← Eesti

3-15-1072/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2016; Pärnu Haldusasja number 3-15-1072 Haldusasi OÜ Amar Pak ja OÜ Ark

§ 46

lõikele 5 võib taolise nõude esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole seotud sellega, millal otsustusest väidetavalt teada saadi või teada saada võidi. Kaebus esitati kohtusse 24.04.2015 ning seega ei ole nõue tähtaegne. Samuti jääb rahuldamata tähtaja ennistamise taotlus ning seda samasisulistel põhjendustel, millega jäid eelnevalt rahuldamata otsuste nr 3-5/1527, 3-5/266, 3-5/1467 ja 3-5/1368 tühistamise tähtaegade ennistamise taotlused. 39. Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 07.06.2012 otsuse nr 3-5/836 ning 05.04.2013 otsuse nr 3-5/380 õigusvastasuse tuvastamise nõuded kui sellised on esitatud kolme aastase kaebetähtaja raames.

§ 45

lg 2 võib aga tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul taotlevad kaebajad veel kahju hüvitamist ning seda ka seonduvalt eelnimetatud otsuste väidetava õigusvastasusega. Seega tekib siinkohal küsimus nende nõuete lubatavusest, sest tegelikult on see kahju hüvitamise nõudega hõlmatud. Siiski ei saa teoreetiliselt päris lõpuni välistada teatavat preventiivset huvi, mistõttu kaebeõiguse osalise piirangu küsimust, arvestades käesoleva vaidluse iseloomu, väga tähenduslikuks enam pidada ei saa. Lähtuvalt eeltoodust ei ole otsuse nr 3-5/836 ning otsuse nr 3-5/380 õigusvastasuse tuvastamise nõuete kui selliste lubatavust vaja eraldiasetsevalt vaagida. Kohtul on võimalik hinnata nende otsuste õiguspärasuse küsimust vajalikus ulatuses ka vastava kahju hüvitamise nõude raames. Küll aga tähendab see seda, et kui kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole alust, siis jäävad ka rahuldamata otsuste nr 3-5/836 ning 3-5/380 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuded. 40. Kahju hüvitamist on kaebajad samuti taotlenud.

§ 5

lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Kahju hüvitamise nõuete puhul ja käesoleva kaasuse kontekstis taandub vaidlus kokkuvõttes sellele kas kaebajate õigusi on rikutud ja kahju tekitatud, kas väidetav kahju tekkis õigusvastase tegevuse tõttu ja kas sellekohase tegevuse ning kahju vahel võib olla põhjuslik seos. Vajaduse korral tuleb hinnata veel ka taotletava hüvitise suuruse põhjendatust. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekkinud ning Pärnu Linnavalitsuse tegevust ei saa ka kuidagi õigusvastaseks pidada.

  1. Vaidlustatud otsustes on viidatud Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud linnavara valitsemise korra mitmetele sätetele, kuid sisuliselt on lähtutud eelnimetatud korra paragrahvist 17 ning eelkõige selle esimese lõike neljandast punktist. Vastavalt linnavara valitsemise korra § 17 lg 1 punktile 4 võib anda linnavara otsustuskorras tasuta või tasu eest kasutusse ka igakordse otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kõigepealt toimusid enampakkumised, mille raames rakendus ka võrdse kohtlemise põhimõte, kuid need nurjusid. Seejärel enam uut enampakkumist ei korraldatud ning linnarajatised anti kasutusse otsustuskorras ja väiksema tasumääraga. Seoses eelnimetatuga on kaebajad viidanud võimalikule vastuolule linnavara valitsemise korra § 17 lg 1 punktiga 2, mille kohaselt ei oleks linnavara kasutusse andmise tasu tohtinud olla väiksem enampakkumise alghinnast kui see oli eelnevalt kahel korral nurjunud. Tegelikult vastuolu ei ole. Vastustaja on selgitanud, et enampakkumist ei pea üldse läbi viima ja ka selle nurjumise järgselt ei pea enampakkumist ilmtingimata teistkordselt läbi viima. 9 See selgitus linnavara valitsemise korraga vastuolus ei ole. Arvestada tuleb ka hooajalisust ning sellega seonduvaid ajalisi piiranguid. Vastustaja on märkinud, et nurjumise järgselt võib teha ettepaneku paremuselt järgmise pakkumise teinud isikule, kuid see ei ole kohustuslik, kusjuures haldusorgan on pidanud vajalikuks arvestada ka varasemat maksedistsipliini. Käesoleval juhul on vastustaja lähtunud veel huvitatud isikute taotlustest ning sellekohastele taotlustele otsuste preambulis viidanud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et rannatoolide suvisele hooajalisele üürimisele ja umbes 20-50 ruutmeetriste alade kasutada andmisele suunatud otsustuste põhjendamisele ei peaks seadma väga kõrgeid nõudeid, küll aga peab vastav otsustus asjaosalistele arusaadav olema. Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud linnavara valitsemise kord on küllaltki paindlik ning võimaldab vara kasutusse andmise erinevaid vorme. Linnavara valitsemise korra detailsuse optimaalsuse või detailsuse astme ning selles fikseeritud menetluslike tähtaegade põhjendatuse üle võib alati vaielda, kuid antud juhul on volikogu selle taoliselt vastu võtnud ning vara valitseja on nendest võimalustest juhindunud. Vaidlustatud otsuste puhul vastuolu eelnimetatud linnavara valitsemise korraga ei nähtu.
  2. Vastustaja on veel seisukohal, et kaebajatele ei ole üldse kahju tekkinud, mistõttu on nõude rahuldamise eeldus ka selles mõttes täitmata. Nimetatud seisukohaga tuleb samuti nõustuda. Linnarajatise kasutusse andmiseks läbiviidava enampakkumise puhul ei saa pakkujad eeldada, et nad ilmtingimata võidavad või et kalkuleeritud kasumi erinevuse või isegi kahjumi katab haldusorgan kui hooaeg kujuneb ebasoodsaks või kui linnavara kasutusse andmisest üldse loobutakse. Samuti ei saa eeldada, et kõrgeima pakkumise teinud isik ei loobu ühelgi juhul tagatisrahast ning tuleb kindlasti lepingut sõlmima või et sellest tuleneva enampakkumise nurjumise korral viiakse koheselt läbi järgmine enampakkumine või et rajatis antakse siis otsustuskorras paremuselt järgmise pakkumise teinud isikule ja seda olenemata sellest, milline oli pakutav hind. Vastavalt linnavara valitsemise korra paragrahvile 10 ei ole linnavara kasutusse andmine kohustuslik, vaid üksnes võimalus. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebajate nõuetega seonduvat tegevust ning otsustusi ei saa õigusvastasteks pidada, vastustaja ei ole õigusvastaselt tegutsenud ega kaebajatele kahju tekitanud. Seega ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning kaebus jääb selles osas rahuldamata. Otsuste nr 3-5/836 ning 3-5/380 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuded jäävad samuti rahuldamata ja seda osaliselt samadel põhjustel, mille tõttu jäid rahuldamata kahju hüvitamise nõuded. Nimetatud otsused nr 3-5/836 ja 3-5/380 on linnavara valitsemise korraga kooskõlas.
  3. HKMS § 108 lõigete 1 ja 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja ning vaidluse sisulisel lahendamisel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks. Seega jäävad menetluskulud antud juhul protsessiosaliste endi kanda, sest vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON 10
  4. Rahuldada OÜ Amar Pak ja OÜ Arkin Trading apellatsioonkaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2016 otsus Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2012 otsust nr 3-5/836, 30.10.2012 otsust nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsust nr 3-5/266, 05.04.2013 otsust nr 35/380, 13.09.2013 otsust nr 3-5/1368, 04.10.2013 otsust nr 3-5/1467 ja 23.03.2015 korraldust nr 176 puudutavas osas.
  6. Teha uus otsus, millega tunnistada Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2012 otsus nr 3-5/836, 30.10.2012 otsus nr 3-5/1527, 05.03.2013 otsus nr 3-5/266, 05.04.2013 otsus nr 3-5/380, 13.09.2013 otsus nr 3-5/1368 ja 04.10.2013 otsus nr 3-5/1467 õigusvastaseks ning tühistada 23.03.2015 korraldus nr
  7. Jätta halduskohtu otsus jõusse Pärnu Linnavalitsuse 19.10.2011 otsust nr 3-5/1182 puudutavas ning osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude.
  8. Asendada Tallinna Halduskohtu 22.12.2016 otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
  9. Mõista Pärnu linnalt OÜ Amar Pak kasuks kahe astme menetluskulude katteks 361 (kolmsada kuuskümmend üks) eurot ja 80 senti ning OÜ Arkin Trading kasuks 408 (nelisada kaheksa) eurot ja 30 senti.
  10. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.