Obsah (6)

§ 111§ 112§ 110§ 252§ 204§ 206

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mad

) § 111.

§ 111

lõike 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lõike 1 punkt 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Kohtupraktikas on lisaks leitud, et kinnipeetavatel on igakuised vältimatud kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus nr 3-3-1-35-15). Taotluse esitamise ajal oli töötasu 2 alammäär 470 eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.
4. a määrus nr 139). Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse arvesse menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuud (
5. mai 2017 kuni
6. september 2017) ja sel perioodil oli töötasu alammäärast 5% 23,5 eurot, siis järelikult tuleb kinnipeetava sissetulekutest lisaks

§ 112

lõike 1 punktis 1 sätestatud kulutustele täiendavalt maha arvata selle perioodi vältimatuteks kulutusteks vajalik raha 94 eurot (4x23,5). 8. Haldusasja nr 3-17-1825 materjalide hulgast antud haldusasja juurde võetud taotleja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne ringkonnakohtule koos määruskaebusega menetlusabi taotluse esitamist olnud 280 eurot. Taotleja sissetulekutest on seaduse alusel nõuetefondi arvatud 140 eurot ja vabanemisfondi 56 eurot. Tarbitud elektrienergia eest on taotleja tasunud 2,52 eurot. Seega tuleb taotleja sissetulekutest

§ 112

lõike 1 punkt 1 ja kohtupraktika järgi maha arvata 292,52 eurot (140+56+2,52+94). Eeltoodust tulenevalt on taotleja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek negatiivse näiduga ning taotlejale menetlusabi andmise eelduseks olevad majandusliku tingimused on täidetud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada taotleja täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel

§ 110lõike 1 punkt 1 alusel.

(II) 9.

§ 252

lõike 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lõike 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates.

§ 206

lõike 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

1. V. Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohus vabastab taotleja seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lõike 1 alusel koosmõjus

§ 252lõikega 7 menetlusse.

(III)

1. V. Koguti määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et seoses äravõetud sigarettide tagastamisega ei ole pooleliolevat vaide- ega kohtumenetlust, siis on esialgse õiguskaitse taotlus mittelubatav.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lõike 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Viru Vangla teatel on taotleja esitanud vanglale

1. augustil 2017 märgukirja ja
2. septembril 2017 taotluse, kuid vangla ei olnud selleks ajaks kui V. Kogut esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, nendele pöördumistele veel vastuseid koostanud (tl 11). Seetõttu ei ole saanud V. Kogut esitada ka tema pöördumistele koostatud vangla vastuste peale vaiet. 3 Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole taotleja esitanud kohtule kaebust seoses äravõetud sigarettide tagastamisega.
3. Kuna esialgse õiguskaitse üheks lubatavuse eelduseks on vaide esitamine haldusorganile või kaebuse esitamine kohtule, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Õige on halduskohtu selgitus, et esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada pärast vangla poolt taotleja taotluse sigarettide tagastamiseks rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmist.
4. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene