3-17-1863/21

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1863 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vanglalt kahju summas 5000 euro hüvitamise nõudes seonduvalt invaliidist kambrikaaslase hooldamisega Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata
2. oktoobri
3. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. ja Tartu Halduskohtu EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Aleksandr Streltsov esitas
5. augustil
6. a Viru Vanglale venekeelse kahjunõude. Viru Vangla edastas samal päeval kaebaja kahjunõude tõlkimiseks tõlkebüroole ning kahjunõude eestikeelne tõlge saabus vanglasse
7. augustil
9. Aleksandr Streltsov esitas
10. septembril
11. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab õiglast kompensatsiooni kaaskinnipeetava M. K. hooldamise eest ajavahemikul
12. juuni 2016 –
13. aprill
15. Viru Vangla märkis vastuses kohtunõudele, et Viru Vangla pole A. Streltsovi kahjunõudele vastanud, kuna kinnipeetava esitatud kahjunõue saabus tõlkest alles
16. augustil
18. Tartu Halduskohus tagastas
19. septembri
20. a määrusega Aleksandr Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
21. Aleksandr Streltsov esitas
22. septembril 2017 määruskaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu
23. septembri
24. a määruse tühistamist. Lisaks taotleb A. Streltsov menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
25. Tartu Halduskohus jättis
26. oktoobri
27. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus tuvastas A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel, et määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 23,07 eurot, mis on piisav määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks ning kaebaja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata.
28. Aleksandr Streltsov esitas
29. oktoobril 2017 määruskaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu
30. oktoobri
31. a määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja leiab, tema sissetulekud on alla 15 euro ja ta ei saa miinimumpalka.
32. Tartu Halduskohus võttis
33. oktoobri
34. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
35. oktoobri
36. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja
38. septembri
39. a menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (Tartu Halduskohtu
40. oktoobri
41. a määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks.
42. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. A. Streltsov on esitanud halduskohtule menetlusabi taotluse
43. septembril
44. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil
45. mai –
46. september
47. Halduskohus on õigesti määranud menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit kontrollitava perioodi, võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi, tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised: kohustuslikud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi 5% ulatuses töötasu alammäärast kuus (RKÜKo
48. aprill 2016, nr 3-3-1-35-15). Kaebajal puuduvad muud HKMS § 112 lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel, teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud peamiselt kaupluses tasumisega.
49. Seega on halduskohus isikukonto väljavõtte alusel õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu alusel kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 23,07 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa A. Streltsovile tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.
50. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et kehtivast seadusandlusest ega kohtupraktikast ei tulene nõuet, et kaebaja sissetulekute arvestamise aluseks oleks vaid igakuine töötasu alammäär. Vastavalt HKMS § 112 lg-le 1 arvutatakse menetlusabi taotleja sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (RKHKm
51. märts 2012, nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Seega on asjakohatud määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kaebajale tuleks menetlusabi anda seetõttu, et talle ei laeku töötasu alammäär.
52. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
53. oktoobri
54. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Tanel Saar 2