TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-325 Otsuse tegemise kuupäev 26.02.2016, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks L.K. kaebus Mäksa vallavanem

) § 22 lg 3 kohaselt peab vallavalitsus esitama valla eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

§ 22lg 1 kohaselt lisatakse eelarve eelnõule seletuskiri.

Seega oleks Mäksa Vallavalitsus pidanud selle esitama Mäksa valla volikogule 01.12.2014.a. Vallavalitsus ei saanud aga oma seadusest tulenevat kohustust täita, kuna eelarve eelnõu ja seletuskiri ei olnud selleks ajaks valmis. Mäksa valla pearaamatupidaja ametijuhendi punktist 3.2 tulenevalt on eelarve projekti koostamine pearaamatupidaja tööülesandeks. Mäksa vald on leidnud, et L.K. on valla

1. aasta eelarve projekti koostamisel oluliselt rikkunud oma teenistuskohustust. Kui vallavalitsus ei esita volikogule
2. detsembriks eelarve eelnõu, siis ei jää ka volikogule eelarve menetlemiseks piisavalt aega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 52 lg 1 p 1 kohaselt on volikogu tegutsemisvõimetu, kui pole vastu võtnud eelarvet kolme kuu jooksul alates eelarveaasta algusest. Mäksa vallavanema käskkirjaga 26.01.2015 nr 18-1.2/4 p-ga 1 on määratud L.K. (K.) distsiplinaarkaristuseks teenistuskohustuste rikkumise eest põhipalga vähendamine 30 protsenti neljaks kuuks. Lähtutud on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70, § 75 lg 1 ja lg 2 ning ATS § 76 lg 1 ja § 79 lg
3. Käskkirja p-ga 2 on määratud teha karistuse kohta kanne riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. L.K. esindaja Kadi Orav on esitanud halduskohtule kaebuse 07.02.2015, milles taotles tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Mäksa vallavanema käskkirjad 22.12.2014 nr 18-1.2/64 ja 26.01.2015 nr 18-1.2/
4. 18.02.2015 tegi halduskohus käiguta jätmise määruse ning palus kaebajal nõudeid täpsustada. Kaebaja on kohtule vastanud 05.03.2015 ning täpsustanud oma nõude – tühistada Mäksa vallavanema 26.01.2015 käskkiri nr 18-1.2/4 ja jätta menetluskulud Mäksa Vallavalitsuse kanda. Kohus on kaebuse 05.03.2015 kohtumäärusega menetlusse võtnud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja seisukohalt on distsiplinaarkaristuse määramine võimalik vaid juhul kui on selge ja konkreetne ning arusaadav kohustus, mida on ametnik rikkunud. Kaevatavast käskkirjast ei nähtu, kas rikkumine on oluline või miks ta on oluline, samuti ei nähtu, millisel perioodil ja millist teenistuskohustust on kaebaja rikkunud ja kuidas väidetav rikkumine on seotud tema teenistuskohustustega. Distsiplinaarmenetlus on algatatud ATS § 72 lg 1 ja ATS § 72 lg 2 alusel, mis üksteist välistavad. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttesse tuleb märkida süüteo toimepanemise aeg, samuti tuleb märkida asjas kogutud tõendid, mida distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei sisaldu. Kaebaja viitab menetlustoimikule, et tõendeid on kogutud valikuliselt ning otsus on tehtud osaliste tõendite põhjal kaebaja seisukohti arvestamata, mistõttu on otsustus kaalutlemata. Esmakordselt juhiti puudustele tähelepanu alles 14.12.2014
5. aasta eelarve koostamise kohta. Kaebaja sai asja dokumentidega tutvuda alles 30.01.
6. Kaebaja suhtes on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 40 nõudeid, kaebaja on jäänud ilma õigusest olla ärakuulatud. Kaebaja on märkinud, et tõendamata on kaebaja tahtlik tegevus, et finantsnõunik on jätnud tahtlikult esitamata eelarve eelnõu. Kaebaja arvates on haldusakt kaalutlusvigadega ning pole kehtiva õigusega kooskõlas, nii distsiplinaarmenetluse algatamine, distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja distsiplinaarkaristuse määramine on õigusvastane, samuti on rikutud menetlusnorme. Kaebaja on taotlenud tühistada Mäksa vallavanema 26.01.2015 käskkiri nr 18-1.2/4 ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse täienduses on märgitud, et kuigi kaebaja teenistusülesandeks on eelarve projekti koostamine, ei saa ta oma kohustusi seaduse alusel täita ilma vallavalitsuse otsese osaluseta. Vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kaebajal puudus eelarve aluseks olevate poliitiliste 2 küsimuste ja seisukohtade iseseisev kujundamise pädevus. Kaebaja on veendunud, et Mäksa valla eelarve projekt valmib ainult osapoolte koostöö tulemusena, mistõttu on pahatahtlik vastustaja seisukoht, et kaebaja peab seda ise kujundama. Kaebaja sai esmakordselt korralduse vastustajalt 23.12.2014, mille alusel kohustus kaebaja koostama seadusele vastavat Mäksa valla eelarve projekti, korralduse kohaselt tuli projekt esitada peale pühi teisel tööpäeval kell 12.
7. Kokkuvõttes on tõendamata vastustajal distsiplinaarmenetluse käigus väidetav kaebajast tulenev süüline teenistuskohustuste rikkumine. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja on märkinud, et L.K. suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seetõttu, et Mäksa valla
8. aasta eelarve eelnõu ei valminud seaduses sätestatud tähtajaks ega ka L.K. poolt antud täiendavaks tähtajaks – 12.12.
9. Kui teenistuja ei ole tähtajaks oma töökohustusi täitnud ning pakub enda poolt välja teise tähtaja, siis saab arvestada sellega, et ta oma poolt pakutud ajaks ka ülesande täidab. L.K. poolt 14.12.2014 esitatud eelarve projekti ei saa pidada teenistuskohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuna see sisaldas andmeid, mida oli veel vaja täpsustada ning eelarve seletuskiri puudus üldse. Vastustaja viitab

§ 22lg 1 ja lg 3.

Vastustaja märgib, et L. K. ei ole teavitanud vallavanemat sellest, et tal mingil põhjusel ei ole võimalik eelarve projekti esitada. Vastustaja märgib, et kaebaja esindaja on vastanud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele 19.01.2015 ning ka kaebajal oleks olnud võimalus esitada omapoolseid seisukohti distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte osas. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte alusel. Mäksa vald on märkinud, et Mäksa vald on täitnud HMS § 40 tulenevaid nõudeid kaebaja suhtes. Kaebaja on teada saanud distsiplinaarmenetluse algatamisest 22.12.2014 ning seega oli kaebajal võimalus esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid. L. K. on jäänud töövõimetuslehele alates 05.01.2015 ning teatas sellest 12.01.2015 vallavalitsust ja vallavolikogu, mistõttu oleks ta saanud esitada ka omapoolsed seisukohad distsiplinaarmenetluse dokumentide juurde. Mäksa vald on märkinud, et kui L. K. olid raskused tähtajaks eelarve eelnõud esitada, tulnuks sellest teavitada vallavanemat, kuid L. K. ei teinud seda. Vastustaja seisukohalt on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õiguspärane ning kaebus on alusetu. Kaebaja oli oma teenistuskohustuste täitmisest teadlik, tagatud oli kaebajal ärakuulamisõigus ning distsiplinaarkaristuse käskkirjast nähtuvad kaalutlused ja põhjendused. Vastustaja taotleb jätta L. K. kaebus rahuldamata ja tema menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus , kuulanud ära menetlusosalised ja lähtunud asja materjalidest asub seisukohale, et Mäksa vallavanema 26.01.2015 käskkiri nr 18-1.2/4 kuulub tühistamisele. 2.Antud asjas on esialgselt L.K. esindaja Kadi Orav pöördunud kohtu poole Mäksa valla vastu tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Mäksa vallavanema käskkirjad 22.12.2014 nr 18-1.2/64 ja 26.01.2015 nr 18-1.2/

1. Kaebuse täienduses on kaebaja jäänud nõude juurde – tühistada Mäksa vallavanema 26.01.2015 käskkiri nr 18-1.2/
2. Kohtumäärusega 05.03.2015 on kohus kaebuse menetlusse võtnud. Kohus on selgitanud kaebuse esitajale kohtumääruses 18.02.2015, et puudub vajadus eraldi taotleda haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, kuna tühistamisnõue on 3 hõlmatud ka õigusvastaseks tunnistamise nõudega ning mõlemad haldusaktid on omavahel koostoimes, mistõttu piisab Mäksa vallavanema 26.01.2015 käskkirja nr 18-1.2/4 vaidlustamisest. Kohus märgib, et ametnik on kohustatud teenistusülesandeid täitma ausalt, väärikalt, asjatundlikult, erapooletult, kohusetundlikult ja hoolikalt. Ametikohal teostab ametnik avalikku võimu avalikõiguslikus teenistuses. 3.Käesolevas asjas on L.K. nimetatud ametisse Mäksa vallavanema käskkirjaga 03.02.2014 nr 18-1.1/2 pearaamatupidaja ametikohale alates 03.02.2014 koos avaliku võimu teostamise volitusega. L.K. oli seega ametnik , kes asus teenistusalaselt suhtesse kohaliku omavalitsusega avaliku võimu teostamise volitusega. Pearaamatupidaja ametijuhendi p 3.2 järgi on L. K. tööülesandeks eelarve, lisaeelarve ja eelarve muutmise projektide koostamine ning p 3.
3. järgi on L. K. ülesandeks Mäksa vallavolikogus ja –valitsuses arutlusele tulevate eelnõude ettevalmistamine ja vormistamine volikogu otsusteks või valitsuse korraldusteks. 4.Kaebajale on süüks arvatud, et kaebaja ei ole vallale tähtajaks ega ka kokkulepitud tähtajaks esitanud Mäksa valla
4. aasta eelarve eelnõu ja seletuskirja. 5.

§ 22

, kus on sätestatud eelarve eelnõu koostamine, § 22 lg 3 kohaselt peab vallavalitsus esitama valla eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarve algust. Seega tulnuks Mäksa Vallavalitsusel esitada see Mäksa Vallavolikogule 01.12.2014. Mäksa Vallavalitsus ei saanud seda kohustust täita, kuna pearaamatupidaja ei olnud esitanud eelarve eelnõu ega seletuskirja tähtajaks. L. K. on vallavanemale teatanud, et jõuab valla II lisaeelarve koostamisega valmis 12.12.2014, mistõttu on vallavanem teatanud volikogu eelarvekomisjoni, et vallavalitsus ei jõua enne 12.12.2014 eelarve eelnõu valmis. Nimetatud kuupäevaks L. K. eelarve eelnõud ei esitanud, vaid esitas selle 14.12.2014 koos vabandustega, et ei jõudnud suhelda. Vallavanem on täheldanud, et eelarve eelnõu oli puudulik ning puudus asja juures seletuskiri.

§ 22lg 1 nõuab, et eelarve eelnõule esitatakse ka seletuskiri.

Asjaolu, et eelarve eelnõu ei olnud päris täpne ning sealt puudusid osaliselt andmed, on viidanud ka L. K. ise. L.K. on põhjendanud tegemata jätmisi ja puuduliku eelarve eelnõu esitamist suure töökoormusega. Alates 15.12.2014-19.12.2014 viibis L. K. puhkusel ning vastas 16.12.2014 vallavanema kirjale, kus ta ei andnud vastust eelarve eelnõu puuduste kõrvaldamise kohta, vaid leidis põhjenduseks, et miks peaks vallavalitsus kiiresti eelarvet menetlema. 30.12.2014 on L. K. e-posti teel edastanud eelnõu Mäksa vallavolikogu esimehele, kuigi vallavanem on palunud see esitada vallavalitsusele, et see esitada volikogule lähtuvalt

§ 22lg 3.

Kohtuistungil märkis vallavanem, et lõpuks koostas eelarve eelnõu täielikult tema ise kasutades kõrvalabi. 6.22.12.2014 on vallavanem algatanud L.K. suhtes distsiplinaarmenetluse seonduvalt teenistuskohustuste olulise rikkumisega ning karistanud teda 26.01.2015 käskkirjaga nr 181.2/4 ATS § 70 p 2 alusel distsiplinaarkaristusega põhipalga vähendamine 30% neljaks kuuks. Käskkirjas on küll viide ATS § 70 ning pole viidet karistuseliigi punktile, kuid distsiplinaarkaristuse liigi järgi on viide p-le

1. 7.Kohus nõustub siinjuures vastustajaga selles, et ametnik on toime pannud distsiplinaarsüüteo ja on toime pannud süülise käitumise. L.K. on tutvunud Mäksa Vallavalitsuse pearaamatupidaja ametijuhendiga ning on teadlik õigusaktidest, mis reguleerivad raamatupidamistööd ja finantstööd Mäksa vallas, seega on ta teadlik ka tähtaegadest, mida tuleb järgida teenistuskohustuste täitmisel. Mäksa Vallavalitsuse 26.09.2014 korralduse nr 150 p 1.2.3 kohaselt peavad vallavalitsuse struktuuriüksused ja hallatavad asutused esitama eelarve projektid koos nimetatud korraldusega sätestatud korras vallavalitsusele hiljemalt 03.11.
2. Antud asjas on kohtuistungil kaebaja 4 toonud välja ka asjaolu, et ühel juhul räägitakse eelarve projektist, teisele juhul eelarve eelnõust, mille kohta kohus märgib, et tegemist on sama asjaga, mistõttu ei saa lugeda veaks ühte või teist nimetust. 8.ATS § 74 lg 1 kohaselt vastutab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolul ning sama sätte lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. 9.Kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlus on algatatud ATS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel, mis üksteist välistavad, ei ole õige. Kohus märgib, et L.K. suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas on õigesti olemas viide ja välja toodud põhjused, mille alusel on leitud, et tuleb algatada distsiplinaarmenetlus. Samuti ei ole õige kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes puudub distsiplinaarmenetluse toimumise aeg. Kohus märgib, et distsiplinaarmenetluse toimepanemise ajaks saab lugeda 01.12.2014, mil pidi L. K. esitama vallavalitsusele eelarve eelnõu koos seletuskirjaga, mida L. K. ei teinud. Karistuse kohaldamisel on juhindutud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, mis sisaldab kõiki vajalikke andmeid – välja on toodud asjaolud, analüüsitud on objektiivset teo koosseisu, süülisust ning ettepanekuid karistuse kohaldamiseks. Seega sisaldab distsiplinaarmenetluse kokkuvõte kõiki ATS tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte on antud kaebajale tutvumiseks ning kaebaja esindaja on sellele ka omapoolsed seisukohad andnud. Kaebaja on kohtuistungil põhjendanud dokumentide mitteõigeaegset esitamist suure töökoormusega ja sellega, et tema laps haigestus. Vastustaja on selle kohta õigesti märkinud, et kaebaja oli finantsjuht, kellele lasub suurem töökoormus ja vastutus kui reatöötajale ning samuti tulnuks vallavanemat informeerida sellest, et ei jõua dokumenti tähtaegselt esitada, mida kaebaja ei teinud. Kaebaja oli öelnud pärast 01.12.2014 (tähtaeg eelarve eelnõu esitamiseks), et ta enne 12.12.2014 eelarve eelnõu valmis ei jõua. 10.Kuigi vallavanem aktsepteeris hilisemat eelarve eelnõu esitamist, siiski see kokkulepitud ajaks ei esitatud. L. K. esitas selle 14.12.2014 ja puudustega. L. K. teenistuskohustused tulevad ametijuhendist p 3.2 ja 3.
3. 11.Kaebaja on viidanud uurimispõhimõtte rikkumisele, kaalutlusveale ja ärakuulamispõhimõtte rikkumisele. Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja arvestanud kaastöötajate poolt antud positiivset hinnangut kaebajale. 12.Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajale tagatud ärakuulamisõigus distsiplinaarmenetluses, kuna kaebaja pool on saanud omapoolsed seisukohad esitada ja on olnud asjakohastel teemadel vallavanemaga kirjavahetuses. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on kaalutletud kõiki asjaolusid ja ka seda, et vallavanem on andnud 23.12.2014 korralduse eelarve eelnõu esitamiseks hiljemalt 30.12.2014 kell 12.00, kuid L. K. ei asunud ikkagi aktiivselt suhtlema vallavalitsuse hallatavate asutustega, et eelarve projekt koostada, vaid piirdus e-kirja saatmisega ja enda õigustamisega ning ei esitanud kõiki vajalikke andmeid ka 30.12.
4. Kokkuvõttes saab öelda, et L. K. ei järginud seadusest tulenevaid tähtaegu ega kõrvaldanud eelarve eelnõus esinevaid puudusi ning esitas eelnõu otse vallavolikogule, mitte vallavalitsusele. Vallavalitsus on pidanud L. K. poolt toime pandud tegu tahtlikuks ja teenistuskohustuste oluliseks rikkumiseks ning peab tegu vallavalitsuse mainet kahjustavaks. 13.Kohus märgib, et asja menetlemisel ei ole rikutud uurimispõhimõtet ega ärakuulamispõhimõtet kaebaja suhtes, samuti nähtub distsiplinaarmenetluse dokumentidest kaalutlus. Kaebaja on saanud tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega (15.01.2015) , mis on aluseks võetud distsiplinaarkaristuse määramisel. Kaebuse esitaja on sellele vastanud 19.01.2015, seega on kaebaja pool saanud enne distsiplinaarkaristuse määramist tutvuda asja materjalidega ja ei ole õige kaebaja väide, et ta tutvus distsiplinaarmenetluse materjalidega alles pärast distsiplinaarkaristuse määramist. 5 14.Samuti ei ole õige kaebuses toodud väide, et rikutud on kaebaja suhtes õiguspärast ootust ja hea tava põhimõtteid. Kohus märgib, et õiguskindluse põhimõte ja hea tava põhimõte ei nõua, et seadust ei või rakendada vastavalt olukorrale ja elukorraldustele. 15.Kaebaja on märkinud, et tal puudusid vajalikud dokumendid eelarve eelnõu koostamiseks ning vallavanem ei ole juhtinud kaebaja tähelepanu eelarve eelnõu valmimise tähtaegadele ega arvestanud kaebaja töökoormusega. Kohus märgib, et L. K. oli pearaamatupidaja (finantsjuht), kes pidi olema teadlik nii tähtaegadest mis puudutasid tema tööd kui ka sellest mittekinnipidamise tagajärgedest. Mis puudutas töökoormust, siis pidi kaebaja teadma ka sellest, et periooditi on töökoormus pearaamatupidajal suurem (nagu eelarve eelnõu koostamise ja aruannete esitamise ajal). Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja saanuks informatsiooni saamiseks ja vajalike dokumentide kogumiseks pöörduda valdkondade eest vastutavate ametkondade ja vallavanema poole. 16.Kaebaja on välja toonud ka näite, et vastustaja ei ole arvestanud kaebaja eelneva töökogemusega Laeva vallas. Kohus märgib, et kaebaja varasem Laeva vallas töötamine ei oma antud asjas tähendust. 17.Eeltoodust tulenevalt on L.K., olles kogenud raamatupidaja, teadlikult ja tahtlikult pannud toime teo, millega oli raskendatud vallas eelarve vastuvõtmine, kuna kaebaja viivitas eelarve eelnõu ja seletuskirja esitamisega. Lõpliku valla eelarve eelnõu koostas vallavanem ise. 18.Distsiplinaarkaristus on kohaldatud ATS § 70 § 75 lg 1 ja lg 2 ja § 76 lg 1 ja § 79 lg 1 alusel ja määratud L.K. teenistuskohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks põhipalga vähendamine 30 protsenti neljaks kuuks ning määratud karistuse kohta teha kanne riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Kohus märgib, et distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada, et sanktsioon peab olema selline, mis võimaldaks ära hoida edasiste rikkumiste toimepanemise. Seega tuleb distsiplinaarkaristus määrata proportsionaalselt süüteo raskusastmega. Süüteo raskusastme määramisel ja kehtestatava distsiplinaarkaristuse üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse süü vormi, süüteo tagajärgede raskust, kas ametnikul on kehtivat distsiplinaarkaristust, ametniku eelnevat teenistusalast käitumist ja rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuste rikkumisel (ATS § 75 lg 2). 19.Kohus märgib, et antud juhul on rikutud kaebaja suhtes ATS § 75 lg 1, mille kohaselt määratakse karistus proportsionaalselt süüteo raskusastmega. Kohus märgib, et distsiplinaarkaristuse liik on valitud rangem kui see võinuks olla. Kuigi vastutaja on kaalutlenud karistuse määramist, on leitud, et kohaldamisele kuulub ATS § 70 p 2, mispeale leiab kohus, et distsiplinaarkaristusena võinuks kohaldada ATS § 70 p 1 alusel kergemat karistuseliiki – noomitust. Kohus märgib, et kaebajat ei ole varasemalt distsiplinaarkorras karistatud, rikkumine ei ole tekitanud ametiasutusele olulist varalist kahju, rikkumine ei ole tekitanud kahju ka kolmandatele isikutele ning pole oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet. Kuigi kaebaja on tekitanud vallale probleeme tähtaegselt eelarve eelnõu ja seletuskirja mitteesitamisega, pole tegemist siiski olulise ametiasutuse maine kahjustamisega ja sellise teenistuskohustuste täitmise rikkumisega, mis toonuks kaasa raskema karistusliigi kui noomitus. Vastustaja on pidanud õigeks kohaldada distsiplinaarkaristusena põhipalga vähendamist. Kohus märgib, et proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokratlikus ühiskonnas vajalikud. Õigusriigis kehtiva proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud olema demokratlikus ühiskonnas sobilikud ja eesmärgipärased. 6 Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav ametiisik on kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ja seejärel langetama otsuse. 20.Eeltoodu alusel märgib kohus, et L. K. on rikkunud teenistuskohustuste täitmist ning tema süüteo kirjeldus ja asjaolud on vastustaja õigesti välja toonud, kuid kohus leiab, et karistuse määramiseks tulnuks kasutada kergemat karistusliiki – noomitust, mistõttu tuleb kaevatav käskkiri tühistada. Kohus ei pea proportsionaalseks antud juhul karistuse määramist põhipalga vähendamise näol arvestades asjaolusid ja kaebaja süülist käitumist, süü raskusastet ja tagajärgi. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. 21.ATS § 70 alusel on distsiplinaarkaristuse liikideks: 1) noomitus; 2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks; 3) teenistusest vabastamine. 22.Eeltoodu alusel tühistab kohus Mäksa vallavanema 26.01.2015 käskkirja nr 18-1.2/4 „L.K. distsiplinaarkaristuse määramine“, millega on otsustatud põhipalka vähendada 30 protsenti neljaks kuuks ja otsustatud tema määratud karistuse kohta teha kanne riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Kohus märgib, et juhul kui kaevatava haldusakti on vald reaalselt täitnud, tuleb see tagasitäita pärast kohtuotsuse jõustumist. 23.Kohus lahendab asja selliselt, et tühistab kaevatava haldusakti seetõttu, et kaebaja suhtes on karistuse määramisel rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, see on ATS § 75 lg 1 ja Põhiseaduse § 11 ls
5. Mis puudutab vastustaja poolt välja toodud kaebaja süüteo kirjeldust, kaebaja suhtes teenistuskohustuste rikkumist ja asja menetlemise norme, siis selles osas kohus nõustub vastustajaga. 24.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 5 lg 1 p 1 (haldusakti tühistamine) ja HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 25.Menetluskuludest: Kaebaja pool on esitanud menetluskulude nimekirja 01.02.2016 ja 04.02.2016 ning kaebuselt on tasutud riigilõiv. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kohus rahuldab küll kaebuse kaevatava käskkirja tühistamise osas, kuid mitte kaebaja poolt soovitud põhjendustel ning lisaks märgib, et nõustub põhimõtteliselt vastustaja poolt distsiplinaarmenetluses väljatoodud seisukohtadega ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega ja menetluse läbiviimisega , mistõttu võib kohus jätta kulud täielikult poolte endi kanda, kuna vallalt kaebaja menetluskulude väljamõistmine kaebaja kasuks antud juhul oleks ebaõiglane. (HKMS § 108 lg 11). Mäksa vald ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtuotsuse põhjendused on asendatud Riigikohtu 21.11.2017.a otsusega Riigikohtu 21.11.2017.a otsus Resolutsioon 7
6. Rahuldada L. K. kassatsioonkaebus.
7. Tühistada haldusasjas nr 3-15-325 Tartu Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a otsuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja
10. Resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata.
11. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu
12. veebruari
13. a otsus haldusasjas nr 3-15-325, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Halduskohtu otsuse resolutsioon tühistada menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
14. Mõista Mäksa vallalt L. K. kasuks välja menetluskulu 1489 eurot.
15. Tagastada kautsjon.
16. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega. 8