O2 kategooria sõiduki talverehvil vähemalt >3,0 mm/. Tõendid Allan Aasa kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta eitab alkoholijoovet, kuid muus osas tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi, on nõus hüvitama tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamiseks. Tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tundis G Kit u. ühe aasta, kuigi ta oli suurema osa ajast tööl xxxx, oli G K ja temal kavatsus asuda koos elama tema elukohas. 31.12.2013 päeva veetis ta koos G Kiga, ta tegi kodus remonti, kesköö paiku käisid õnnitlemas sõpru uusaasta puhul. 31.
3. ja sellele järgneval ööl ta alkoholi ei tarvitanud, mäletab, et sõitsid öösel bensiinijaama sigarette ostma, mäletab ka tagasisõitu, aga avariist midagi ei mäleta, edasi mäletab sündmusi u.
4. jaanuarist
5. Avarii juhtus koduteel, mis on talle tuttav, on seda teed sõitnud iga päev. Ta ei oska öelda avarii põhjust, arvab, et tal polnud põhjust kiirust ületada, samas ei eita kiiruse ületamist. Tema ütlustest nähtub, et auto millega sõitis kuulub tema kasuisale, auto oli tehniliselt korras, mingi esisilla probleemi tõttu oli auto enne aastavahetust remondis olnud. Autol olid all korralikud talverehvid, hiljem selgus, et rehvide mustri jääksügavus ei vastanud nõuetele. Viimati karistati teda liiklusrikkumise eest 15.veebruaril 2017, ta ületas lubatud sõidukiirust Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel Jõgeval, lubatud sõidukiirus oli sellel lõigul 50 km/h ja tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 81km/h +-
6. Ta tunnistab, et rikkus liikluseeskirju ja on süüdi aga leiab, et see juhtus kogemata. Kohus uuris kohtuistungil vee järgmisi tõendeid: -Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga 01.01.2014 kell 06:00., millest nähtub, et vaadeldi sündmuskohta, mis asub xxxx maja ees. Sündmuskoha vaatlus läbi viidud xxxx poolt xxxx suunas. Väljas pime aeg, tänavavalgustus põleb. Sündmuskohal pinnatud kuiv asfaltkate. Sõiduteel kerge tõus ja langus ning lauge kurv paremale. Paremal teeääres esiosaga xxxx poole asub sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx. Sõiduauto juhiistmel asub meesterahvas. Sõiduauto juhi kõrvalistmel asub naisterahvas. Kõrvalistuja turvavöö kinnitatud. Sõiduauto on parema küljega vastu puud. Paremast asfaldiservast algavad kaks sõiduki ratta külglibisemise jälge, mis hargnevad hiljem kaheks ja lõppevad sõiduauto xxxx juures. Autost eemal asuvad sõiduki esituli, mootor ja esimene põrkeraud ning sõiduauto ümbrus on kaetud erinevate 3 tükkidega. Sõiduauto xxxx täielikult deformeerunud. Sõiduauto rehvid 225/45 R17 M+S Winter Challenger Fortuna. Esimene vasak rehv 2,1 mm, esimene parem rehv 2,0 mm, tagumine vasak rehv 3,9 mm, tagumine parem rehv 4,1 mm. -Liiklusõnnetuse akt koos skeemiga, millest nähtub, et sõiduteel on püsikate, sõidutee oli korras. Ilmastik oli pilvine, põles valgustus. Tegemist oli kerge langusega ja lauge kurviga. Tegemist on erielementideta teelõiguga, teekate on kuiv. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. -Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi xxxx J M poolt 05.06.2014.a koostatud autotehnilise ekspertiisi akt nr 14E-LA0007 koos fototabeliga, ekspertarvamusest nähtuvalt on sõiduauto xxxx reg.märk xxxx tehnilise seisukorra uurimisel ei tuvastatud sõiduki juhitavust mõjutavates süsteemides tehnilise rikke tunnuseid, mis juhi tahtest sõltumata võinuks mõjutada sõiduki juhitavust. -Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi xxxx J M poolt 06.06.2014.a koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 14E-LL0022 ja 25.08.2016.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 16E-LL0049 millede kohaselt on sõiduautol xxxx reg.märk xxxx esinevate vigastuste ulatuse alusel põhjust arvata, et teelt väljasõidul ja puuga kokkupõrkel oli sõiduauto liikumiskiirus vähemalt 80 km/h, kuna sõiduauto xxxx vigastused on oluliselt suurema ulatusega kui võrdluseks kasutatud sõidukile liikumiskiiruselt 65…69 km/h tekkinud vigastused. Sõiduauto xxxx tagaosa kerkimine kokkupõrkel puuga seda hinnangut ei mõjuta. -Teatised liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest Rakvere Haiglasse tõendavad, et xxxx toimus 01.01.2014 kell 05:45 liiklusõnnetus, milles sai kannatada G K, kelle seisund on üliraske ja tal on polütrauma, esinevad joobe tunnused ning Allan Aas, kelle seisund on raske, tal on SAH , pealae lahtine haav, rindkere põrutus, joobe tunnuseid ei esine. -Surnu ekspertiisiakti nr 14E-PõS0001/11 mille kohaselt esinesid G K järgmised tervisekahjustused: vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, peaajupõrutus – massiivne difuusne ämblikvõrkkestaalune verevalum suuraju vasaku poolkere pinnal ning koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalmid suuraju parema poolkera pinnal, põrutuskolded vasakul pool otsmiku-oimusagaras, näokoljuluude hulgimurrud; verevalumid kõõlustanul, põrutus- ja põrutus-rebimishaavad näol, kõrvalestal ja suuesiku limaskestal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol ja juustega kaetud peanahal; vasaku puusaliigese nihestus ja mõlema hüppeliigese murrud põrutus-rebimishaavadega hüppeliigestel, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused alajäsemetel; 2.-
7. nimmelüli ristijätkete murrud, kopsude põrutus, verevalandused kõhueesseina ja nimmelihastes paremal pool; verevalandused mõlemal häbememokal; nahaalune verevalum ja marrastused vasakul pool puusal; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal ülajäsemel. Loetletud tervisekahjustused on tõenäoliselt tekkinud löökidest vastu sõiduki salongis paiknevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu ja löökidest deformeeruvate sõiduki osadega kokkupõrke hetkel. Eksperdiarvamuse kohaselt oli G Ki surma põhjuseks aju-kolju trauma tüsistusena tekkinud peaajuturse. Eksperdiarvamuse kohaselt on G Ki tervisekahjustused saadud 01.01.2014 toimunud liiklusõnnetuse käigus. -Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt 4T millest nähtuvalt võeti etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks Allan Aasalt verd ja uriini 01.01.2014 kell 07.
8. Proovi võtja oli S S, proovi identifitseerimise markeeringu kood TK
9. EKEIs tuvastati etanoolisisaldus 0,53+0,05 mg/g kohta. -Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt 3T millest nähtuvalt võeti etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks Allan Aasalt verd ja uriini 01.01.2014 kell 07.
10. Proovi võtja oli S S, proovi identifitseerimise markeeringu kood TK
11. Uriinist narkootilisi aineid ei leitud. 4 -Toksikoloogiaekspertiisi akt nr 751 17.03.2014 millest nähtub, et esitatud on turvapakendisse markeeringuga 013328 pakendatud ca 50 ml mahutavusega plastiktops, topsis ca 35 ml uriini ja turvapakendisse markeeringuga 013353 pakendatud halli korgiga vaakumkatsut, katsutis oli ca 4 ml verd. Ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (0,53+0,05) mg/g, k=
12. Ekspertiisiks esitatud verest ja uriinist narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud. Ekspertiisiks esitatud uriinist GHB-d ei leitud. -Patsiendikaart nr R255704 Allan Aasa kohta, millest nähtub, et Allan Aas saabus Rakvere Haiglasse 01.01.2014 kell 06:
13. 07:28 võetud analüüsid: biokeemia, kiiniline veri, toksikol/alkohol ja muu. -Statsionaarne epikriis Allan Aasa kohta - algus 01.01.2014 06:16 ja lõpp 06.01.2014 15:
14. Nähtub, et verest tehtud korduval analüüsil leiti etüülalkoholi 1,6 ‰. Samas 01.01.2014 tulbas real „etanool plasmas, promill“ kirjas neg. -Haiguslugu nr 14-0006 Allan Aasa kohta – nähtub, et patsient toodi liiklusavariilt – sõitis autoga vastu puud 01.01.2014 öösel. Pt. kaine ja narkotestid negatiivsed. -Rakvere Haigla vastusest teabenõudele koos lisadega, milles märgitakse, et et Allan Aasalt võeti verd veregrupi, reesuse ja antikehade määramiseks kell 06:40 (vere võttis S. S) ning vere ja uriini analüüs 01.01.2014 kell 07.35 ja võeti laborisse hoiule kell 9.
15. Kõik muude 01.01.2014 võetud analüüside võtmise kellaaeg ei ole tuvastatav, kuid haigla infosüsteemis on dokumenteeritud bioanalüütiku poolt analüüside töösse võtmise ja analüüside vastuse saamise aeg: 01.01.2014 07:13 etanool plasmas, tulemus täpsustamisel, tugev hemolüüs, võimalusel määrata teisest materjalist. 01.01.2014 09:04 narkootikumide uuring negatiivne, etanool uurinis positiivne. -Karistusregistri väljavõte Allan Aasa kohta – nähtub üks kehtiv väärteokaristus

§ 227lg 2 järgi, s.o.

kiiruseületamise eest 21-40 km/h, toime on tegu pandud 15.02.

1. -Rahvastikuregistri väljatrükk - tõendab Allan Aasal juhtimisõiguse olemasolu kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal. -Kannatanu M Ki, G Ki ema kohtus antud ütluste kohaselt nägi tütart viimati 30.detsembril 2013.,
2. detsembril veel helistas. Allan Aasa ta ei tundnud, oma tütre ja Allan Aasa suhetest midagi ei teadnud. 1.jaan 2014 helistati tundmatult numbrilt ja öeldi, et on juhtunud liiklusõnnetus, kus on raskelt viga saanud isik, kes arvatavasti võib olla tema tütar. Koos mehega sõitsid Rakveresse, kuna sealt öeldi, et tütar on edasi viidud Tallinnasse PERH-i haiglasse, siis nad sõitsid Tallinna haiglasse, läksid intensiivi, G oli seal voodis. Tundis Gi ära ainult alumise lõua, käte ja juuste järgi, ta pea oli hästi paistes, suur nagu õhupall. Oli hingamisaparaadi alla, ta hoiti soojas, et kehatemperatuur püsiks. Väljanägemine oli väga hull, õhtul nad sõitsid koju, kuna lapselaps jäi koju, oma laps ka. Nad ise võtsid haiglaga ühendust, sest esimene arstide konsiilium ütles, et ajutegevus on null, teine konsiilium tuli kokku 2.jaanuaril ja öeldi, et ajutegevus täiesti puudub. Ja arstide konsiilium võttis vastu otsuse, et aparaadid välja lülitada. Nad loovutasid Gi organid. Juhtunu mõjus talle laastavalt, 3 aastat on möödunud, aga ta ei suuda siiamaani öösel magada. Tal on kõrgenenud vererõhk, mehel on kõrgenenud veresuhkur. Terve pere elas Gi surma väga raskelt üle. M K on esitanud tsiviilhahgi matusekulude hüvitamiseks, lisaks kütus 220 eurot ja õigeusu papi teenus 50 eurot, kokku summas 3124,47, osade asjade kohta esitas kuludokumendid. M K on esitanud hagi ka moraalse kahju hüvitamiseks, kohtuistungil ta täpsustas, et jätab summa kohtu otsustada, täpsustab ka seda, et ta ei soovi moraalse kahju huvitamist endale, vaid esitab selle hagi G Ki poja A D huvides. A elas avariijärgselt tema juures umbes aasta, A arvele maksti toitjakaotuspensioni 140 eurot kuus. Kui A tema juures elas, siis kasutasid seda raha A huvides. Seejärel asus A elama oma seadusliku isa juurde ja ka A pangaarvet käsutab nüüd isa. Ta ei ole taotlenud hooldusõigust A suhtes, aitas lihtsalt lapselast kasvatada. Peale seda, kui A sai teada, et ema ei ole enam, siis ta ei saanud öösel enam magada hästi. Tekkisid 5 käitumishäired koolis, logopeed võttis ühendust, siis kooli psühhiaatri juures käisid, teised lapsed narrivad teda ema surmaga. -Tunnistaja S S kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötab xxxx. 01.01.14 töötas EMO osakonnas, oli valves 8-st õhtul 8-ni hommikul. Terve öö oli tööd täis. Mäletab seda, et vastu hommikut toodi kiirabiga avariis kannatanud. Ei mäleta hästi 3 aasta taguseid sündmusi. Ei mäleta, kas tema võttis A. Aasalt vereproovi või teine õde võttis. Talle näidatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjade kohta selgitab, et mõlemal dokumendil on tema allkiri. Tema poolt on kirjutatud kellaaeg, perekonnanimi, allkiri ja kuupäev ja pitsat on pandud tema poolt. Ei tea, kes kirjutas proovi identifitseerimise markeeringu koodid. Turvaümbrikele on koodid peale trükitud, see on sisuliselt ümbriku number, kuhu pannakse sisse uriini- ja vereproov, ümbrik pannakse kinni ja viiakse laborisse. Tavaliselt neil on kaks õde, võib-olla teine õde kirjutas selle koodi saatekirjale, ta ei oska öelda. Kas antud konkreetsel juhul pani vereproovi nõu turvaümbrikusse tema või keegi teine, ta ei tea, arst, anestesist ja opiõde olid ka seal. Võib-olla ennem võtsid vereproovi, pärast uriini proovi, ta ei oska seletada. Ta ei mäleta, kui mitu korda võeti A. Aasalt vereproovi ja ei mäleta, kes võttis. Neil on kaks õde valves ja kui raske patsient tuleb, siis mõlemad on tema juures. Teine on abiõde, tal ei ole pitsati võimalust, allkirja ja pitsati pani tema. See ei pruugi olla tema, kes tegelikult selle vere võttis aga ta oli juures. Pitsat tõendab, et tal on õigus võtta verd aga tema oskusi see ei tõenda ja ta ei taha sellele vastata, aga niisugused on reeglid, mis kehtivad haiglas. Kohtu põhjendused 1.Süüdistuskõnes märkis prokurör, et ei ole tõendatud, et nõuetele mittevastavate rehvide ja liiklusõnnetuse toimumise vahel esines põhjuslik seos. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli teekate kuiv ja sõidukil kasutatud rehvide turvisemustri sügavus vastas suverehvi normidele. Sündmuse toimumise ajal ei olnud tegemist tüüpiliste talviste teeoludega ning põhjuslik seos sõiduki rehvi mustrisügavuse ja juhitavuse kaotuse vahel ei ole tõsikindlalt tõendamist leidnud. Samuti leidis prokurör, et ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud A. Aasa poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Verd võtnud medõde S.S ei mäleta toimunu asjaolusid, tunnistaja S. S möönis kohtus, et on olnud juhtumeid, kui tema asemel on verd võtnud abiõde ja tema on ainult kirjutanud dokumentidele allkirja ja pannud pitsati. Ka haigla poolt koostatud dokumentides on info A. Aasalt vere võtmise kohta segane. Tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks jättis prokurör süüdistusest välja mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. 2.Eeltoodust nähtuvalt loobus prokurör Allan Aasa süüdistamast

§ 33

lg 2 p 2; § 73 lg 1 ja 11 järgi (sõiduki tehnonõuetele mittevastavus) ja

§ 33

lg 11 p 2; § 69 lg 1 ja 5 järgi (sõiduki juhtimine keelavas alkoholi piirmäära ületavas seisundis). Lähtuvalt kohtumenetluse võistlevuse printsiibist arutab kohus asja esitatud süüdistuse piires ja kohtul puudub võimalus ja vajadus käsitleda teo tõendatust ja anda karistusõiguslikku hinnangut süüdistuse osale, millest prokurör süüdistuskõnes loobus. 3.KarS § 422 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustatakse raske tagajärg. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus- või käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o G Ki surmaga. 4.Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ja selle käigus lubatud sõidukiirust reguleerivate liiklusnõuete (

§ 15

lg 1 p 2;

§ 50

lg 1 ja lg 3 p 1) rikkumine ja selle tagajärjel G Ki 6 surma põhjustamine on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud. Allan Aas on ise tunnistanud, et juhtis sõidukit ja ületas suurimat lubatud kiirust, ta tunnistab sedagi, et põhjustas sellise tegevusega G Ki surma. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamist tõendavad ka liiklustehnilise ekspertiisi aktid milledest nähtub, et et teelt väljasõidul ja puuga kokkupõrkel oli Allan Aasa juhitud sõiduauto liikumiskiirus vähemalt 80 km/h,. Liiklusõnnetuse aktist nähtub, et suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Lubatud sõidukiiruse olululisele ületamisele viitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et sõiduauto on täielikult deformeerunud. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis on fikseeritud G Kil esinenud hulgalised rasked vigastused ja märgitakse, et tervisekahjustused on saadud 01.01.2014 toimunud liiklusõnnetuse käigus, surma põhjuseks on märgitud aju-kolju trauma tüsistusena tekkinud peaajuturse. Kohus leiab, et põhjuslik seos Aallan Aasa tegevuse ja saabunud tagajärje vahel on tuvastatud. Juhtides mootorsõidukit lubamatult suure sõidukiirusega ei suutnud Allan Aas sõiduki juhtimisega lauges paremkurvis toime tulla ja sõitis teelt välja vastu puud, avarii tagajärjel hukkus esiistmel istunud kaassõitja G K. 5.Avarii toimumispaik oli Allan Aasale tuttav, ta sõitis seal sageli ja oli teadlik, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli seal 50 km/h. Olles teadlik oma tegevuse keelatusest sõitis ta lubatust oluliselt kiiremini ja pani lubatud sõidukiirust reguleerivate nõuete (

§ 15

lg 1 p 2;

§ 50lg 1 ja lg 3 p 1) rikkumise toime kavatsetult kavatsetult.

G Ki surma põhjustas Allan Aas ettevaatamatusest. 6.Kohus peab alusetuiks kaitsja esitatud kahtlusi Allan Aasa juhitud sõiduki tehnilise seisukorra ja selle võimaliku seotusega toimunud liiklusõnnetusega. Autotehnilise ekspertiisi ekspertarvamusest nähtuvalt sõiduauto tehnilise seisukorra uurimisel ei tuvastatud sõiduki juhitavust mõjutavates süsteemides tehnilise rikke tunnuseid, mis juhi tahtest sõltumata võinuks mõjutada sõiduki juhitavust. Ka Allan Aas kinnitas kohtuistungil, et tema juhitud sõiduk oli tehniliselt korras. 7.Kohus ei jaga kaitsja kahtlusi G K surma põhjuse osas. Kaitsja püstitas väite, et, G Ki surm võis saabuda elustamisaparaatide väljalülitamise tõttu. Kohtu hinnangul on see väide alusetu. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et G Ki surma põhjuseks oli aju-kolju trauma tüsistusena tekkinud peaajuturse. Ekspertiisiakti meditsiinidokumente käsitlevas osast nähtub, et ekspert kirjeldab ajusurma fikseerimist. Käesoleval ajal defineeritakse surma nii meditsiinis kui karistusõiguses ajusurmana. Peale ajusurma fikseerimist võimaldab meditsiinitehnika südant töös hoida või seda mitte teha, surma põhjuse seisukohast see aga enam tähendust ei oma. 8.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Allan Aasa tegevuses on tuvastatud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kurieo objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tsiviilhagid 9.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. M K on esitanud tsiviilhahgi matusekulude hüvitamiseks, lisaks kütus 220 eurot ja õigeusu papi teenus 50 eurot, kokku summas 3124,47 eurot. Kohtule on esitatud ka dokumendid matuseteenuse ja peielaua maksumuse kohta, kannatanu transpordikulu seoses G K haiglates külastamise ja matustega on tõendatud kannatanu ütlustega. 7 Kuna kohus mõistab Allan Aasa süüdi G K surma põhjustanud kuriteos ja Allan Aas on ka nõustunud tsiviilhagi tasumisega, siis kuulub tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 ja § 1045 alusel rahuldamisele 10.M K on esitanud tsiviilhagi ka moraalse kahju hüvitamiseks G Ki poja A D huvides 18000 eurot igakuiste maksetena. Kohtuistungil ta täpsustas, et jätab summa kohtu otsustada. M Ki ütlustest nähtub, et nii enne G Ki surma, kui ka hiljem mõnda aega elas A tema juures, seejärel aga asus elama oma isa V D juurde. Eeltoodust ja ka rahvastikuregistrist nähtub, et A D seaduslikuks esindajaks on tema isa V D, M Kil puudub A D esindusõigus ja tema poolt A D huvides esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseadus § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Sellist hagiavaldust M K kohtule ei esitanud. Karistus 11.KarS § 422 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse kuni viis aastat. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12.Karistusregistri andmetel Allan Aasal kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, töökohast kus ta töötas augustist detsembrini

1. aastal iseloomustatakse teda positiivselt. Allan Aasa karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et hukkunuks oli Allan Aasa elukaaslane. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et G K ja Allan Aas olid elukaaslased. Allan Aas kinnitas, et tundis Git u. aasta, et suurema osa ajast oli ta xxxx, et kavatsesid koos elama hakata. Samas Gi ema Allan Aasa ei teadnud, Gi suhetest Allan Aasaga samuti polnud kuulnud. Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et karistust peaks kergendama asjaolu, et kuriteost on möödunud rohkem kui kolm aastat. Tegemist on tõesti ehk keskmisest pikema menetlusajaga, kuid arvestada tuleb sedagi, et kuriteo tagajärg on raske ja pöördumatu, põhjustati inimese surm. 13.Kohus hindab Allan Aasa süüd suureks. Allan Aas pani LE nõete rikkumise toime kavatsetult, ta ületas lubatud piirkiirust suurel määral. Kogenud liiklejana pidi ta olema teadlik asjaolust, et just lubatud kiiruse ületamine on üks enim raskeid tagajärgi põhjustav rikkumine liikluses. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega on lubatud sõidukiiruse ületamise puhul tegemist tähtsa õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved- inimese tervis ja elu. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt. Süü suuruse hindamisel on oluline, et oma tegevusega inimese surma põhjustades realiseeris Allan Aas KarS § 422 lg 1 ettenähtud tagajärgedest raskeima. 14.Eelnevat arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist silmas pidades tuleb Allan Aasa karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema vangistusega. Kohtu hinnangul ei esine kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. 15.Eripreventiivsetel kaalutlustel ja õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ning võtta Allan Aasalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Kohus peab vajalikuks süüdlase karistuslikku 8 mõjutamist tema hoiakute muutmise kaudu ja leiab, et Allan Aasa hoiakud ja liiklusharjumused vajavad muutmist. Kuritegu toime pannes ületas ta kavatsetult lubatud piirkiirust suurel määral, ka hiljem on teda väärteokorras karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik ka kaasliiklejate ohutustamise tagamiseks. Menetluskulu KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulu süüdimõistetu. Menetluskuluks on sundraha 705.00 eurot, EKEI uuringute maksumus 49 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 222 eurot, toksikoloogiaekspertiisi maksumus 120 eurot, liiklusekspertiisi (liiklustehniline) maksumus 457 eurot, liiklusekspertiisi (autotehniline) maksumus 503 eurot, liiklusekspertiisi (liiklustehniline) maksumus 457 eurot. Arvestades Allan Aasa materiaalset olukorda määrab kohus, et menetluskulu kokku summas 2513.00 eurot tuleb tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Asitõendid Asitõendid – sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx turvapadjad (asuvad Ida Prefektuuri Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
2. aprilli 2017 otsus muutmata ning Allan Aasa kaitsja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 20.11.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Allan Aasa kaitsja vandeadvokaat Maano Saarevälja kassatsioon menetlusse võtmata. 26.04.2017 kohtuotsus kohtumäärusega. Referent 1-15-3141 jõustus
3. novembril /allkirjastatud digitaalselt/
4. a Riigikohtu Lea Herne 9