← Eesti

3-17-1479/17

Obsah (5)§ 131§ 139§ 128§ 134§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1479 Haldusasi P. S., M. R., K. K.

) § 131 tähenduses. Kõnealune säte kohaldub eelkõige uusarenduste ja uute elamurajoonide tarbeks rajatavatele teedele, mis ühendaksid maju väljaspool planeeringuala asuvate avalike teede jm infrastruktuuriga. Kadarpiku tee ei asu detailplaneeringualal, kuivõrd see asub väljaspool Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistuid. Kadarpiku tee on olemasolev, vallale kuuluv tee, mitte uus avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, mida alles detailplaneeringu kohaselt välja ehitama hakatakse. Kohalik omavalitsus vastutab olemasolevate kohalikule omavalitsusele kuuluvate teede korrashoiu ja renoveerimise eest (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1). Raasiku vallal on olukorras, kus planeeringuala piirneb avaliku teega, kohustus võimaldada planeeringualalt ligipääs avalikule teele (

§ 131lg 3).

17. Raasiku vallal puudub õiguslik alus planeeringumenetluses otsuse tegemisega viivitamiseks. Kehtiv

ei kehtesta konkreetseid tähtaegu kohaliku omavalitsuse algatatud detailplaneeringu menetluse erinevatele etappidele.

§ 139

lg 2 kohaselt tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Sellest olenemata on vallal kohustus viia planeerimismenetluse toimingud läbi võimalikult kiirelt ja ilma viivituseta (haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg-d 2 ja 4). Selge õigusliku aluseta planeeringumenetluses otsuse tegemisega viivitamine ei ole õigustatud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-23-16). Vald on sisuliselt detailplaneeringumenetluse peatanud ja otsuse tegemisega viivitanud, kuivõrd vallal puuduvad vahendid Kadarpiku tee renoveerimiseks valla poolt soovitud kujul. Kaebajate hinnangul oleks Raasiku vald pidanud juba detailplaneeringu menetluse algatamisel kontrollima, kas vallal on piisavalt ressursse, et vajadusel kõnesolev tee rekonstrueerida (

§ 128lg 2 p 2; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-08, p 14).

Peale detailplaneeringu menetluse algatamist selle peatamine põhjusel, et vallal puuduvad rahalised vahendid, ei ole õigustatud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-26-10, p 14; nr 3-3-1-96-13, p 16). Kui planeeringu algatamise ajaks ei lepita kokku rajatiste väljaehitamises, siis ei ole detailplaneeringu taotleja menetluse jätkamiseks 4

(10)3-17-1479 kohustatud nõustuma kohaliku omavalitsuse nõudmistega rajatiste väljaehitamise osas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-10, p 14). Kaebajate ja vastustaja vaheliseks kokkuleppeks rajatiste väljaehitamise osas ei saa lugeda detailplaneeringu avalduse vormil, sektsioonis „Märkused“ toodud punkte.
  1. Samuti on ebaselge, miks tee rekonstrueerimine nimetatud kujul vajalik on. Tee on kasutusel mitme majapidamise poolt. Planeeringualale kahe üksikelamu juurde ehitamine ei põhjusta niivõrd olulist kasutuskoormuse kasvu, et teed oleks tingimata vaja rekonstrueerida ja eriti just nõutud ulatuses.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 ja § 37 lg 2 p 2 järgi võib kaebusega vaidlustada mh haldusorgani tegevusetust või viivitust ning nõuda haldusorgani kohustamist haldusakti kehtestamiseks või toimingu tegemiseks. Viivituse vaidlustamiseks ei pea viivitus olema lõppenud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-16, p 27). Kaebajad on järjepidevalt nõudnud vallalt, et see teeks mingigi otsuse, kuid tänase päevani ei ole Raasiku vald mingisugust otsust detailplaneeringu osas teinud. Seega on kaebajatel õigus esitada oma õiguste kaitseks kohustamiskaebus, mille osana hinnataks ka viivituse õigusvastasust. Menetluse käigus on piisavalt kogutud andmeid ja tõendeid, et vald saaks teha planeeringu vastuvõtmise otsuse (

§ 134

). Seega on kohane kohustada valda tegema sellesisuline otsus hiljemalt 2 kuu jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest arvates. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

  1. Raasiku vald palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.
  2. Kaebajatel puuduvad tuvastamiskaebuse esitamiseks õiguslikud eeldused (HKMS § 38 lgd 1 ja 4 ning § 45 lg 2). Kaebajad ei ole selgitanud põhjendatud huvi väidetava viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus on selgitanud, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13). Käesoleval juhul on koos tuvastamisnõudega esitatud kohustamisnõue, mistõttu kohustamiskaebuse rahuldamisel ei saa kaebaja tugineda edasise õigusvastase käitumise reaalsele ohule.
  3. Raasiku vald ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusega ega detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega venitanud (

§ 139lg 2).

Detailplaneeringu algatamine ei tähenda huvitatud isikute jaoks seda, et detailplaneering igal juhul vastu võetakse ja kehtestatakse (

§ 126lg 3 ja § 134; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-10).

Huvitatud isikud ei keeldunud vajalike tehnorajatiste ehitamise kohustuste täitmiseks vajalike kulude kandmisest, mistõttu detailplaneering ka algatati (

§ 128lg 2 p 2).

Detailplaneeringu algatamise taotluse p-s 4 kinnitasid kaebajad, et võtavad käesoleva taotluse esitamisega teadmiseks, et vastavalt planeerimisseaduse (

v.r) § 10 lg 6 tuleb neil sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringut taotletakse erahuvides. Kaebajad on oma vastuväited esitanud alles pärast detailplaneeringu algatamist. Vaidlust ei ole, et taotletav detailplaneering on erahuvides. Pooled on pidanud lepingu tingimuste üle läbirääkimisi ja teinud vastastikku lepingu punktidesse muudatusettepanekuid. Seega on detailplaneeringumenetluse menetlusjärguks detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu tingimustes kokkuleppimine. 5

(10)3-17-1479
  1. Juhul, kui vald oleks detailplaneeringu kehtestanud, oleks vald teadlikult võtnud endale kohustusi, mida ta täita ei suuda. Sellega oleks vald teadlikult tekitanud enda maksejõuetuse, millega oleks seadnud ohtu oma avalike kohustuste korrapärase täitmise.
  2. Kaebusest ei selgu, millal kaebajate meelest pidanuks vastustaja vääramatult detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustama. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
  4. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustajal on õigus nõuda kaebajatelt vallale kuuluva Kadarpiku tee planeeringualaga külgneva lõigu rekonstrueerimist kaebajate kulul ning kas kaebajate mittenõustumisel sellega on vald õiguspäraselt viivitanud detailplaneeringumenetluses edasiste toimingute tegemisega. 27.

§ 131

lg 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.

eelnõu seletuskirja kohaselt (571 SE) pärineb kõnesolev säte [eelnõus paragrahv 124 lg 1] kehtiva ehitusseaduse [kehtetu alates 01.07.2015; EhS v.r] §-st 13, kus detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti; sätte asukohta õigusaktides on muudetud ja see on toodud

, sest avalikult kasutatava tee jms väljaehitamise võimalikkus peab olema selge juba planeerimismenetluses; tegu on võimalusega planeeringu koostamise korraldajale sõlmida enda ülesannete üleandmiseks haldusleping (

eelnõu 571 SE seletuskiri, lk 168). Seega on kaebaja õigesti märkinud, et

§ 131lg 1 rakendamisel on asjakohane Riigikohtu praktika seoses Eh

S v.r §-ga

  2. Riigikohus on selgitanud, et EhS v.r §-st 13 tulenev kohustus tagada detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lg 3 p 1 mõttes (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p 20). Kuna tegemist on olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluva ülesandega, siis on kolleegium seisukohal, et EhS v.r § 13 eeldab, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga küsimuse, kes teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ning kes kannab vastavad kulud; kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu läbivaatamise l kaaluda, millised kulutused võivad kaasneda detailplaneeringu täitmisega ja läbi rääkida detailplaneeringu tellijaga kulutuste katmise tingimused; kui detailplaneeringu algatamise taotlemise staadiumis ei ole kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu taotleja jõudnud kokkuleppele ning vastavate kulutuste kandmist taotleja poolt ei ole kohalik omavalitsus märkinud oma kirjalikus seisukohas, mis on taotlejale edastatud, tuleb eeldada, et EhS v.r §-s 13 märgitud tagamiskohustuse alusel on vastavate tööde tegemine ja selle eest tasumine 6

(10)3-17-1479 kohaliku omavalitsuse ülesanne (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-2610, p 14). 29. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatanud detailplaneeringu Kalesi külas Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel ning lähialal. Samuti puudub vaidlus selles, et enne detailplaneeringu algatamist ei ole kaebajad ja Raasiku vald sõlminud halduslepingut

§ 131lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuste täitmise ja kulude kandmise osas.

Seejuures on ekslik vastustaja seisukoht, et sellesisuline kokkulepe on kaebajatega sõlmitud, kuivõrd K. K. poolt allkirjastatud detailplaneeringu algatamise taotluse p-s 4 kinnitasid kaebajad, et võtavad käesoleva taotluse esitamisega teadmiseks, et vastavalt

v.r § 10 lg 6 tuleb neil sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringut taotletakse erahuvides. 30. Asja materjalist nähtuvalt on detailplaneeringu algatamise taotluse p-s 4 pealkirjaga „Märkused“ sätestatud järgmist: „Käesoleva taotluse esitamisega võtab taotleja teadmiseks: 4.1 Vastavalt Planeerimisseaduse § 10 lg 6 tuleb taotlejal sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides; 1.1 Vastavalt Ehitusseaduse § 13 tuleb taotlejal vajadusel sõlmida kohaliku omavalitsusega leping teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta. 1.2 Taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.“ Eelnevast nähtub, et taotluse allkirjastamise seisuga (15.12.2015) ei kehtinud enam taotluse p-s 4 viidatud

v.r § 10 lg 6, mis reguleeris halduslepingu sõlmimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga (kehtetu alates 01.07.2015). Samuti kaotas 01.07.2015 kehtivuse EhS v.r § 13, mis reguleeris teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamist ning selles osas detailplaneeringu koostamise taotlejaga kokkuleppe sõlmimist. Kohtuistungil on K. K. selgitanud, et kuivõrd tegemist oli kehtetute õigusaktidega, siis ta neile punktidele tähelepanu ei pööranud (25.09.2017 kohtuistungi helisalvestis 13:11:44). Sellest saab järeldada, et taotleja ei pidanud mõistma detailplaneeringu algatamise taotluse allkirjastamisele, kas ja millised finantsilised kohustused võivad talle kaasneda. Seda enam, et haldusmenetluses toimub haldusvälisele isikule kohustuste panemine haldusaktiga (HMS § 51 lg 1). Ka haldusleping on haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 1 tähenduses. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus kaebajatega, et enne detailplaneeringu algatamist ei olnud Raasiku vald sõlminud detailplaneeringu algatamisest huvitatud isikutega kokkulepet osas, kes kannab Kadarpiku tee rekonstrueerimise kulud. 31. Kaebajate hinnangul ei ole Kadarpiku tee detailplaneeringualasse kuuluv tee, mistõttu puudus vallal õiguslik alus nõuda kaebajatelt selle tee rekonstrueerimist. Kohus märgib, et nähtuvalt Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusest nr 32 on detailplaneering algatatud mh ka kõnesolevate kinnistute lähialal. Samuti on detailplaneeringu põhijoonisele kantud Kadarpiku tee, mis külgneb Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistutega (tl 13). Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-26-10 nähtub, et arendajale pandud kohustustele vastavad objektid võivad asuda mõnel juhul ka väljaspool planeeringuala ning välistatud pole ka nende objektide ümberehitamise vajadus (vt Riigikohtu halduskolleegium 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p 15). Seega ainuüksi asjaolu, et tegemist on olemasoleva kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluva teega, mis külgneb kõnesolevate kinnistutega, ei välista

§ 131lg-s 1 sätestatud kokkuleppe sõlmimist nimetatud tee rekonstrueerimiseks.

Samas ei saa vald esitada põhjendamatult ja meelevaldselt nõudeid detailplaneeringust huvitatud isikutele, vaid peab suutma selgitada, miks just sellisel tasemel tee rekonstrueerimine on vajalik, arvestades seejuures konkreetseid üksikjuhtumile omaseid asjaolusid (nt et senisele tee kasutuskoormusele lisandub juurde üksnes kaks eramajapidamist; milline on tee seisund hetkel ning kas sellega on valla tagamiskohustus juba täidetud või on tee parandamine hädavajalik jne). Käesoleva vaidluse lahendamiseks 7

(10)3-17-1479 puudub kohtul vajadus analüüsida, kas valla nõue oli kooskõlas kaalutlusõiguse reeglitega (sh proportsionaalsuse põhimõttega), kuivõrd menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust osas, et enne detailplaneeringu menetluse algatamist pooled halduslepingut detailplaneeringu finantseerimiseks ei sõlminud.
  1. Riigikohus on märkinud ka, et kokkuleppe EhS v.r §-s 13 sätestatud tööde teostamiseks ja rahastamiseks võib kohalik omavalitsus sõlmida detailplaneeringu taotlejaga ka hiljem; kui aga detailplaneeringu taotleja ei ole siis nõus kokkuleppe tingimustega, peab kohalik omavalitsus ikkagi vastavad tööd tegema ja nende eest tasuma või arvestama planeeringu kehtestamata jätmisel võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu koostamisel kantud kulud (Riigikohtu halduskolleegium 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p 14).
  2. Käesoleval juhul on vastustaja soovinud kaebajatega sõlmida

§ 131

lg-s 1 sätestatud kohustuste kandmiseks kokkuleppe peale detailplaneeringu algatamist. Nimelt nähtub asja materjalist, et Raasiku vald esitas kaebajatele esmase lepingu projekti juunis 2016 (tl 55). Seejuures on kaebajad korduvalt teatanud vastustajale, et nad ei ole nõus võtma enda kanda Kadarpiku tee rekonstrueerimisega seotud kulutusi (tl-d 12 p; 62 p; 68). Järelikult puudus vallal õigus nõuda kaebajatelt halduslepingu allkirjastamist peale detailplaneeringu algatamist.

  1. Kaebajate hinnangul on vald õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringumenetluse läbiviimisega. Kaebajad on oma 11.05.2017 kirjas Raasiku vallale märkinud, et kui vald jääb ka pärast 12.06.2017 jätkuvalt tegevusetuks, vaidlustavad kinnistute omanikud valla õigusvastase viivituse planeeringu menetlemisel (tl 12 p). Sellest järeldub, et kaebajate hinnangul oli vastustaja õigusvastases viivituses detailplaneeringumenetluse jätkamisega hiljemalt alates 11.05.
  2. Seda järeldust toetab ka kohtuistungil kaebajate poolt vastustajale esitatud küsimus, et kas hiljemalt mai 2017 pidi vallale selgeks saama, et 16.12.2016 kirjas toodud kahest võimalikust alternatiivist esimene ei realiseeru (25.09.2017 kohtuistungi helisalvestis 13:45:18).
  3. Viivitus on halduse õigusvastane tegevusetus (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 17). Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja on rikkunud kohustust viia detailplaneeringumenetlus läbi mõistliku aja jooksul ning on olnud viivituses hiljemalt alates 11.05.2017, s.o enne kaebuse esitamist.
  4. Planeeringust huvitatud isikul on õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 18). HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lg 4). Ekslik on vastustaja seisukoht, et kuivõrd

§ 139

lg-s 2 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületatud ei ole, siis õigusvastast viivitust ei esine.

§ 139

lg 2 ei sätesta menetlustoimingu sooritamise tähtaega, mistõttu ei välista õigusvastast viivitust asjaolu, et detailplaneeringumenetluse algatamistest pole möödunud 3 aastat. 37. Samuti on ekslik vastustaja seisukoht, et poolte vahel on käimas lepingulised läbirääkimised, kuivõrd pooled on korduvalt vahetanud lepinguprojekti muutmisettepanekuid. Asja materjalist nähtub, et kaebajad on korduvalt teatanud vastustajale, et esitatud viisil nad lepinguprojekti ei allkirjasta ega ole nõus võtma enda kanda kohustust rekonstrueerida 8

(10)3-17-1479 Kadarpiku tee enda kulul lepinguprojektis nõutud tasemel (vt 27.10.2016 toiminud koosoleku protokoll, lk 2 (tl 62 p); kaebajate 26.01.2017 kiri Raasiku vallale, lk 1 (tl 68) ning kaebajate 11.05.2017 kiri Raasiku vallale, lk 2 (tl 12)). Seega ei olnud kaebuse esitamise seisuga (14.07.2017) vallal objektiivseid takistusi detailplaneeringumenetlusega jätkamiseks, mistõttu on vald õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringumenetlusega.
  1. Asjakohatud on vastustaja väited, et kui vald oleks detailplaneeringu kehtestanud, oleks vald teadlikult võtnud endale kohustusi, mida ta täita ei suuda ning sellega oleks vald teadlikult tekitanud enda maksejõuetuse, millega oleks seadnud ohtu oma avalike kohustuste korrapärase täitmise. Käesoleval juhul ei ole vastustaja teinud detailplaneeringu lõpetamise ega kehtestamise otsust, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas valla eelarves on vajalikud rahalised vahendid olemas või mitte. Sellekohased põhjendused ja asjaolud kuuluksid hindamisele alles detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsuse õiguspärasuse kohtulikul kontrollil. Käesoleval juhul ei ole detailplaneeringumenetlus sellesse etappi jõudnud, mistõttu ei saanud kaebajad ka sellesisulist otsust käesoleva haldusasja raames vaidlustada. Seetõttu jätab kohus vastustaja sellesisulised väited tähelepanuta.
  2. Kaebajad on esitanud kohustamiskaebuse taotlusega kohustada Raasiku valda tegema detailplaneeringu vastuvõtmise otsus (

§ 134

). Kaebajate hinnangul on menetluse käigus kogutud piisavalt andmeid ja tõendeid. Kohus selgitab, et planeerimismenetluses on haldusorganil ulatuslik diskretsioon, mistõttu ei saa kohus käesoleval juhul teha definitiivse sisuga ettekirjutust vastustajale. Kohus saab kohustada valda detailplaneeringumenetlusega jätkama. Kohus nõustub kaebajatega, et planeerimismenetluse lõpule viimist takistavaid asjaolusid ei eksisteeri ning vastustaja oli juba kaebuse esitamise hetkeks ületanud mõistliku menetlusaja. Sellest kohustamiskaebuse rahuldamiseks piisab. Küll aga selgitab kohus, et juhul kui kohalik omavalitsus ei pea võimalikuks täita

§ 131

lg-st 1 tulenevaid kohustusi, siis võib kõne alla tulla taotletud detailplaneeringu kehtestamata jätmine (või planeerimismenetlust lõpetav otsus), nagu on Raasiku vald selgitanud kaebajatele ka oma 16.12.2016 kirjas nr 7-1/39 (tl 66 p). Kohus aga rõhutab, et Riigikohtu praktikast nähtuvalt tuleb sellisel juhul kohalikul omavalitsusel hüvitada detailplaneeringu taotlejatele mh detailplaneeringumenetluses kantud, kuid kasutuks muutunud kulutused, kui taotlejad esitavad kohalikule omavalitsusel nende kulutuste tõendamiseks vajalikud dokumendid ja arvutused (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-12610 ja nr 3-3-1-96-13). Samuti tuleb vastustajal arvestada, et Riigikohtu praktikast lähtuvalt saab detailplaneeringu kehtestamata jätmine olla põhjendatud ja õiguspärane ennekõike siis, kui pärast planeerimismenetluse algatamist ilmnevad ootamatud ja ettenägematud asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-10, p 14). Käesoleval juhul ei ole vastustaja selliseid ootamatuid ja ettenägematuid asjaolusid välja toonud.

  1. Kaebajad on esitanud ka tuvastamisnõude Raasiku valla poolt detailplaneeringumenetlusega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Vastustaja hinnangul ei ole tuvastamisnõue lubatav, kuivõrd kaebajatel puudub viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi.
  2. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et tuvastamiskaebus on esitatud koos kohustamiskaebusega. Viivituse õigusvastasuse kindlakstegemist kohtuotsuse resolutsioonis see ei välista. Sellest tulenevalt ei ole HKMS § 45 lg 2 eeldused täidetud, mistõttu peab kohus viivituse õigusvastasuse tuvastamiskaebust lubatavaks. Asjassepuutumatu on vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13, kuivõrd käesoleval juhul ei ole kaebajad viidanud põhjendatud huvina preventiivsele huvile. Kohus on eelnevalt tuvastanud Raasiku 9

(10)3-17-1479 valla õigusvastase viivituse detailplaneeringumenetluses (p-d 35-38), mistõttu kuulub ka tuvastamiskaebus rahuldamisele.
  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Kohus teeb kindlaks Raasiku Vallavalitsuse viivituse õigusvastasuse Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetluses ning kohustab Raasiku valda jätkama Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetlust.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebajad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulu kandmist tõendavate dokumentidega tähtaegselt. Kaebajad paluvad välja mõista riigilõivu summas 60 eurot ja õigusabikulud 1059 eurot SA Keskkonnaõiguse Keskuse arve nr 52/2017 alusel, 270 eurot arve nr 60/2017 alusel ja 243 eurot arve nr 61/2017 alusel. Kokku taotlevad kaebajad vastustajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmist summas 1632 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate menetluskulud ülemäärased ega põhjendamatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu 1632 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.