← Eesti

2-17-7885/10

Obsah (13)§ 442§ 459§ 444§ 497§ 230§ 238§ 445§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.08.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7885 Tsiviilasi Xx

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. Xxxx esitas 19.05.2017 hagiavalduse Xxxx vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja muuta Pärnu Maakohtu 06.07.
  2. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus ja suurendada elatisraha 120 euro võrra ja välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxx xkasuks igakuiselt iga kuu
  3. kuupäevaks elatisraha suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 19.05.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.
  4. Xxxxja Xxxxkooselust sündis xxxx tütar Xxxx. Peale tütre sündimist lahkus kostja pere juurest ja hakkas elama eraldi Valgas. Alates
  5. aasta juulist ei võtnud kostja osa lapse kasvatamisest ega toetanud ka materiaalselt. Seoses sellega oli hageja seaduslik esindaja sunnitud pöörduma kohtu poole hagiavaldusega elatise nõudes. Pärnu Maakohus tegi 11.11.2005 tagaseljaotsuse, mille kohaselt hagi elatisraha väljamõistmise nõudes rahuldati täies ulatuses ning kostja oli kohustatud igakuiselt maksma elatisraha summas 1345 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  6. aasta märtsis esitas hageja seaduslik esindaja kohtusse hagi lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamise nõudes, kuna hageja pidas määratud summat (1345 krooni) seoses elu kallinemise ja tütre vajaduste suurenemisega ebapiisavaks. Pärnu Maakohus tegi 06.07.2007 kohtuotsuse, mille kohaselt hagi väljamõistetud elatisraha suurendamise nõudes rahuldati osaliselt ning kostja oli kohustatud igakuiselt maksma elatisraha summas 1800 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et kostja maksab elatisraha summas 115 eurot lapse ülalpidamiseks alates
  7. aastast.
  8. Alates
  9. aastast püüdis hageja seaduslik esindaja korduvalt omalt poolt leppida kokku kostjaga elatisraha summa suurendamises seoses elu kallinemise ja tütre vajaduste suurenemisega. Hageja seaduslik esindaja palus maksta elatisraha lähtudes lapse vajadusest ning mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, aga kostja ainult lubas. Kümne aasta jooksul on kostja maksnud 115 eurot ning ei taha aru saada tütre vajadustest. Hageja seaduslik esindaja arvab, et 06.07.2007 kohtuotsuse kohaselt makstav elatise summa kuus ei ole piisav lapse mitmekülgseks ülalpidamiseks ning lapse esmaste vajaduste katteks. Vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste ülalpidamisel.
  10. 2

(10)2-17-7885 aastast on elatisraha suurus lapse ülalpidamiseks oluliselt muutunud. Kahjuks ei saa hageja seaduslik esindaja enam täita lapse ülalpidamiskohustust üksi täies ulatuses seoses esmatarbekaupade, eluaseme, energia, toidu, riiete ja jalatsite märgatava kallinemisega viimase aastaga. Samuti on vaja märkida, et vajadused on suurenenud lapse kasvamises ja arengus. Peale vältimatute kulutuste lapse ravimitele, hügieenitarvikutele, toidule ja riietele, moodustavad ühe olulise osa kulutused, mis on seotud ringides ja kursustel osalemisega, mis on vajalikud lapse isiksuse harmooniliseks arenguks ja põhihariduse saamiseks.
  1. Hageja elab oma ema juures korteris aadressil xxxx ning on tema ülalpidamisel. Laps käib koolis ja tegeleb tantsuga ning lisaks tekivad hageja seaduslikul esindajal teised vajalikud kulud, mis on seotud kooli ja huvialaringidega (õpperaamatud, sõnastikud, õppevihikud, kantseleitarbed, võistluskostüüm ja jalatsid). Hageja seaduslik esindaja täitis ja täidab kohustusi üksi, aga elatisraha summa on suurenenud kuni 240 euroni. Seega hageja seaduslik esindaja palub suurendada makstavat elatist lapse ülalpidamiseks.
  2. aasta otsuse tegemise hetkel oli hageja Xxxx 5-aastane ja käis lasteaias. Käesoleval ajal on Xxxx 15-aastane. Laps peab kasvama ja arenema vastavalt oma vanusele ja terviseseisundile, mis toob kaasa pidevaid vältimatuid kulutusi. Tütre ülalpidamiseks ja täisväärtuslikuks arenguks on vajalik regulaarne rahaline toetus kostja poolt suuremas ulatuses.
  3. Hageja Xxxx õpib xxxx 8G klassis ja tegeleb tantsuga MTÜ-s xxxx. Arvestuse kohaselt kulub tütre Xxxx ülalpidamisele keskmiselt 470 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed kulud: toit 180 eurot; riided ja jalatsid 60 eurot; ravimid, vitamiinid, kosmeetika ja hügieenitarbed 20 eurot; treening 55 eurot; koolitarbed, õppevahendid, klassifond, ekskursioonid 20 eurot; meelelahutused (kontserdid, kino, batuudikeskus, uus aasta ja teised pidustused gümnaasiumis) 30 eurot; eluase 740,61 eur/4k=185 eurot, elektrienergia 126,52eur/4k=31 eurot, STV-Internet+TV 26,66 eur kuus / 242 eur/25% summast = 60 eurot kuus; juuksur (lõikus ja värvimine) 25 eurot; taskuraha (kompvekid, snäkid, joogid ) 10 eurot; mobiiltelefoni side 10 eurot. Seega elatisraha tütre ülalpidamiseks on suurenenud 240 euro võrra (470 eurot – 230 eurot /3600 krooni seisuga 2007) ning elatusraha suurenemine on põhjendatud ja tõendatud.
  4. Kuna elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja vanema võimalusi, siis hageja seaduslik esindaja teatab, et ta töötab AS-s xxxx vahetusvanemana ja tema keskmine töötasu on 700 eurot (neto). Samuti saab hageja seaduslik esindaja toetust kätte summas 50 eurot. Hageja seadusliku esindaja abikaasa aitab tal regulaarselt last ülal pidada. Abikaasa kannab tema pangaarvele üle raha või annab sularahas. Hageja seaduslik esindaja teab, et kostja töötab Soomes ehitusalal ja temal on olemas pidev sissetulek, aga hageja seaduslik esindaja ei tea tema sissetulekut. Samuti kuulub kostjale kinnistu aadressil xxxx ning OÜ xxxx. Kostja on abielus ning tema abikaasa nimi on Xxxx. Hageja seaduslik esindaja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt iga kuu
  5. kuupäevaks elatisraha ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
  6. Lapse õppimine, kasvamine ja areng ning elukalliduse tõus on toonud kaasa tema vajaduste suurenemise (hageja tegeleb spordiga, käib koolis, õpib inglise keelt ning teisi kulutusi, riiete ja jalatsite ostmist seoses lapse pideva kasvamisega). Seega hageja seaduslik esindaja esitab hagiavalduse lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamise nõudes, kuna maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel oli tehtud kohtuotsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Kuna hageja seaduslikul esindajal puuduvad andmed kostja täpse sissetuleku kohta, palub hageja seaduslik esindaja kohtul kohustada kostjat esitama tõendi töötasu kohta. Arvestades eeltoodut palub hageja suurendada elatisraha 120 euro võrra (1800 krooni/115 eurot/elatisraha suurendamise 3
(10)2-17-7885 üldsumma on 120 eurot) ja välja mõista kostjalt igakuiselt elatisraha summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale tütre Xxxx ülalpidamiseks. Antud elatisraha suuruse suurendamine on põhjendatud ja vastab lapse tänase päeva eluvajadustele ja kehtivale perekonnaseadusele.
  1. 13.07.2017 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja ei ole nõus kostja vastuväidetega hagiavaldusele elatise suurendamise nõudes ja esitab alljärgnevad vastuväited. Kostja arvab, et „hageja esindajad on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et alaealise ülalpidamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks maksab riik lapsetoetust, mis katab osaliselt tema vajadusi“ ja viitab Riigikohtu praktikale (tsiviilasi nr 3-2-1-174-16). Hageja ei ole nõus kostja seisukohaga ja juhib tähelepanu sellele, et antud lahendis Riigikohus seletas, et „elatise suuruse määramisel võib arvestada, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.“ Esitatud elatise summa tütrele ja lapse eluvajadused on põhjendatud hagiavalduses. Reaalsed igakuised kulutused ületavad oluliselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Peale vältimatute kulutuste lapse toitmiseks, riiete soetamiseks, moodustavad olulise osa kulutused seoses koolivajadustega, mis on vajalik lapse isiksuse harmooniliseks arenguks. Samuti viitas hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, mille p 22 kohaselt „Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal“. Samuti rõhutab hageja, et saab kostja lapsetoetust igakuiselt kahele lapsele summas 100 eurot kätte. Seega on elatise suuruse määramisel lähtutud eelkõige hageja igakuistest vajadustest.
  2. Kostja väidab oma vastuses, et töötab Soomes XxxxOY töölepingu alusel ning tema tunnipalk 11 eurot. See tähendab, et kostja netosissetulek moodustab 1760 eurot. Hageja seadusliku esindaja arvamusel näitab kostja sissetulek 1760 eurot kuus, et temal on väga hea materiaalne seisund ning ta saab elatisraha maksta täies ulatuses ning tema lapsed ei saa jääda märgatavalt halvemasse majanduslikku olukorda. Kui kostja hakkab täitma oma ülalpidamiskohustusi summas 705 eurot (235 x 3 last) vastavalt PKS-le, siis igakuiselt on jääk 1055 eurot. Hageja viitab Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, mille kohaselt „Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.“
  3. Kostjal puuduvad PKS §-is 102 lg 2 kindlaksmääratud mõjuvad põhjused, mille alusel kostja saaks vabaneda ülalpidamiskohustusest või elatisraha summat vähendada. Hageja seaduslik esindaja märgib, et kostja ei esitanud pangakonto väljavõtet. Hageja arvamusel tähendab see, et kostja sissetulek on suurem, kui ta väidab. Samuti kostja poolt esitatud rahalised kohustused (laenulepingud) ei puuduta kohustust lapse ülalpidamiseks ja ei saa vähendada elatise summat. 06.07.2007 kohtuotsuse kohaselt makstav elatise summa kuus ei ole piisav lapse mitmekülgseks ülalpidamiseks ning lapse esmaste vajaduste katteks. Eeltoodust lähtudes hageja seaduslik esindaja arvab, et kostja poolt esitatud vastus näitab, et ta ei taha lähtuda lapse igapäevastest vajadustest tema igakülgseks arenguks ja heaoluks. 4
(10)2-17-7885 KOSTJA VASTUVÄITED 11. Kostja esitas 29.06.2017 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista hagis tema vastu esitatud nõuet. Kostja tunnistab, et tal on kohustus ülal pidada oma tütart Xxxx’t, kuid ta ei saa nõustuda nõutava elatise määraga. Hagiavalduse kohaselt kulub Xxxx ülalpidamisele ühes kuus 470 eurot. Eelnimetatud summast lähtudes nõuab hageja kostjalt igakuise elatisena summat, mis vastab ½ kehtivast alampalgast. Kostja leiab, et hageja esindaja on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et alaealise ülalpidamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks maksab riik lapsetoetust, mis katab osaliselt tema vajadusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 tehtud lahendis selgitanud, et „elatise suuruse määramisel võib arvestada, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega“. Olukorras, kus lapse vajadused ühes kuus on 470 eurot, ei saa pidada põhjendatuks ühelt vanemalt 235 euro suuruse elatise väljamõistmist, kuna sellisel juhul jääks arvesse võtmata teisele vanemale laekuv riiklik toetus summas 50 eurot kuus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-15-17 selgitanud, et „üksnes

§-st 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutumisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.“ Käesoleval juhul on hageja esindaja viidanud sellele, et lapse vajadused on kasvanud, kuid lisaks treeningutel osalemisele ei ole hagiavalduses esitatud uusi asjaolusid, millest võiks järeldada vajaduste suurenemist.

  1. xxxx ülalpidamisel on veel kaks alaealist last – Xxxx(sündinud xxxx) ja Xxxx(sündinud xxxx). Kostja on seisukohal, et kõik tema lapsed omavad õigust ülalpidamisele võrses määras. Olukorras, kus kostjal tuleks tasuda Xxxx elatisena ½ kehtivast miinimumpalgast, jääksid teised lapsed märgatavalt halvemasse majanduslikku olukorda. Xxxx kuulub xxxx asuv kinnistu, mis on tema perekonna elukohaks. Hoone elamiskõlblikuks muutmiseks on kostja
  2. aastal võtnud laenu 23 721,36 eurot. Laenu tagasimaksmise tähtaeg on 05.08.2018 ning igakuise makse suurus 230 eurot. Kostja abikaasa Xxxx töötas FIE Xxxx juures. Käesoleval aastal on ta saanud töötasuna vaid 440 eurot ning viimasel ajal ei ole tööandja suutnud teda enam tööga kindlustada. Paraku ei ole tal uue töökoha leidmine õnnestunud ning sisuliselt on ta kostja ülalpidamisel. Samal ajal on Xxxx võtnud tööandjalt perekonna huvides laenu 4200 eurot, igakuise tagasimaksega 336,51 eurot ning ka nimetatud kohustus on kostja kanda. Lisaks laste ülalpidamisele ning laenu tagasimaksetele on kostjal igakuiselt kulutused eluasemele ca 200 eurot, samuti on vaja osta toitu ja riideid. Xxxx töötab Soomes Xxxx OY-s, kus tema tunnipalk on 11 eurot. Kostja sissetulek sõltub sellest, kui palju on tööd ning see on kuude lõikes äärmiselt muutuv. Samas tuleb eluaseme eest Soomes tasuda 100 eurot kuus ja teha kulutusi tööle Soome ja tagasi koju sõitmisele. Kõiki eeltoodut arvestades palub kostja jätta hagi rahuldamata.
  3. 17.08.2017 esitas kostja seisukoha hageja arvamusele. Hageja on märkinud, et lapse reaalsed igakuised kulutused ületavad oluliselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjale on taoline lähenemine arusaamatu. Kahtlemata saab piisavate rahaliste võimaluste olemasolul teha lapsele kulutusi, mis ületavad miinimumpalka, kuid sellest ei saa järeldada, et taoliste kulutuste tegemine on hädavajalik. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et viimastel aastatel on kuupalga alammäär suurenenud oluliselt kiiremini kui mediaanpalk, 5

(10)2-17-7885 mistõttu on ka elatise suurus kasvanud proportsionaalselt rohkem kui keskmine sissetulek. Eelnimetatud probleemile on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus 22.03.
  1. a lahendis nr 3-21-174-16 märkides, et „seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.“ Seega oleks hageja esindaja väited lapse ülalpidamiskulude väidetava suuruse kohta asjakohased vaid juhul, kui ta oleks oma seisukohti tõenditega põhjendanud.
  2. Kostja töötab Xxxx OY-s, vastavalt töölepingule on tema tunnipalga suurus 11 eurot. Hageja esindaja on sellest teinud järelduse, nagu oleks kostja netosissetulek 1760 eurot kuus. Kostja ei saa taolise käsitlusega nõustuda, kuna hageja esindaja ei ole arvestanud maksukohustusega. Töölepingus märgitakse töötasu brutosumma, millest arvatakse maha riiklikud maksud. Samuti sõltub kostja töötasu tegelikult töötatud tundide arvust, mistõttu ei ole hageja esindaja väited Xxxx suure sissetuleku kohta põhjendatud. Põhjendatud ei ole hageja esindaja arvamus, nagu ei puudutaks kostja muud kohustused lapse ülalpidamist. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes elavad koos kostjaga ning lisaks riietele, toidule jms esmatarbekaupadele vajavad nad ka eluruumi. Seega on eluasemelaenu tagasimaksed otseselt seotud laste ülalpidamisega ja selleks tehtud kulutusi ei saa jätta tähelepanuta. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

§ 444

lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
  2. xxxx ja kostjal Xxxx on ühine alaealine tütar Xxxx(hageja), sündinud xxxx, kes on käesoleval ajal 15-aastane (tl 58). Hageja Xxxxxelab ema Xxxxxjuures. Kostja Xxxx lapsega koos ei ela. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 kohaselt lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuivõrd hageja elab oma ema juures, on kostjal PKS § 100 lg 2 kohaselt kohustus täita ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Vaidlust ei ole selles osas, et kostja on maksnud alates
  3. aastast lapsele elatisraha 115 eurot kuus.
  4. Pärnu Maakohtu 11.11.
  5. a otsusega tsiviilasjas n 2-883/2005 (tl 7) mõisteti kostjalt välja elatis Xxxx kasuks 1345 krooni alates 08.07.2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohtu 06.07.
  6. a kohtuotsusega asjas nr 2-07-6802 muutis kohus Pärnu Maakohtu 11.11.
  7. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-883/2005 väljamõistetud elatise suurust ning 6

(10)2-17-7885 mõistis kostjalt alates 02.03.2007 välja elatise Xxxx kasuks summas 1800 krooni (115,04 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. 19.05.2017 hagiavalduse kohaselt taotleb hageja muuta Pärnu Maakohtu 06.07.
  1. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja suurendada elatisraha 120 euro võrra ja välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks igakuiselt iga kuu
  2. kuupäevaks elatisraha suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 19.05.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 19.

§ 497

kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka

§ 459

lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt

§ 459lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast.

  1. Vastavalt Riigikohtu 28.10.
  2. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks

§ 459

lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(

  1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
  2. te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. 21. Elatise suuruse muutmine on õigustatud, kui on muutunud lapse vajadused või vanemate varalised võimalused. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et tavaolukorras lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Elatise väljamõistmise (suurendamise) ajal 06.07.2007 oli Xxxx5-aastane, käesolevalt on ta aga 15-aastane. 2007. aastal väljamõistetud elatis ei ole piisav, et katta 15-aastase tütre ülalpidamiskulusid ja elulisi vajadusi. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikeks kulutusteks kõik hageja märgitud kulud (tl 3-4). Kulude suuruse tõendamiseks on hageja esitanud hagi lisana ka tõendid. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, s.o „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2017. aastal moodustab see summa 235 eurot. Kohus märgib, et Riigikohtu 28.10.2015. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-124- 7

(10)2-17-7885 15 p 13 kohaselt ei ole üldjuhul vaja elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär.
  1. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja põhiliseks vastuargumendiks on asjaolu, et temalt miinimumelatise väljamõistmine kahjustaks tema enda tavalist ülalpidamist ning kostjal on veel kaks alaealist last, mistõttu, kui kostjal tuleks tasuda hagejale elatisena ½ kehtivast miinimumpalgast, siis jääksid teised lapsed märgatavalt halvemasse majanduslikku olukorda. 06.07.
  2. a tehtud otsuse kohaselt oli kostjal otsuse tegemise hetkel veel 1 ülalpeetav peale hageja ja sissetulekuks 7527 krooni ehk 481,06 eurot (bruto) (tl 10). Kostja on käesolevas asjas vastuses hagile märkinud oma igakuiseks sissetulekuks töötasu tunnipalgaga 11 eurot (bruto) (tl 72), mis arvestades kuus keskmiselt 160 töötundi vastab summale 1760 eurot. Kohtule nähtuvalt kuulub kostjale ühisomandina kinnistu registriosa numbriga 535340 (tl 96) ja viis sõidukit (tl 97-99). Kostja märkis oma igakuisteks püsikulutusteks oma kinnistul asuva maja remondi eest laenu summas 230 eurot kuus kuni 05.08.2018 (tl 75-76); abikaasa laenu 336,51 eurot (tl 74); kulutused eluasemele ca 200 eurot; eluaseme kulud Soomes 100 eurot (tl 69). Kohus kohustas kostjat 14.06.2017 määrusega esitama kohtule andmed ja tõendid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta ning ka palgatõendi, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele andmeid oma varalise seisundi kohta esitanud, v.a töölepingu lisa, kust nähtub töötasu tunnipalga summa.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on esitanud vastuväite, et tal puudub piisav sissetulek, kuid ta ei ole oma väiteid sissetulekute ebapiisavuse kohta kuidagi tõendanud. Kohtul ei ole kahtlusi selles, et kostja isikuna, kellele kuulub kinnisvara, 5 sõidukit ning kes saab märkimisväärset tulu ka töölepingu alusel töötades, on võimeline maksma oma lapsele vähemalt miinimummääras elatist. Seda ei väära ka kostja poolt laenude võtmine oma kinnisvara renoveerimiseks või kostja abikaasa poolt väidetavalt perekonna huvides võetud laen. Laenu kui finantskohustust saavad pangast või tööandjalt võtta üksnes maksejõulised inimesed ning laenu võtmine on isiku vaba valik, mis ei vabasta teda oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kui kostja ei suuda täita oma finantskohustusi, on tal võimalik müüa oma vara, sh eelkõige tema omandis olevaid sõidukeid. Kohus peab üldtuntuks asjaolu, et isik ei vaja oma normaalseks toimetulekuks 5 erineva sõiduki omandiõigust. Seejuures tuleb arvestada, et käesoleva kohtuotsuse alusel kostjale lisanduvat finantskoormust ei saa kostja varaga võrreldes suureks pidada: kohus suurendab kostja senist elatise maksekohustust 120 euro võrra kuus ja kostja peab seda kohustust kandma ca 3 aasta kestel. Arvestades eeltoodut, on kohus jõudnud seisukohale, et kostja on võimeline enda tavalist ülalpidamist kahjustamata hagejale ülalpidamist andma ning hagejale makstava elatise suurendamisel ei jää kostja teised lapsed halvemasse olukorda. 23. Riigikohus on 09.06.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka makstavate riiklike toetustega (tl 68) ning hageja on esitanud selle kohta oma seisukoha (tl 87 ja pöördel). Riigikohus on samas lahendis aga leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva 8

(10)2-17-7885 varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid elatise suuruse vähendamise lapse emale makstava lapsetoetuse, s.o 50 euro võrra (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 22).
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud annavad aluse hagi rahuldamiseks ja elatise suuruse muutmiseks. Kohtuotsuse põhjendustele tuginedes tuleb muuta Pärnu Maakohtu 06.07.
  2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-6802 xxxx välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (käesoleval hetkel 235 eurot) alates 19.05.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 07.06.
  3. Elatise suuruse muutmisel juhindub kohus ka

§ 459lõikest 2 ja ka Riigikohtu 16.10.2013.

a otsuse tsiviilasja 3-2-1-69-13 p-st 15, mille kohaselt muudetakse elatise suurust alates käesolevas asjas hagi esitamisest, milleks on 19.05.

  1. Tulenevalt Riigikohtu 19.10.
  2. a kohtuotsuse tsiviilasjas 3-2-1-119-15 p-st 10 mõistab kohus elatise kostjalt välja hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
  3. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas (

§ 238lg 5).

26. Juhindudes

§ 445

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Jooksev elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette vastava kuu

  1. kuupäeval hageja seadusliku esindaja Xxxx arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.
  2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

28. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Hageja esindaja on 21.06.2017 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud 3,5 h eest summas 350 eurot (tl 64-65). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/h (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, kuid ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulude nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Elatise suurendamise nõudes hagiavalduse esitamine ei ole õiguslikult keerukas ega aeganõudev. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1,5 h eest 150 (1,5x100) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 150 eurot ning vastavalt

§ 177

lgle 4 menetluskuludelt (150 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 200 eurot. 9

(10)2-17-7885 29. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.