) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Ida prefektuuri Narva Jätta menetlusaluse isiku, Nikolay Tsukhi, taotlus kohtukoosseisu taandamiseks rahuldamata. Tunnistada Nikolay Tsukh süüdi 15.10.2017 avaliku korra rikkumises, s. o KarS § 262 lg-s 1 ette nähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. 1 Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 15.10.2017 kuni 17.10.2017, s. o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) päeva aresti.
lg 2 alusel teatab maakohus Nikolay Tsukhile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Nikolay Tsukhi arestimajja saabumise aeg.
lg 4 alusel kui süüdlane Nikolay Tsukh ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta apellatsiooni esitatama Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates Viru Maakohtu otsuse kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU 17.10.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV juhtivuurija Dmitri Narolin koostas Nikolay Tsukhi suhtes väärteoprotokolli nr 2330,17,005767 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262 lg 1 järgi selles, et 15.10.2017 kell 13:45 Peterburi mnt 1, Narva linn, Ida-Viru maakond Nikolay Tsukh, viibides avalikus kohas – Peetri platsil Narva linnas – käitus ühiskonnale ohtlikul viisil, nimelt kõrvaliste inimeste juuresolekul avaldas oma meelt Eesti Vabariigi võimude suhtes ebakorrektse plakatiga ja demonstreeris avalikult plastmasskanistri bensiiniga (tähistusega A95), millega rikkus E B rahu, tekitades temas hirmu võimalike tagajärgede pärast, ja hiljem oli antud bensiin laiali pritsitud nii, et see sattus tema enda riietele, politseiametnik P R vormiriietusele ning kiviastmetele. Antud tegevusega isik asetas ohtu nii ennast kui ka politseiametniku, kuna tegemist on kergelt süttiva ainega, ning reostas lillepeenra juures olevad kiviastmed. Seejärel isik, astudes tahtlikult politseiametniku suunas, süütas tulemasina, olles teadlik, et tema ja vahetu läheduses oleva politseiametniku riietus on bensiiniga koos, mille tulemusel süütas oma riided. Antud tegevuse tõttu olid hirmutatud ja asetatud ohtu nii politseiametnik kui ka kolmandad isikud, kes viibisid vahetus läheduses, millega menetlusalune isik Nikolay Tsukh rikkus avalikku korda ja käitus heade kommete, normide ja tavadega vastuolus. II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistungil keeldus menetlusaluse isik Nikolay Tsukh ütluste andmisest. Kohus kuulas üle tunnistaja E B ning avaldas järgmised väärteotoimikus olevad tõendid: väärteoprotokoll (tl 4); isiku kinnipidamise protokoll (tl 5); isiku kinnipidamise protokoll (tl 6); isikusamasuse tuvastamise 2 protokoll (tl 7); tunnistaja P R ülekuulamise protokoll (tl 8); tunnistaja E B ülekuulamise protokoll (tl 9-10) koos tõlkega (tl 47-48); vallasasja läbivaatuse protokoll (tl 11); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (12-13); vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 14-15); vaatlusprotokoll koos lisaga (tl 16); asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (tl 17-18) ja koos tõlkega (tl 49-50); vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 19-20); vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 21-22); fotod (tl 23-26); karistusregistri andmed (tl 38); õiend väärteoasjas (tl 51) ja kinnipeetu läbiotsimise protokoll (tl 52). III KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusalune isik Nikolay Tsukh esitas 17.10.2017 toimunud kohtuistungil taotluse kohtukoosseisu taandamiseks. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 25 lõike 1 kohaselt kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik on kohustatud taanduma, kui ta: 1) on menetlusaluse isiku lähedane, kelleks on alanevas ja ülenevas joones sugulane, külgjoones esimese ja teise ringi sugulane või kui ta on või on olnud menetlusaluse isiku esimese ringi hõimlane, lapsendaja või lapsendatu või abikaasa; 2) on varem menetlenud sama väärteoasja; 3) muul põhjusel ei saa olla erapooletu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ühtegi eeltoodud alust, mille esinemise korral on kohtunik kohustatud taanduma väärteoasja arutamisest. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka selle, et menetlusaluse isiku taandamistaotlus on liiga üldmäärane. Menetlusalune isik on taandamistaotluse põhjendusena välja toonud selle, et 10 aasta jooksul toimuvad kohtupidamised Ida-Virumaa kohtutes ja seega ta ei usalda Narva, Jõhvi ega Rakvere kohtumaja. Ta ei usalda nende kohtumajade kohtukoosseisu. Kohus leiab, et taandamistaotlusest ei nähtu, millised asjaolud käesoleval juhul välistavad selle, et kohtukoosseis ei saa erapooletult seda väärteoasja arutada. Väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 lg 1 järgi, objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-15-17 p-s 21 leidnud, et jätkuvalt on vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Avaliku korra rikkumine KarS § 262 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Määratlemata isikute ringi kuuluvad isikud ei ole nimeliselt või muude individualiseeritud tunnuste alusel üheselt identifitseeritavad. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette väärteo toimepanemist Peetri platsil aadressil Peterburi mnt 1, Narva linn, Ida-Viru maakond. Üldteada asjaoluna on linnaplatsid kasutamiseks määratlemata isikute ringile ning seega on nimetatud koha puhul tegemist avaliku kohaga. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Nikolay Tsukh KorS § 55 lg 1 p 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Teise isiku all käesoleva paragrahvi mõttes mõeldakse isikut või isikuid, kes ei ole õigusrikkujaga seotud. 3 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tulenevalt väärteoprotokollist heidetakse menetlusalusele isikule mh ette seda, et ta 15.10.2017 kell 13:45 Peterburi mnt 1, Narva linn, Ida-Viru maakond käitus teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, mis seisnes E B hirmu tekkimises võimalike tagajärgede pärast seoses oma meele avaldamisega Eesti Vabariigi võimude suhtes ebakorrektse plakatiga ja avalikult plastmasskanistrit bensiiniga (tähistusega A95) demonsteerimises. Kohus on seotud väärteoprotokollis oleva teokirjeldusega ning seda täiendada ei saa. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 16.10.2017 (tl 17-18; tõlge tl 49-50) on vaadeldavaks objektiks CD-plaat telefonikõne salvestisega, mis olid tehtud Häirekeskusesse 15.10.2017 kl 13:20:44. Nimetatud telefonikõnest nähtub, et teavitaja E oli helistamise ajaks juba läinud rikkumise toimepanemise kohast eemale. Nimelt on ta teatanud küsimusele, mis korrarikkujal seljas on järgmist: „Kuulge semud, ma läksin juba eemale“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui jaatada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist menetlusaluse isiku poolt, mis tõi kaasa E B hirmu tekkimise, siis pidi see toimuma varem kui tehtud telefonikõne ning väärteoprotokollis toodud ajal kell 13:45 menetlusalune isik enda eeltoodud tegevusega talle ette heidetavat väärteo objektiivset koosseisu ei täitnud. Väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjelduse kohaselt seisnes menetlusaluse isiku poolt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine ka selles, et hiljem oli antud bensiin laiali pritsitud nii, et see sattus tema enda riietele, politseiametnik P R vormiriietusele ning kiviastmetele. Antud tegevusega isik asetas ohtu nii ennast kui ka politseiametniku, kuna tegemist on kergelt süttiva ainega, ning reostas lillepeenra juures olevad kiviastmed. Seejärel isik, astudes tahtlikult politseiametniku suunas, süütas tulemasina, olles teadlik, et tema ja vahetu läheduses oleva politseiametniku riietus on bensiiniga koos, mille tulemusel süütas oma riided. Antud tegevuse tõttu olid hirmutatud ja asetatud ohtu nii politseiametnik kui ka kolmandad isikud, kes viibisid vahetus läheduses, millega menetlusalune isik Nikolay Tsukh rikkus avalikku korda ja käitus heade kommete, normide ja tavadega vastuolus. Väärteoprotokollist ei nähtu, et menetlusalusele isikule heidetakse ette avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist väärteoprotokollis toodud kohas ja ajal, mis seisnes selles, et ta pritsis bensiini laiali, kuna väärteo lühikirjeldusest ei selgu, kes bensiini laiali pritsis (hiljem oli antud bensiin laiali pritsitud). Samas nähtub väärteo lühikirjeldusest, et menetlusalusele isikule heidetakse ette mh seda, et ta väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas hiljem kui bensiin oli laiali pritsitud ja see sattus tema enda riietele, politseiametnik P R vormiriietusele ning kiviastmetele astus ta tahtlikult politseiametniku suunas, süütas tulemasina, olles teadlik, et tema ja vahetu läheduses oleva politseiametniku riietus on bensiiniga koos, mille tulemusel süütas oma riided. Antud tegevuse tõttu olid hirmutatud ja asetatud ohtu nii politseiametnik kui ka kolmandad isikud, kes viibisid vahetus läheduses, millega menetlusalune isik Nikolay Tsukh rikkus avalikku korda ja käitus heade kommete, normide ja tavadega vastuolus. Kohus leiab, et Nikolay Tsukhi poolt selle väärteo lühikirjelduses ära toodud tegevuse toimepanemine on tõendatud tunnistaja P R ütlustega, mis kohus avaldas
lg 8 alusel ning kohtul ei ole alust kahelda selle tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna need ütlused on kooskõlas ka teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt olles 15.10.2017 teenistuses kella 13:28 paiku sõitis ta Peetri platsile, kuna politseile tuli teade, et Peetri platsil on meesterahvas poliitilise plakatiga Vabariigi Valitsuse vastu ning kõrval asus 5-liitrine kanister bensiiniga. Saabudes kohale märkas ta, et info kanistri kohta vastas tõele, ta oli kütust täis, kanistril oli 4 joonistatud A95, meesterahva kõrval oli plakat, kus oli kirjas venekeelne tekst valitsuse, kohtu ning politsei kohta. Kuna kõrval liikusid ka inimesed ning oli otsene oht, et inimene võib panna põlema kütust või laiali valada, siis ta otsustas kõrvaldada ohu ning eemaldada kanistri kaugemale. Siis kui ta püüdis antud kanistrit kaugemale tõsta, antud meesterahvas tõukas teda, kütus voolas kanistrist välja betoonplaadile, tema ja meesterahva riietusele. Meesterahvas võttis taskust tulemasina välja ning pani põlema, ilmselt sellepärast, et tema riided olid bensiiniga üle valatud, tema riided läksid põlema. Oma tegevusega ta käitus avalikus kohas teiste inimeste jaoks ohtlikult viisil, ümbritsevad inimesed olid häiritud ja mingi naisterahvas hakkas karjuma ja mingi laps hakkas valjusti nutma. Nimetatud tunnistaja ütlustega on kooskõlas vaatlusprotokoll ja videosalvestus (tl 16), kust nähtub, et videosalvestus oli tehtud Narva linnas, aadressil Peetri plats Puškini 20 maja kõrval asuvas pargis videokaamera abil ning sealt nähtub, et alates 05:21-05:29 üritab politseiametnik haarata bensiinikanistri, mis oli isik A kõrval, mille peale haarab omakorda isik A bensiinikanistrile järgi ja tekib rüselus, mille käigus kanistri kork tuleb pealt ära ning bensiini tuleb kanistrist, millega saab kokku nii isik A kui ka politseiametnik. Politseiametnikul õnnestub bensiinikanister kätte saada ja kork uuesti peale keerata. 05:29 võtab isik A aga sellepeale paremast jope küljetaskust välgumihkli ning liigub 2 sammu politseiametniku suunas ning süütab välgumihkli. Selle tagajärjel aga tuleleek hakkab põlema ta paremal käel ning kandub edasi ka teisele käele ning kätega üritades kustutada hakkab tuleleek põlema ka jope esirinnal. Nimetatud tõenditega haakuvad ka fotod menetlusalusest isikust (tl 23-26) ning vaatlusprotokollid (tl 19-20; 21-22), kus on vaadeldud plastmassist kanistrit pruuni vedelikuga ja plakatit kahel vardal. Seda, et menetlusalune isik viibis 15.10.2017 Peterburi mnt 1, Narva linn, Ida-Viru maakond tõendavad ka tunnistaja E B ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka vaatlusprotokollis (tl 14) tooduga, kus on vaadeldud menetlusalusel isikul olnud bussipiletit (seda tõendab vallasasja läbivaatuse akt tl 11), mille kohaselt pilet osteti 15.10.2017 väljumine kell 12:15 Sillamäe bussijaamast ning saabumine Narva bussijaama kell 13:
lg 2 alusel teatab maakohus Nikolay Tsukhile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse 7 arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Nikolay Tsukhi arestimajja saabumise aeg.
lg 4 alusel kui süüdlane Nikolay Tsukh ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.