KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1854 Haldusasi Tiit Nüssiku (Nüssik) kaebus Tartu Vangla direk

) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus (VangS) § 11 lg 5).

1. Kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (VangS § 11 lg 5). Seega enne tühistamiskaebusega vangla direktori haldusakti peale kohtusse pöördumist peab olema kinnipeetav esitanud Justiitsministeeriumile vaide ning alles pärast seda, kui Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, on isikul õigus esitada kaebus halduskohtule (VangS § 11 lg
2. Justiitsministeeriumile esitatakse vaie vangla kaudu (haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1).

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5. Kohus on tuvastanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 ega käskkirjas nimetatud kodukorra punktide vaidlustamiseks. Seega on kaebajal tühistamisnõude osas kohtueelne menetlus läbimata ning kaebuse esitamine ei ole seetõttu lubatav. 6.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 7. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu Vangla 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tartu Vangla 13.09.2017 vastusest kohtunõudele nähtuvalt ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses vaidemenetlust, mille ajal võiks esialgset õiguskaitset kohtult

§ 249lg 2 alusel taotleda.

Kuna kohus leiab, et kaebus tuleb

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse tõttu tagastada, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.07.2017 määrus asjas nr 3-17-1207, p 20).

§ 121

lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks, kui kaebuse esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

1. Kohus selgitab taotluse esitajale, et tal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus soovi korral esitada uuesti kohtule pärast seda, kui ta on Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 vaidlustanud vaidementluses või pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist koos tühistamiskaebusega.
2. Kuna kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada, puudub vajadus ka kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2