Obsah (8)

§ 1045§ 100§ 115§ 127§ 130§ 101§ 139§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-9

) § 139 alusel nullini. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. märtsi 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 2 Maakohus leidis, et kostjale ei saa ette heita

§ 1045lg 1 p 2 või p 7 rikkumist.

Hageja viidatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ei tulene kostjale kohustust kaitsta hagejat kahju eest, mille hüvitamist ta nõuab. Säte reguleerib küll ühistu ja tema liikmete vahelist võlasuhet, tekitades ühistule muuhulgas lepinguvälise kohustuse (üldise käibekohustuse) tegutseda aktiivselt viisil, mis hoiab ära ühistu liikmete kahjustamise. Vaidlust ei ole selles, et tee, millel kukkumine aset leidis, asub kostja teenindataval maa-alal. Hageja on esitanud oma abikaasa selgituse koos kahe naabri allkirjadega, kus märgitakse, et hageja kukkus elumaja ukse ees, oli kiilasjää ja tee liivatamata. Selgitusele allkirja andnud Arvo Lumi on 12.12.2015 andnud uue selgituse, kus märgib, et tee oli 09.02.2014 liivatatud. Kohus nõustus kostjaga, et abikaasa selgitus ei ole tunnistaja ütlus TsMS § 251 mõttes, kuid võib olla käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 järgi. Samas hageja abikaasa selgitusel puudub kuupäev, kirjeldatud kukkumiskoht (sissekäigu ukse ees) erineb hageja vande all antud seletusest. Hageja vande all antud seletuse kohaselt leidis kukkumine aset maja ees teel. Korteriühistu juhatuse liige E.A. ütluste kohaselt oli 09.02.2014 majaesine kõnnitee liivatatud, sõiduteed ei liivatatagi täies ulatuses, küll aga puistatakse teerada jalakäijatele turvaliseks liikumiseks. Liiv on ühistul kogu aeg olemas olnud, sest majas on palju pensionäre, kes võivad kukkuda. Tunnistajad V.K. ja N.Z. selgitasid, et kõnniteed ja tee, mis viib prügikonteineriteni, on alati liivatatud. N. Z märkis, et hageja ei tulnud kõnniteed mööda, vaid tuli teed mööda, kus liiva ei olnud. Hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, millised olid kukkumiskoha teeolud 09.02.2014 (nt fotod), kas kukkumise põhjustas kostja poolt libedusetõrje tegemata jätmine või inimlik faktor (nt komistamine). Riikliku ilmateenistuse väljatrükist, mille kohaselt oli 09.02.2014 Jõhvis õhutemperatuur +2,1 oC , sademeteta, ei saa teha ühest järeldust, et teed olid libedad. SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarse epikriisi järgi oli trauma põhjus libisemise ja komistamisega seotud kukkumine samal tasapinnal. Ortopeedia anamneesi kohaselt kukkus hageja kodus autost väljumisel ja libises. Kui hageja väidab, et trauma põhjustas kostja hooletus, jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud hageja kostja juhatuse poole. Pretensiooni saatis kostjale hageja lepinguline esindaja alles 04.06.2015, s.o 1 aasta 4 kuud pärast õnnetust. Kohus leidis, et tõendamata on hagejal kahju tekkimine kostja õigusvastase tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. Kohtul ei ole kahtlust, et hageja õnnetult kukkus, mille tagajärjel sai kehavigastuse ning järgnes pikaajaline haiglaravi ja muud hageja viidatud tagajärjed. Korteriühistu saab ja peab talveperioodil teostama talle kuuluva territooriumi libedusetõrjet, tagamaks keskmise mõistliku inimese ohutus. Korteriühistu peab olema hoolas määral, mis vastab keskmisele hoolsuse määrale, hoidmaks ära võimaliku kahju tekkimise oma liikmetele. Kohtul puuduvad tõendid, et kostja seda libedusetõrje osas ei olnud. Kuna tõendamata on kostja õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos kostja tegevuse/tegevusetuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, ei käsitlenud kohus kahju suurust. Hageja menetluskulud on 150 eurot ja kostja menetluskulud 931,60 eurot. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja sai kukkumise tagajärjel tervisekahjustuse, millele järgnes pikaajaline ravi, põhjustades kannatusi ja elustandardi muutuse. Arvestades hageja üleelamisi, nii tervislikku (jätkuv ravivajadus) kui majanduslikku seisundit (kuusissetuleku moodustavad vanaduspension 497,76 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot), oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebamõistlik ja ebaõiglane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. V. N esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. märtsi 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse ning mõistetakse kostjalt hageja 3 kasuks välja varalise kahju hüvitis 4000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kvalifitseeris maakohus hageja nõude vääralt deliktiõigusele tuginedes; 2) on kostja rikkunud kohustust tagada korteriühistu hallataval territooriumil libedusetõrje tegemine (

§ 100

) ja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115lg 1).

Tõendamata on asjaolu, et kostja üldse 09.02.2014 libedusetõrjet tegi. Kuivõrd hageja vande alla antud ütlustest nähtub, et territoorium ei olnud 09.02.2014 liivatatud ja korteriühistul ei olnud sel ajal liiva ning tunnistajate ütluste kohaselt oli territoorium siiski osaliselt liivatatud ja korteriühistul oli liiva, pidi tõendamiskoormus libedusetõrje teostamise ja tõrjevahendi olemasolu osas langema kostjale. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja ja tunnistaja N. Z ütlustega on tõendatud, et hageja kukkus majaesist läbiva sõidutee serva pargitud auto kõrval, olles teel prügikonteinerite juurde. Vaidlus puudub selles, et majaesist läbiva sõidutee servaga külgnev ala prügikonteinerite kõrval oli liivatamata. Kortermaja esisel alal sõiduautode ümbruses ja sinna viival teel libedusetõrje teostamine on iseenesest mõistetav, kuivõrd maja juurde tullaksegi tavapäraselt sõiduautodega. Ka Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 4 ja § 20 p 10 järgi ei piisa üksnes kitsa raja liivatamisest prügikonteinerini, vaid puhastusala peab olema laiem ning puistematerjali tera läbimõõt 2–6 mm; 3) on hagejale põhjustatud kahju ja kostja rikkumise vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Libedusetõrje kohustuse eesmärgiks on hoida ära hagejale tekkinud negatiivseid tagajärgi (

§ 127

lg 2); 4) on üllatuslik maakohtu mõttekäik, et hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, millised olid kukkumiskoha teeolud 09.02.2014. Samuti on asjasse puutumatu kohtu mõttekäik, et hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, kas kukkumise põhjustas libedusetõrje tegemata jätmine või oli selleks inimlik faktor (nt komistamine). Kostja ei ole välja toonud ühtegi alternatiivset vigastuse tekkimise võimalust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 09.02.2014 ilmastikuolud tingisid korteriühistu territooriumil teede libeduse. Seda kinnitavad ka E. A, V. K ja N. Z ütlused; 5) hindas kohus tõendeid vääralt ning jättis põhjendamatult tähelepanuta N. endise kojamehe ja naabermaja elaniku G.N. kirjalikud ütlused (dokumentaalse tõendi) selle kohta, et uue korteriühistu esimehe ametisse astumisega 15.11.2011 kojamehe varustamine tööriistade ja liivaga lakkas, samuti sellest, et uus kojamees ei koristanud lund ega puistanud teedele ja kõnniteele liiva; 6) on hageja varalise kahju nõude 6966,26 eurot esitamisel lähtunud

§ 130lg-st 1.

Hageja oli kukkumise tõttu ajutiselt töövõimetu 09.02.–30.09.

1. Sel perioodil jäi hagejal saamata töötasu 7009,96 eurot. Kuivõrd kohtupraktika järgi ei pea kahju tekitaja hüvitama tervisekahjustusest tingitud kahju seda osa, mida katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension, lahutas hageja kahjust 09.02.–30.09.2014 saadud sotsiaaltoetused 43,70 eurot. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet vastavalt 04.06.2015 pretensioonile 4000 euroni; 7) tuleb mittevaralise kahju hüvitamisel võtta arvesse hagejale põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, sh heaolu langust, mis on tingitud piirangutest hageja tegevuses ja elukorralduses. Kukkumise tagajärjel sai hageja püsiva tervisekahju, mis mõjutab valu ja liikumispiiratuse tõttu teda ka edaspidi. Hageja pidi 9 kuu jooksul külastama korduvalt arste ja läbima mitu operatsiooni, kuivõrd peale kukkumist teostatud operatsioon ei andnud rahuldavaid tulemusi. Rusuvalt mõjus ka asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik jätkata senisel töökohal. 4
2. N. korteriühistu esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. märtsi 2017 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus põhjendamatult kohaldanud TsMS § 162 lg-t
5. N. korteriühistu vaidleb V. N apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole asjas leidnud tõendamist kostjapoolne kohustuse rikkumine (

§ 101

lg 1 p 3; § 103; § 115) ega alternatiivselt kostja õigusvastane käitumine (

§ 1045lg 1 p 2).

Hageja ei tõendanud, et kõnniteed olid liivatamata ja libedad. Hageja vande all antud ütlus ei ole usaldusväärne tõend, kuna see on osaliselt vastuolus kostja tõenditega (tunnistajate ütlustega); 2) lõppes hageja esimene haigusleht 01.06.

1. Hageja väitis, et tal oli kaks operatsiooni, esimene operatsioon oli vigane ja seetõttu tuli teha korduv operatsioon, ning et 01.–25.06.2014 viibis ta puhkusel. Põhjuslik seos kahjujuhtumi ja hageja ravimise vahel on võimalik üksnes 09.02.–01.06.
2. Kahju arvutamisel ei saa arvesse võtta ajavahemikku 01.–25.06.2014, mil hageja oli puhkusel, ajavahemikku 25.06.–30.09.2014, kuna selle ravi otseseks põhjuseks oli esimese operatsiooni tegemisel tehtud viga, ning ajavahemikku 15.–31.10.2014, kuna sel ajal oli töövõimetuslehe järgi hageja tööst vabastamise põhjuseks haigestumine, mitte olmevigastus nagu varasematel töövõimetuslehtedel; 4) tuleb juhul, kui kostja vastustab kahju eest, kostja vastutust vähendada

§ 139alusel nullini.

Mõistlik inimene peab saama aru, millised on talvised ilmastikutingimused, ning tegema kõik endast sõltuva, et vältida kahju tekkimist (valima sobivad jalanõud ja vähemohtlikud teerajad). Isiklik vastutus moodustab vähemalt 50% kahju suurusest; 5) ei ole hageja põhjendanud, milles seisneb mittevaraline kahju ja mittevaralise kahju suurust.

1. V. N vaidleb N. korteriühistu vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on menetluskulude jaotamine kohtu kaalutlusõigus. Maakohus on kaalunud menetluse asjaolusid ja ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel diskretsioonipiire ületanud; 2) ei ole tegemist väheperspektiivse vaidlusega – hageja võis eeldada, et kuivõrd kukkumine leidis aset korteriühistu liivatamata territooriumil, oli see põhjustatud kostja puudulikust kohustuste täitmisest ja kostja on kohustatud kahju hüvitama. Hageja on 68-aastane pensionär, kes kaotas kukkumise tagajärjel töö ja menetluse kestel ka abikaasa, kelle sissetulekuga sai ta kohtusse pöördumisel arvestada. Hageja esitas esimese astme menetluses menetlusabi taotluse ning ei olnud võimeline tasuma õigusabi eest rohkem kui 150 eurot (kostja menetluskulud olid 931,60 eurot). Hageja teatas oma lepingulisele esindajale juba enne vastuapellatsioonkaebuse esitamist, et palub võimalust tasuda õigusabi eest väikestes osades. Samas ei saa lepingulise esindaja kasutamist hagejale ette heita, kuivõrd kostjat esindab advokaat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 5
3. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ning põhjendas seda sellega, et kostja vastutab talle elamu esisel teel kukkumisest tingitud kahju põhjustamise eest. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus lahendas hageja nõude ekslikult deliktiõiguse sätete (

§ 1045lg 1 p 2, 7) järgi.

Korteriühistu liikme ja korteriühistu vaheline võlasuhe põhineb seadusest tulenevatel lepingulaadsetel vastastikustel õigustel ja kohustustel ning korteriühistu poolt korteriomaniku ees kohustuste täitmata jätmisel tuleb kahju hüvitamise nõue kvalifitseerida

§ 101lg 1 p 3, § 103 ja § 115 järgi.

Tegemist on kohustuse rikkumisest tuleneva üldvastutusega ning kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel kohaldatakse ka

1. ptk sätteid. Eelnevast tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks hüvitatava kahju olemasolu, kohustuse rikkumine ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Korteriühistu üldvastutuse aluseks on KÜS § 2 lg 1, mis näeb ette, et korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatükkide mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti tuleb kostja kohustuste määramisel pidada silmas KÜS § 151 lg-t 1, mille järgi on korteriühistu kohustatud teostama eluruumi hooldust, milleks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Lisaks on korteriühistu kohustused sätestatud KOS §-s
2. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole KÜS § 2 lg 1 antud juhul asjakohane norm, ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude ebaõige kvalifitseerimine ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks, kuna poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt vaieldakse peamiselt selle üle, kas kostja on kohustusi rikkunud või mitte.
3. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole maakohus selgitanud hagejale tõendamiskoormust ning sellest tulenevalt ei ole võimalik asjas kogutud tõendite alusel teha kindlaks, kas on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, sh kas kostja on rikkunud kohustust (elamu ees olevate kõnni- ja sõiduteede libedatõrje tegemata jätmine), mille rikkumist talle hageja ette heidab. Sellest tulenevalt on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata ning selline viga kujutab endast TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi menetlusõiguse normi olulist rikkumist. 10.

1. Hagiavalduse ja hageja vande all antud seletuse kohaselt kukkus ta elamu sissekäigu ja prügikonteineri vahelisel jalgteel, mis oli liivatamata. V. Z kirjalikust seletusest nähtuvalt kukkus hageja elamu ukse ees. E. A vande all antud seletusest nähtub, et kui hageja oleks liikunud mööda kõnniteed, mis oli liivatatud, ei oleks ta kukkunud. Samas ta ei näinud, kus kohas hageja kukkus. N. Z ütluste kohaselt oli hageja pikali prügikonteineri lähedal sõiduauto juures, kõnnitee prügikonteineri juurde oli liivatatud. Hageja läks sõiduauto juurde mööda teed, mis ei olnud liivatatud. Nimetatud kohtu poolt kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha hageja kukkumise kohta ning see ei selgu ka hageja esitatud maaüksuse plaanist (I kd, tl 175). Hageja seisukohast tulenevalt laieneb korteriühistu hoolsuskohustus kogu elamu teenindusmaale ning ainuüksi sellest tulenevalt on korteriühistul kohustus liivatada kõiki elamu teenindusmaal olevaid teid. 6 E. A (korteriühistu esimees) vande all antud seletusest nähtub, et elamu ees on nii kõnnitee kui sõidutee ning liivatatakse kõnniteid ja sõidutee seda osa, mis viib prügikonteinerini. Kuna kostja leidis, et tal puudub kohustus liivatada kõiki elamu ees olevaid teid, siis oleks pidanud maakohus kostjale selgitama, et sellekohast vastuväidet tuleb tõendada. Kostja seisukohast võib järeldada, et elamu esiste teede liivatamise ulatus põhineb aastatepikkusel taval. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale anda võimalus tõendada, millel selline tava põhineb ja kas korteriomanikud on sellisest tavast teadlikud. Maakohus peab välja selgitama ka selle, kas kostja tegevus teede liivatamisel on kooskõlas hageja viidatud Jõhvi valla heakorra eeskirjadega. Selguse huvides on maakohtul võimalik teha menetlusosalistele ettepanek esitada kohtule selline maaüksuse plaan, kuhu on märgitud kõik elamu ees olevad teed (kõnni- ja sõiduteed). Selle põhjal on võimalik selgitada välja koht, kus hageja kukkus ning teed, milliseid korteriühistu liivatab ja milliseid mitte. 10.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja korduvalt muutnud oma kahju nõude suurust. 24.01.2017 dateeritud menetlusdokumendist nähtuvalt nõuab ta varalist kahju 6966,256 eurot (II kd, tl 61). Kohtuistungil 27.01.2017 (II kd, tl 118 pöördel) kinnitas hageja, et ta nõuab varalist kahju 4000 eurot. Samas ei esitanud hageja kahju arvestust ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas hageja 4000 euro suurune varalise kahju nõue sissetulekute vähenemisest tingitud kahju või ka töövõime osalisest kaotusest tingitud ravi- ja rehabilitatsioonikulusid. Asja uuel läbivaatamisel peab hageja oma varalise kahju nõuet täpsustama. 10.
3. Maakohus heitis hagejale ette, et tema poolt esitatud tõendid kostja õigusvastase käitumise kohta ei ole veenvad. Samas nähtub maakohtu 18.01.2016 istungi protokollist (I kd, tl 177 pöördel), et maakohus ei ole hagejale korrektselt tõendamiskoormust selgitanud. Samuti heitis maakohus hagejale ette veel seda, et hageja ei pöördunud õigeaegselt korteriühistu juhatuse poole. Ringkonnakohtule jääb siinjuures arusaamatuks, milline tähendus oleks hagi rahuldamise seisukohalt olnud hageja pöördumisel (õigeaegsel?) korteriühistu juhatuse poole.
4. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2, § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Käesolevas asjas on maakohus selgitamiskohustuse rikkumise tõttu jätnud kindlaks tegemata, kas kostja käitumine on õigusvastane või mitte, samuti hageja varalise kahju nõude koosseisu. Asja uuel läbivaatamisel on pooltel võimalik esitada oma nõuete ja vastuväidete tõendamiseks uusi tõendeid.
5. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel. Sellest tulenevalt ei võta ringkonnakohus ka seisukohta kostja vastuapellatsioonkaebuse osas, kuivõrd see puudutab üksnes menetluskulude jaotust. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja