KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-

) § 84 p 1 ja § 85 p 1 alusel juhiabi ET kolme distsiplinaarsüüteo eest noomitusega ja üleviimisega ühe astme võrra madalamale palgaastmele üheks aastaks (I kd tl 15-19). 3. HOL tegevdirektor karistas 06.11.2009 käskkirjaga nr 25

§ 84

p 1 ja § 85 p 1 alusel juhiabi ET nelja distsiplinaarsüüteo eest noomitusega ja üleviimisega kahe astme võrra madalamale palgaastmele (I kd tl 79-80). 4. HOL tegevdirektor karistas 11.11.2009 käskkirjaga nr 26

§ 84

p 1 ja § 118 alusel ET kolme distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega (I kd tl 126-129).

1. ET esitas 23.11.2009 kaebuse HOL tegevdirektori 23.10.2009 käskkirja nr 22 tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks tagastada kaebajale kinnipeetud töötasu (haldusasi nr 309-2737), 07.12.2009 kaebuse HOL tegevdirektori 06.11.2009 käskkirja nr 25 tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks tagastada kaebajale kinnipeetud töötasu (haldusasi nr 3-092911), 10.12.2009 kaebuse HOL tegevdirektori 11.11.2009 käskkirja nr 26 tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu välja mõistmiseks, menetluskulud paluti jätta vastustaja kanda (haldusasi nr 3-09-2961). 30.09.2010 esitatud kaebuse täpsustuses palub kaebaja saamata jäänud töötasu välja mõista koos viivisega. 02.12.2010 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja tema teenistusse ennistamise taotlusele alternatiivse taotluse vabastada ta teenistusest omal algatusel ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis kaebaja kuue kuu ametipalga ulatuses.
2. Tallinna Halduskohus liitis kaebused 17.12.2009 määrusega ühte menetlusse. Liidetud haldusasjade numbriks jäi 3-09-
4. HOL palus jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.05.2011 otsusega kaebused osaliselt, tühistas HOL tegevdirektori 23.10.2009 käskkirja nr 22, 06.11.2009 käskkirja nr 25 ja 11.11.2009 käskkirja nr 26, muutis kaebaja teenistusest vabastamise alust, lugedes ta teenistusest vabastatuks

§ 114

lg 1 alusel, kohustas vastustajat maksma kaebajale välja 23.10.2009 käskkirjaga nr 22 ja 06.11.2009 käskkirjaga nr 25 palga vähendamise tõttu saamata jäänud töötasu ning

§ 135

lg-s 2 sätestatud hüvitisena tema kuue kuu ametipalga, muus osas jättis kaebused rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. 1) Kaebajale ei tagatud enne karistuse määramist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud õigust olla ära kuulatud. Kaebaja väitel tulid kõik karistamised talle ootamatult. Vastustaja vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Käesoleval juhul oli kaebaja ärakuulamine eriti oluline, sest vastustaja rakendas raskemaid karistusi – madalamale palgaastmele üleviimist pikimaks võimalikuks ajaks (üks aasta) ja teenistusest vabastamist. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on olulise menetlusvea tõttu õigusvastane, seega kuuluvad kaevatavad käskkirjad tühistamisele juba ainuüksi sel põhjusel. 2) Kaebaja karistamine on toimunud ka materiaalselt õigusvastaselt, sest rikutud on sama teo eest kahekordse karistamise keeldu (

§ 85lg 2). 23.10.2009 ja 06.11.2009 käskkirjadega määrati kaebajale karistuseks kaks karistust – noomitus ja üleviimine madalamale palgaastmele. 2

§ 118lg 2 esimene lause).

11.11.2009 käskkirjast ei nähtu, et kaebaja oleks teenistusest vabastatud

§ 118lg 2 teises lauses toodud alustel.

4) Seega on kaebaja distsiplinaarkorras karistamine ja teenistusest vabastamine toimunud nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastaselt ning 23.10.2009, 06.11.2009 ja 11.11.2009 käskkirjad tuleb tühistada. Vastustajal tuleb maksta kaebajale 23.10.2009 ja 06.11.2009 käskkirjadega palga vähendamise tõttu saamata jäänud töötasu. 5) Kaebaja ennistamine juhiabi ametikohale pole võimalik, sest alates 26.11.2009 vastustaja struktuuris enam sellist ametikohta ei ole. 26.11.2009 loodud HOL büroojuhi ametikoht ja 15.04.2010 loodud sekretär-administraatori ametikoht ei kujuta endast ametikohta, millelt kaebaja vabastati. Erinevad on nii ametikohtade teenistustingimused, ametikoha täitjale esitatavad haridusnõuded kui ka palgatingimused. 6) Kuna kohus kaebajat teenistusse ei ennista, kuuluvad rahuldamisele kaebaja taotlused teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja

§ 135lg-s 2 sätestatud hüvitise väljamaksmiseks.

Kaebaja tuleb lugeda teenistusest vabastatuks

§ 114

lg 1 alusel ja vastustajal tuleb maksta kaebajale hüvitisena tema kuue kuu ametipalk. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. ET palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse osas, millega jäeti kaebaja teenistusse ennistamata, teha tühistatud osas uus otsus, millega ennistada kaebaja viivitamatult juhiabi või büroojuhi või haldusjuhi ametikohale alates 11.11.2009 ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, samuti mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja oktoobris ja novembris 2009 vähem saadud töötasu koos viivistega. Lisaks palutakse muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni kaebuse osalise rahuldamata jätmise ja kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmise osas. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. 1) Kaebaja teenistusse ennistamine on võimalik, ametikohti ei koondatud, vaid moodustati juurde. HOL juhtkond on varem korduvalt väljendanud, et kaebaja koondamine ei ole võimalik, sest see ametikoht on HOL-le ka tulevikus vajalik. Juhiabi tööülesanded jäid alles ja neid täitis alates
2. a novembrist tööle võetud büroojuht/haldusjuht. Juhiabiga sarnased tööülesanded on ka uuel sekretär-administraatori ametikohal. Haridusnõude muutmine ei saa olla takistuseks teenistusse ennistamisel, kui sisuliselt ei ole teenistustingimused muutunud. Seejuures on kaebajal vastustaja juures 11-aastane töökogemus, mis kaalub üles mistahes suvalisel erialal omandatud kõrghariduse olemasolu. Vastustaja tegevdirektor on varasemalt väitnud, et kõrghariduse või kutseoskuste puudumine ei ole takistuseks teenistuskohustuste täitmisel, sest kutseoskuste omandamiseks antakse piisav aeg. Tegelikult oli kaebaja teenistusest vabastamise eesmärgiks vabaneda kaebajast ilma talle (koondamis)hüvitist maksmata. 2) Eeltoodud väited ja tõendid esitas kaebaja ka 30.11.2010 kaebuse täienduses, mida halduskohus keeldus põhjendamatult vastu võtmast. Sellise kohtupoolse menetlusnormide rikkumise tõttu jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kaebajat ei ole võimalik teenistusse ennistada. Samuti jättis kohus üle kuulamata tunnistajad, kelle kaudu soovis kaebaja tõendada oma teenistuskohustuste sisu. 3) Büroojuhi/haldusjuhi ametikohta täidab ametnik, kes on teenistuses osalise tööajaga. On ilmne, et teenistuskohustusi, mida kaebaja täitis täistööajaga, ei saa täita osalise tööajaga. Seega on uus ametnik teenistusse võetud vaid selleks, et näidata ametikoha hõivatust. 3

§ 37

lg 4, töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 p 3, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgi õigus nõuda ametiasutuselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi VÕS §-s 94 sätestatud suuruses. 7) Ebaõige on ka kohtuotsuse resolutsioon sõnastuses „Muuta ET teenistusest vabastamise alust, lugedes ta teenistusest vabastatuks avaliku teenistuse seaduse § 114 lg 1 alusel“. Kohus oleks pidanud sõnastama resolutsiooni järgmiselt: „Muuta ET teenistusest vabastamise alust ja lugeda teenistussuhe lõppenuks kaebaja omal algatusel

§ 114

lg 1, § 135 lg 1 alusel alates 11.11.2009.

§ 135

lg 2 alusel mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses 6 643,62 eurot (6x107,27 eurot), so 103 950 krooni (17 325x6)“. 8) Kohus ei ole tuvastanud, kas kaebajale vaidlustatud käskkirjades etteheidetavad teod kujutasid endast distsiplinaarsüütegusid, millest eest saanuks kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Ehkki kohus tegi lõppjärelduses õige lahendi, võinuks ta anda otsuses hinnangu vastustaja poolsele käitumisele. Samas möönab kaebaja, et nende põhjenduste puudumine kohtuotsuses ei muuda otsuse lõppjäreldusi. 10. HOL palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda. 1) Kaebaja ennistamine juhiabi ametikohale ei ole võimalik, sest juhiabi ametikohta ei ole enam olemas. Kaebaja väited ametikohtade sarnasuse osas on paljasõnalised. Seejuures ei tea kaebaja ka ise, millisele ametikohale teda peaks ennistama. Büroojuhi ametikoht loodi 26.11.2009 ja haldusjuhi ametikoht 12.05.2010, seega ei olnud 11.11.2009 olemas kumbagi ametikohta, millele ennistamist kaebaja nõuab. Kuivõrd kaebaja ei nõua ennistamist 15.04.2010 loodud sekretäradministraatori ametikohale, tuleb kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited nimetatu osas jätta kõrvale kui asjakohatud. Büroo- ja haldusjuhi ametikohad erinevad oluliselt kaebaja ametikohast, olulised erinevused esinevad nii teenistuskohustustes, ametikoha täitjale kehtestatud haridusnõuetes kui ka palgatingimustes. Asjaolu, et juhiabi ametikoht on kaotatud ning reorganiseerimise tulemusena on loodud kaks uut ametikohta, mille teenistuskohustused kattuvad osaliselt juhiabi ametikoha teenistuskohustustega, ei anna alust eeldada, et teenistusse ennistamine on võimalik. 2) Halduskohtule esitatud kaebustest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud kohtult viiviste väljamõistmist, seetõttu ei saanud kohus sellist taotlust ka rahuldada. 3) Kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav ning kaebaja taotlus resolutsiooni ümbersõnastamiseks ei ole põhjendatud. 4) Vastustaja kandis 02.06.2011 kaebajale üle nii saamata jäänud töötasu kui ka kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise, seega puuduvad kaebajal käesoleval hetkel vastustaja vastu rahalised nõuded. 4

-st tulenevalt teenistusse ennistamata jätmise aluseks. Kaebaja taotleb enda teenistusse ennistamist juhiabi ametikohale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles halduskohus tunnistas kaebajale määratud distsiplinaarkaristused ja tema teenistusest vabastamise õigusvastaseks ning tühistas vaidlusalused käskkirjad, kohustades vastustajat maksma kaebajale 23.10.2009 ja 06.11.2009 käskkirjadega palga vähendamise tõttu saamata jäänud töötasu. Vastustaja sõnul on ta kaebajale saamata jäänud töötasu koos viivistega 02.06.2011 üle kandnud. Kaebaja kinnitas selle kättesaamist ja nõustus vastustajaga, et selles osas tal enam vastustaja vastu rahalisi nõudeid ei ole. Kuna distsiplinaarkaristuse käskkirjade õigusvastasuse ja saamata jäänud töötasu väljamaksmise kohustuse üle vaidlus puudub, siis neid küsimusi ringkonnakohus otsuses ei käsitle.
2. Käesoleval juhul on veel vaidlus selle üle, kas kaebaja teenistusse ennistamine oli võimalik olukorras, kus juhiabi ametikohta vastustaja struktuuris kohtuotsuse tegemise ajal enam ei olnud. Nimelt likvideeris HOL juhatus 26.11.2009 otsusega nr 59 juhiabi ametikoha ja moodustas alates 26.11.2009 büroojuhi ametikoha (II kd tl 26). HOL tegevdirektor nimetas büroojuhi ametikoha 17.05.2010 käskkirjaga nr 14 ümber haldusjuhi ametikohaks ja nimetas haldusjuhi ametikohale VK (III kd tl 6). Lisaks moodustas HOL juhatus 12.05.2010 otsusega nr 12 alates 15.04.2010 sekretär-administraatori ametikoha (III kd tl 3). HOL tegevdirektor nimetas 17.05.2010 käskkirjaga nr 15 sekretär-administraatori ametikohale SP (III kd tl 12). 14.

§ 160

lg 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise või üleviimise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud sättest lähtuvalt ei saa isiku teenistusse ennistamise taotluse rahuldamist seada sõltuvusse asjaolust, kas kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemise ajaks on ametiasutuse struktuuris veel olemas ametikoht, millel isik enne teenistusest vabastamist töötas, või kas see ametikoht on selle ajani täitmata. Vastupidine seisukoht takistab kaebaja seadusjärgsete õiguste efektiivset kaitset ja võimaldab ametiasutusel ebasoovitava isiku teenistusse ennistamise vältimiseks teha vajalikud struktuurimuudatused. Riigikohus selgitas 24.03.2011 otsuse nr 3-3-1-96-10 p-s 15, et kehtiv õigus ei anna asjaoludest olenemata kohtule otsustusruumi olukorras, kus ametnik on ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral taotlenud teenistusse ennistamist. Seega tuleb juhul, kui isiku teenistusest vabastamine on tunnistatud seadusevastaseks ja isik taotleb enda teenistusse ennistamist, isik teenistusse ennistada. Riigikohus on pidanud võimalikuks jätta isik teenistusse ennistamata vaid üksikutel erandlikel juhtudel, nt kui isik ei vasta ametnikule seaduses ettenähtud nõuetele (Riigikohtu 14.04.2005 otsus nr 3-3-1-7-05). Seega jättis halduskohus ebaõigesti kaebaja sellekohase nõude rahuldamata ja rahuldas kaebaja alternatiivse nõude tema teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja

§ 135lg-s 2 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks.

Ringkonnakohus ennistab kaebaja ametisse. Vastustajal tuleb tagada kaebajale samade teenistusülesannetega ametikoht, mida ta enne teenistusest vabastamist täitis. Vajadusel tuleb vastustajal moodustada juurde uus ametikoht, samuti on tal õigus koondada samu teenistusülesandeid täitev teine teenistuja

§ 116

lg 1 alusel.

§ 160lg 4 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg 1 p 2 järgi täidetakse ametniku teenistusse ennistamise otsus viivitamatult. 5

§ 135

lg 1 järgi on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Selle sätte alusel tuleb kaebajale välja mõista saamata jäänud töötasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja esitatud andmetest nähtuvalt oli tema ametipalgaks enne tema töötasu vähendamist ja teenistusest vabastamist 15 750 krooni, millele lisandus lisatasu teenistusaastate eest 1575 krooni, seega kokku 17 325 krooni ehk 1107,27 € (brutosummana). Vastustaja kinnitas kaebaja esitatud andmete õigsust. Kuivõrd kaebaja kuulub teenistusse ennistamisele viivitamatult, tuleb talle töötasu välja mõista perioodi eest november 2009 kuni september 2011. 2009. a novembri eest on kaebajale makstud töötasu 6601 krooni (5092 + 1509 = 6601), seega kuulub 2009. a novembri eest väljamõistmisele töötasu summas 10 724 krooni (17 325 – 6601 = 10 724) ehk 685,39 €. Perioodi detsember 2009 kuni september 2011 eest kuulub kaebajale väljamõistmisele töötasu summas 381 150 krooni (17 325 krooni x 22 kuud = 381 150 krooni) ehk 24 359,92 €. 16. Kooskõlas

§ 135

eesmärgiga tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu hulgast maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel (Riigikohtu 01.11.1999 määrus nr 3-3-1-41-99). Kaebajal ei ole

§ 135

lg-te 1 ja 2 järgi samaaegselt õigust nii tasule teenistusest sunnitult puudutud aja eest kui ka kuue kuu ametipalga suurusele hüvitisele, esimene neist on ette nähtud teenistusse ennistamise juhuks ja teine teenistusse ennistamata jätmise juhuks, seega tuleb kaebajale väljamõistetava tasuga tasa arvestada halduskohtu otsuse alusel kaebaja arvele üle kantud kuue kuu ametipalga suurune hüvitis summas 5143,49 €.

1. Samuti tuleb väljamõistetavast tasust maha arvata muud tasud, mida kaebaja seoses teenistusest vabastamisega sai, sest teenistusse ennistamise eesmärgiks on taastada endine olukord, st olukord, kus kaebajat ei oleks ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ja ta oleks oma teenistussuhet vastustajaga jätkanud ega oleks sel põhjusel saanud töötuskindlustushüvitist kokku summas 2526,72 € (Eesti Töötukassa 07.09.2011 teatis ja Swedbank AS konto väljavõte perioodi 01.11.2009-10.09.2011 kohta) ja töötasu Statistikaametilt summas 1192,82 € (Statistikaameti 04.01.2010 käskkiri nr 2p ja Swedbank AS konto väljavõte perioodi 01.09.2009-10.09.2011 kohta). Seega on kaebajale täiendavalt väljamõistetava saamata jäänud töötasu suuruseks 16 182,28 € (685,39 + 24 359,92 - 5143,49 - 2526,72 - 1192,82 = 16 182,28). Vastustajal tuleb arvutada ja kinni pidada tasumisele kuuluvad maksud.
2. HKMS § 99 lg 1 p 1 kohaselt kuulub viivitamata täitmisele ka otsus palga väljamõistmise kohta, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest. Kuivõrd vastustaja on tasunud kaebajale halduskohtu otsuse alusel hüvitist kaebaja kuue kuu ametipalga suuruses summas, siis ei kohusta ringkonnakohus vastustajat maksma kaebajale sunnitult puudutud aja eest töötasu viivitamata. Selles osas kuulub kohtuotsus täitmisele vastavalt HKMS § 98 lg-le
4. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse osas, millega jäeti kaebaja teenistusse ennistamata, muudeti tema teenistusest vabastamise alust ja kohustati vastustajat tasuma kaebajale kuue kuu ametipalga suurust hüvitist. Ringkonnakohus teeb HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega ennistab kaebaja teenistusse ning kohustab vastustajat tasuma kaebajale tasu sunnitult puudutud aja eest summas 16 182,28 € (brutosummas).
5. Kaebaja on heitnud kohtule ette, et kohus on jätnud tähelepanuta esitatud viivisenõude. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse vastavas osas põhjendamata jätmine on küll menetlusnormi rikkumine, kuid kuivõrd eeltoodu pole viinud ebaõige otsuse tegemisele, ei ole kohtuotsuse tühistamiseks selles osas alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et viivisenõude osas ei kuulu kaebus rahuldamisele. Riigikohus on 20.01.2011 otsuse nr 3-3-1-74-10 p-s 13 rõhutanud 6

§ 135

.

§ 135

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnik õigustatud nõudma vabastamise seadusevastaseks tunnistamist või teenistusest vabastamise aluse muutmist ning tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest või hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses juhul, kui ta ei soovi teenistusse ennistamist. Kuna viidatud normid ei näe ette viivisenõude esitamist, puudub kaebajal sellise nõude esitamiseks kaebeõigus. Eeltoodud tõlgenduse õigsust kinnitab muuhulgas asjaolu, et

§ 134

lg 3 näeb ette, et lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Seega on avalikus teenistuses viiviste maksmine reguleeritud eraõigusest erinevalt. Kaebaja viidatud TLS § 1 lg 1 p 3 ning VÕS § 113 ei kuulu kohaldamisele, sest

§ 37

lg 4 ei anna selleks alust.

§ 37lg 4 teeb viite TLS 3.

peatüki

1. jaole üksnes palga maksmise korra osas. Viiviste maksmist palga maksmise kord ei hõlma ning viidatud TLS peatükk seda ei käsitle.
2. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule tema kantud kohtukulude nimekirja ega kuludokumente, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 7