KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5885 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  2. 3. 4. 5. 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määrata Rainis Räbovõitra’le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud ravile;  osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Rainis Räbovõitra katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Rainis Räbovõitra suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Rainis Räbovõitra karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

Samuti tunnistati Rainis Räbovõitra süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Rainis Räbovõitrale liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

Tartu Vangla esitas 8.09.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Rainis Räbovõitra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud seitsmeteistkümnel korral, vanglas kannab kaheksandat reaalset vangistust. Varasemalt toime pannud vara ja isikuvastaseid kuritegusid, nii seksuaal- kui vägivallategusid. Käesolevalt mõistetud süüdi kahes erinevas kehalise väärkohtlemise ja kahes ähvardamise episoodis. Kuritegude dünaamika on ajas püsiv olnud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt kinnipeetava karistusaja pikkusest, alla aasta, talle individuaalset täitmiskava ei koostata. Käesolevalt viibib veel vastuvõtuosakonnas. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja konkreetse täiskasvanu suhtes (risk ühiskonnas). Ohtlik laste suhtes (risk ühiskonnas) ja vangide suhtes (risk vanglas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on ühiskond tervikuna, aga eriti kaaskinnipeetavad vanglas, alaealised pereliikmed ja tuttavad naised vabaduses. Oht seisneb füüsilises ja seksuaalses vägivallas ning varalises kahjus. Ohu tõenäosus on kõige suurem, kui on alkoholijoobes ja kaaslaste negatiivsel mõjutusel. Ohtu vähendavaks teguriks on alkoholi tarvitamisest loobumine ja kontrollitud keskkonnas viibimine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 61%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 71%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul vähemalt 63 %. Tartu vangla ei toeta Rainis Räbovõitra vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rainis Räbovõitra päritoluperekonda kuuluvad isa A. R. (sünd XXX), õde M. R. (sünd XXX), vend J. R.(sünd XXX), vend R. R. (sünd XXX). Ema K. M. on surnud. Isa on abielus alates XXX E. R. (sünd XXX). Lähedastega on suhted katkenud. Ainsana suhtleb veel M. R.. Viimase ütluste kohaselt saatis vangistusest kirja. Rainis Räbovõitra suhtlusringkonda kuuluvad põhiliselt kriminaalse taustaga isikud. M. R. ütluste kohaselt elas Rainis Räbovõitra juures ka tüdruksõber, kui temal viimase kohta andmed puuduvad. Vabanemise korral soovib Rainis Räbovõitra elama asuda aadressil XXX. Maja on 3toaline ahiküttega, lisaks kõrvalhooned, saun, aed. Maja kuulub võrdselt temale ja tema õele M. R. M. R. andis kodukülastusel nõusoleku Rainis Räbovõitra majja elama asumiseks. Tema ütluste kohaselt on majas küttekolded remonditud, on võimalik maja kütta. Ka elekter on paigaldatud, kuid momendil välja lülitatud. Majal on küll üks aken katki löödud ja üks aken pigiga määritud, kuid see ei takista majas elamist. Toad on möbleeritud ja eluks vajalik on olemas. Vabanedes Rainis Räbovõitral töökoht puudub. Teda majanduslikult toetada võivate isikute kohta andmed puuduvad. Vabaduses on kõige olulisem Rainis Räbovõitra enda soov ja tahe seaduskuulekalt käituda ja seatud eesmärke täita. Uue kuriteo riski suurendab alkoholi tarvitamine, mõjutatavus ja puuduv lähedaste toetus. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Märgib, et see 1,5 kuud, mis vanglasse maha jätaks, ei muudaks midagi, aga otstarbekas oleks järelevalve. Murelaps on alkohol, mis kutsub esile vägivaldust. 10 aastat tagasi pani süsti ja see aitas, kuni mõjus. On ka psühhiaatrit külastanud ning nõus ravile alluma. Kui eelmine kord vabanes, hakkas ise tööd otsima aktiivselt ja võttis ennast Töötukassas arvele. Maikuuks oli 3 tööandjat valmis teda tööle võtma, aga 07.05 ta vahistati. Nüüd jätkaks sealt, kus pooleli jäi. Oskab ehitust ja tõstuki juhiluba on olemas. Elukohaks märgitud maja on alates 2014 tühjana seisnud, õega kahepeale ollakse pärijad ja elama hakkaks kinnipeetav seal üksinda. Maja on linnast eemal, siiani ei ole keegi sinna jooma tulnud, pigem on kinnipeetav ise käinud. Siiani on suhelnud eksnaise S. P. ja õega, kes teda aitasid ning võimaluste piires on nõus ka edaspidi aitama. Teab, et kui rikub kriminaalhoolduse tingimusi või paneb toime uue kuriteo, pööratakse vangistus täitmisele. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et kui kohus otsustab teda vabastada, siis kindlasti palub panna kohustus osaleda ravis ja kriminaalhooldus vähemalt pooleks aastaks või pikemalt, siis on kohustus ennast hoida. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rainis Räbovõitra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör E.U., olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rainis Räbovõitra tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku suhtes on menetluses uus kriminaalasi nr 17261000279. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rainis Räbovõitra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Rainis Räbovõitra kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Rainis Räbovõitra karistusaega hakati arvestama alates 07.05.2017.a. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rainis Räbovõitra ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 5 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama XXX, kus asub 3toaline ahiküttega maja koos kõrvalhoonetega. Maja kuulub võrdselt kinnipeetavale ja tema õele M. R, kes andis kodukülastusel nõusoleku Rainis Räbovõitra majja elama asumiseks. Tema ütluste kohaselt on majas küttekolded remonditud, elekter paigaldatud, toad möbleeritud ja eluks vajalik on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus on seisukohal, et Rainis Räbovõitra käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ametnikesse suhtub ta vangla iseloomustusest tulenevalt sallivalt. Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, on ta läbinud tõstukijuhi kursused ning enda selgituste kohaselt oskab ka ehitustöid ning on huvitatud vabaduses töökoha leidmisest. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on varasemalt olnud hõivatud tööga ning ka eelmise vangistuse jooksul osales tööhõives. Isiku varasemast elukäigust nähtub, et tal on välja kujunenud tööharjumus ning Töötukassa abil on tal võimalik siiski endale töökoht leida. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Ka on positiivne, et isik ise palus kohtul kohaldada tema suhtes vastavat ravi, kuna teadvustab, et tal on probleem alkoholiga. Rainis Räbovõitra ütlustest istungil ning vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav tõepoolest teadvustab oma probleeme ning on mõelnud selle üle, kuidas edaspidi elada seadusekuulekalt. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Rainis Räbovõitra katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik suudab vabadust hinnata ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral või uue kuriteo sooritamisel pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik