§-de 424 lg 1; 423 lg 1 p 2 alusel kohtule avalduse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Menetluse ajal on menetluslik olukord muutnud. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16617 tühistati Harju Maakohtu 7.04.2017 määrus Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ pankroti väljakuulutamise kohta ja saadeti asi tagasi maakohtule. Seega on tekkinud olukord, kus kostja saab VÕS § 149 lõikest 5 tulenevalt kuni pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kuigi käesolevas asjas on võimalik, et kohtumenetluse jooksul kuulutatakse uuesti välja põhivõlgniku pankrott, on mõistlik hagejal oodata kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni, et esitada vajadusel kohtule täpsustatud nõue. KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 3. Vastavalt
lg 1 p-le 2 jätab kohus juhul hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
424 lg 1, 2 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Hageja esitas kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna kohtumenetluse jooksul on hageja olukord muutunud. Avaldus hagi tagasivõtmiseks on esitatud seaduses ettenähtud vormis ja ajal ning AS-il LHV Pank on hagejana õigus hagiavaldus tagasi võtta. Kostja on nõus hageja poolt hagi
lg 1 alusel hagi tagasivõtmisega.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.
lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et puudub vajadus kohtuistungi pidamiseks. Kuna hageja on hagiavalduse tagasi võtnud, tuleb hagi
lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 4.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja teisti ei tulene ka
lg 3-5.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et hagi tagasivõtmine oleks seotud kostja poolse nõude rahuldamisega, hageja võtab hagi tagasi kuivõrd kohtumenetluse jooksul on hageja jaoks õiguslik olukord muutunud. Neil asjaoludel tuleb
5. Vastavalt
lg 1, 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh menetlust lõpetavas määruses. Kostja taotleb määrata menetluskulude summaks 3 626,51 eurot (käibemaksuga), mis on kostja lepinguline esindaja kulud vastavalt OÜ Advokaadibüroo Indela esitatud arvetele (tl 153-154 ). 2
lg 10 kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb menetluskulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Samuti palub kostja välja mõista
Kohtuväline kulu on
Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindas O. K. t v.adv Helmeri Indela, olles kostja lepinguliseks esindajaks
Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi maakohtus järgmised toimingud järgmise ajakuluga: 03.04.2017 hagi ja selle lisadega tutvumine, õiguslik analüüs ja kliendi võimalike vastuväidete väljatöötamine 2, 5 h; 03.04.2017 kliendiga kohtumine, põhiliste vastuväidete läbiarutamine 2, 5 h; 19.-21.04.2017 hagi vastuse koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine, kohtul edastamine 17, 8 h; 30.05.2017 AS LHV Pank 26.05.2017 seisukohaga tutvumine, analüüs, kliendi 30.05.2017 seisukoha koostamine 1 h; 25.08.2017 seisukoha koostamine 0,5 h; 01.09.2017 04.09.2017 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamine 2,5 h; 04.09.2017 Võru kohtumajas esindamas käimine 4,5 h. Kostja on märkinud, et kohtule on esitatud väga suure nõudega hagi, mille hind on 1 073 747, 13 eurot, mistõttu on tegemist kostja jaoks äärmiselt olulise vaidlusega. Ei ole võimalik alahinnata õigusliku olukorra analüüsimisele ja kliendiga suhtlemisele kuluvat ajakulu. Vastus hagile on mahukas ning selles kajastatud seisukohad õiguslikult keerulised; kostja on viidanud arvukale Riigikohtu praktikale, mille detailsem analüüs võttis märkimisväärselt aega. Ainetud on ka hageja vastuväited transpordikulule; ei ole vahet kus tankida autot, läbitav vahemaa Tallinn-Võru on 498 km. Kostja märgib, et kohtuistungiks Tallinnast Võrru sõiduks kuluv aeg on tasuline, kostja ei nõua kogu ajakulu hüvitamist. Hageja on avaldanud arvamust, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja arvates on 5 tunni asemel hagiavalduse analüüsiks ja kostjaga kooskõlastamiseks mõistlik ajakulu 2, 5 tundi, eelistungiks ettevalmistamisele on 30 min. Hageja vaidlustab ka hagile vastuse koostamise ajakulu 17, 8 h, mis on kostja kogemustega vandeadvokaadist esindajale liiga palju. Samuti leiab, et kütusetšeki esitamine ilma transpordivahendi ja distantsi nimetamata, et tõenda kulutusi transpordile. Hageja leiab, et tõendamata on Võru kohtumajas esindamas käimise kulunud aeg 4, 5 tundi, sest eelistung kestis 50 min. Elektroonilisest kinnistusraamatust ja äriregistrist tehtud väljavõtete 7 euro hüvitamist ei pea hageja põhjendatuks, kuna seoses menetlustega tsiviilasjades nr 2-16-16617, 2-17-10717 on väljavõtted olemas. Hageja palub jätta rahuldamata kostja menetluskulude taotluses nimetatud põhjendamata menetluskulud summas 3626, 51 eurot ning mõista välja kohtu äranägemisel üksnes mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud, mis hageja hinnangul on ca 1000 eurot. 6. Kohus kontrollides kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kostja esindaja on osutanud õigusabi kokku ajamahuga 31, 3 tundi. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähutvalt on kostja esindaja 21.04.2017 esitanud vastuse hagile 18- lehel ( tl 43-51), 30.05.2017 kostja seisukoha 2- lehel (tl 131), 25.08.2017 kostja seisukoha 1 lehel (tl 138) ja osalenud 04.09.2017 toiminud eelistungil Võru kohtumajas. Esindaja on menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud poolte esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. 3
§-d 174, 175 ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, so transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole
§-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda
§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kuivõrd
p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega tasu kostja lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest tuleb jätta kostja enda kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu 04.09. 2017 istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kokku 2 tundi. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks 30 min 25.08.2017 esitatud seisukoha koostamise eest. Otsese transpordikulu, mis seondub hageja lepingulise esindaja sõiduga kohtuistungile Tallinnast Võrru ja tagasi Tallinna, taotleb kostja esitatud kütusetšeki alusel hüvitamist summas 51, 31 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kütusetšeki esitamine ilma märgeteta ei tõenda kostja esindaja otsest sõidukulu kohtuistungile sõitmisega Tallinnast Võrru. Arvestades Tallinna ja Võru vahelist kaugust on kohtuistungil osalemisega läbitud kilomeetreid (ca 500 km) ning sõiduauto keskmist kütusekulu ja kütuse müügihinda, loeb kohus põhjendatuks lepingulise esindaja sõidukuluks esitatud kuludokumendi alusel 51,31 eurot. Samuti ei nõustu kohus hageja vastuväidetega elektroonilisest kinnistusraamatust ja äriregistrist tehtud väljavõtete 7 euro hüvitamises. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on kandnud kulutused seoses väljavõtete taotlemisega summas 7 eurot, kohtule on nimetatud tõendid esitatud ning kohus ei hinda tõendite vajalikkust, mistõttu loeb kohus põhjendatuks menetluskuluks asja läbivaatamise kuluna
Kostja esindaja tasumäär on 114 eurot (koos käibemaksuga), mis on käesoleva tsiviilasja asjaolusid silmas pidades mõistlik ja põhjendatud, arvestades ka Riigikohtu praktikat ning üldist teenuse hinda õigusabi osutamise valdkonnas Eesti Vabariigis. Kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning taotleb õigusabikulude hüvitamist käibemaksuga. Kostja ei ole vastuväiteid tunnihinna suurusele esitanud. 4
Kokkuvõttes tuleb määrata kostja menetluskulude suuruseks kokku 1597, 31 eurot, sh dokumentaalsete tõendite saamise kulud 7 eurot, sõidukulu 51, 31 ja lepingulise esindaja kulu 1539 eurot. 8. Kostja taotlusel tuleb
lg 4 alusel välja mõista hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1 597,31 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.