← Eesti

3-15-873/142

Obsah (8)§ 108§ 230§ 158§ 229§ 176§ 152§ 249§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

§ 108lg-tega 2 ja 11 ning kohtupraktikaga.

Menetluskulud olid põhjustatud vastustaja õigusvastasest tegevusest. Menetluskulusid suurendas ja algse kaebuse rahuldamata jätmise tingis esialgse õiguskaitse tühistamine. Ringkonnakohus oleks pidanud kaebaja kulud täielikult vastustajalt välja mõistma ning kolmandate isikute kulud jätma nende endi kanda. 3

(9)3-15-873
  1. Viimsi Vallavalitsus andis
  2. juunil 2017 hoonele 3 kasutusloa nr 1712371/
  4. Kaebaja palub
  5. juuni
  6. a avalduses juhul, kui Riigikohus leiab, et hoone 3 ehitusluba on kaotanud kehtivuse, lubada kaebust muuta ning tuvastada selle ehitusloa õigusvastasus ja tühistada sama hoone kasutusluba. Samuti palub kaebaja Riigikohtul kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Avalduse kohaselt pole ka hoonele 3 kasutusloa andmisel vormistatud haldusakti. Kasutusloa andmisest oleks tulnud keelduda EhS § 55 lg-te 1, 3 ja 5 alusel. Kasutusloa andmine on vastuolus EhS § 50 lg-ga 1 ja Riigikohtu praktikaga. Kasutusloa andmine õigusvastase ehitusloa alusel püsitatud ehitisele on õigusvastane. Pärast ehitusloa andmist muudeti oluliselt ehitusprojekti. Kasutusloas puuduvad põhjendused ja kaebajat ei kaasatud menetlusse. Kasutusluba anti välja ühe päevaga. Sisulist kaalumist ei toimunud.
  7. Viimsi vald palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei sätesta õigusnormid, kui kõrge hoone võib omanik ehitada ja kui kaugel peab see paiknema naabrist. Detailplaneeringuga määrati kinnistule ehitusõigus 24 ridaelamuboksi jaoks. Hoonetevaheline kuja peab tagama tuleohutuse. Päästeamet on ehitisi kontrollinud. Kuja suuruse muutmise tingis tamme kaitsevöönd. Kasutusloa andmise tõttu ei saa ehitusluba enam tühistada. Kasutusloa võib anda ka ehitusloa õigusvastasuse korral. Vastuolud tegelikkuse ja detailplaneeringu vahel ei põhjusta õiguste riivet sellisel määral, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise.
  8. Kolmandad isikud paluvad vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei kaasne vaidlustatud lubadega kaebajale ülemääraseid mõjutusi. Kolmandad isikud juhindusid Riigikohtu määrusest. Kassatsioonkaebuse rahuldamine kahjustaks kolmandate isikute usaldust kohtuvõimu vastu. Kaebaja ei ole tõendanud enda kinnistu väärtuse vähenemist. Soov takistada arendustegevust ei saa olla õiguslikult kaitstav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  9. Ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 230

lg 5 p 5 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus teeb selles osas uue otsuse. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Kassatsiooniastmes jätkub vaidlus hoone 3 ehitusloa ning hoonete 1 ja 2 kasutuslubade, samuti menetluskulude üle. Lisaks palub kaebaja, et Riigikohus lubaks tal muuta kaebust ja esitada täiendavalt hoone 3 kasutusloa tühistamise nõude. Hoonete 1 ja 2 ehituslubade õigusvastasuse kindlakstegemise peale pole menetlusosalised kassatsioonkaebust esitanud. Kuna kaebaja asendas nende ehituslubade tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudega, ei tegele Riigikohus küsimusega, kas need load oleks tulnud tühistada.
  2. Vaidlusaluste hoonete alune krunt on võrdkülgse kolmnurga kujuline. Kaebaja kinnistu külgneb sellega kirdest. Hooned 1 ja 2 paiknevad kõrvuti krundi kirdepoolse külje ääres, krundipiiriga paralleelselt. Neist hoone 2 jääb otse kaebaja krundi vastu, kaebaja elamust ca 35 kuni 40 m kaugusele. Hoone 1 paikneb Küti tee 1 ja 3 kinnistute vastas. Hoonete 1 ja 2 ning krundi kirdepiiri vahele jääb juurdepääsutee. Hoone 3 paikneb Nurme põik 19b keskel, hoonetest 1 ja 2 edelas. Kaebaja kinnistult vaadatuna jääb hoone 3 hoonete 1 ja 2 taha. Kolleegium võtab esmalt seisukoha hoonete 1 ja 2 kasutuslubade (II) ja seejärel hoone 3 ehitusloa kohta (III), lahendab kaebuse muutmise avalduse (IV), peatub kaebaja väidetel efektiivse õiguskaitse kohta (V) ning jaotab lõpuks menetluskulud (VI). 4

(9)3-15-873 II
  1. Hoonete 1 ja 2 kasutusload jättis ringkonnakohus lõpptulemusena õigesti jõusse, küll aga oleks need tulnud oluliste formaalsete puuduste tõttu tunnistada kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks.
  2. Vastustaja jättis viidatud kasutuslubade andmisel kaebaja õigusvastaselt haldusmenetlusse kaasamata ega taganud tema õigust ärakuulamisele. Kolleegium hindas käesoleva kaebuse perspektiivikust asjas nr 3-3-1-87-16 tehtud määruse p-s 9 ja leidis, et isegi kui hooned 1 ja 3 eraldivõetuna ei pruugiks kaebaja omandiõigust riivata, võivad nad avaldada mõju kumulatiivselt koos hoonega
  3. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ebasoodsad mõjud kaebaja õigustele (nt müra ja liikluskoormuse suurenemine) on seotud ka ehitiste kasutamisega. Sel põhjusel puudutavad kaebaja õigusi ka vaidlusalustele hoonetele antud kasutusload. Samuti on kaebajal kohtulikult kaitstav õigus nõuda teemaplaneeringu p-st 4.2 kinnipidamist (kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 9). Seepärast oleks vald pidanud HMS § 11 lg 1 p 3 järgi kaebaja kaasama kasutuslubade menetlusse. Vastustajal ei ole võimalik tugineda väitele, et talle polnud kaebaja vastuseis kasutuslubadele ettenähtav. Kasutuslubade andmise ajal toimus algse kaebuse läbivaatamine halduskohtus.
  4. Eelnevast nähtub, et kasutuslubadel on küll soodustav mõju adressaadi õigustele, kuid samas õigusi riivav toime kaebaja jaoks. HMS § 56 lg 4 kohaselt tuleb ka sellist haldusakti põhjendada. Kasutusloa põhjendamise kohustus on iseäranis oluline siis, kui ehitusjärelevalveasutus peab ehitusloa õigusvastasuse kontekstis kaaluma isikute põrkuvaid õigusi ja huve. Majandus- ja taristuministri
  5. juuni
  6. a määrus nr 67 ega selle lisaga 16 kinnitatud kasutusloa vorm ei õigusta kasutusloa andmist põhjendusteta. Põhjendused võib kasutusloa vormil ära tuua nt märkuste lahtris (määruse lisa joonealune viide 14). Kolleegium ei nõustu siiski kaebaja väitega, et kasutuslube ei ole vorminõuete rikkumise tõttu üldse välja antud. Seadus ei kohusta vormistama kasutusloa andmise kohta vallavalitsuse korraldust. Põhjendamispuudused ei ole haldusakti tühisuse alus (HMS § 63).
  7. Materiaalselt on hoonete 1 ja 2 kasutusload õiguspärased.
  8. Kaebaja peab kasutuslube sisu poolest õigusvastaseks ennekõike põhjustel, et õigusvastased olid hoonete 1 ja 2 ehitusload ning et kasutusload anti muudetud ehitusprojekti alusel. Kolleegium ei nõustu kaebaja järeldusega.
  9. HMS § 60 kohaselt võib kehtiva ehitusloa adressaat loast tulenevat õigust realiseerida sõltumata ehitusloa õiguspärasusest. Ehitusloa õigusvastasus ei too seetõttu vältimatult kaasa ehitamise ega ehitise õigusvastasust. Seepärast jääb kolleegium varasema seisukoha juurde, et seadus ei näe ette absoluutset keeldu anda kasutusluba ehitisele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel. Ehitusloa andmisel tehtud vea ilmnemisel tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada kas kasutusloa andmine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine või muutmine. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Sellistele seisukohtadele on kolleegium asunud nii varasema ehitusseaduse (EhS v.r) § 34 lg 1 kui ka kehtiva EhS § 55 kohta. Nii vana kui uus norm jätavad näiliselt imperatiivsele sõnastusele vaatamata haldusele kaalumisruumi (kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-62-03, p 12; 3-3-1-60-07, p 16; 3-31-63-10, p 20; 3-3-1-15-16, p 42; 3-3-1-69-16, p 49; 3-17-1398, p-d 15–17).
  10. Kasutusloa väljaandmise kaalumisel tuleb esmalt selgitada välja EhS § 55 järgi kasutusloa kontrolliesemesse kuuluvad asjaolud. 5
(9)3-15-873
  1. Kolleegium märgib kõigepealt, et kasutusload ei ole vastuolus EhS § 55 p-ga
  2. Teemaplaneeringu p 4.2 sätestas piirangud ehitusõiguse andmisele, st ehitamist reguleerivate haldusaktide (nt detailplaneering, ehitusluba, projekteerimistingimused) andmisele, mitte ehitistele ja nende kasutamisele EhS § 11 mõttes, arvestades ka määruse (EL) nr 305/2011 I lisa. Samuti pole teemaplaneeringu rikkumine kasutusloa andmisest keeldumise aluseks EhS § 55 p 3 järgi.
  3. Ehitusloa andmine, rikkudes niisugust piirangut, nagu on sätestatud teemaplaneeringu p-s 4.2, võib põhimõtteliselt tuua kaasa keeldumise kasutusloa andmisest EhS § 55 p 4 alusel. EhS § 55 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui ta on algatanud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse. EhS § 46 lg 2 p 2 kohaselt võib pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistada mh siis, kui ehitamine ei vasta ehitamisele esitatavatele nõuetele.
  4. Kolleegium leiab aga, et vastustaja ei saanud praeguse juhtumi asjaolude valguses kasutuslubade väljaandmisest keelduda.
  5. Hoonetes 1 ja 2 on kokku 10 boksi, mis vastab teemaplaneeringu koormusvalemile. Kasutusloa õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise hetke seisuga (HMS § 56,

§ 158lg 2).

Hoonetele 1 ja 2 kasutusloa andmise ajal ei olnud hoone 3 veel valminud ning puudus kindlus, et see üldse valmis ehitatakse. Hoonetele 1 ja 2 kasutusloa andmata jätmine oleks tähendanud, et kolmandate isikute kinnistul ei tohiks kasutada ühtegi ridaelamuboksi. Säärast lõpptulemust ei saa kuidagi õigustada teemaplaneeringu p-ga 4.

  2. Ei vaielda selle üle, et hoonete korruselisus, kõrgused ja mahud jäävad detailplaneeringuga lubatu piiridesse. Ringkonnakohus möönis võimalust, et ehitusloa menetlusse kaasamise korral oleks kolmandate isikute hoonete paigutus võinud kujuneda kaebajale soodsamaks. Ringkonnakohus tegi samas kindlaks, et vaidlusaluste hoonetega kaasnevad mõjutused avaldavad kaebaja kinnistul vaid vähest mõju. Hooned jäävad detailplaneeringuga lubatud ehitusala piiridesse. Sademevee, päikesevalguse, vaate, tuleohutuse ja müratasemega seotud asjaolud ei riku kaebaja õigusi. Kolleegium lähtub ringkonnakohtu tuvastatud faktidest (

§ 229

lg 3) ning nõustub nende alusel tehtud õiguslike järeldustega, pidamata vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata.

  1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et enne kasutusloa andmist ehitusprojektis tehtud muudatused ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, ega pea vajalikuks sellekohaseid põhjendusi korrata. Ehitusprojekti ebaolulised muudatused ei ole kasutusloa andmisest keeldumise aluseks (EhS § 55 p 5; kolleegiumi otsus asjas nr 3-17-505, p 9). Ammugi ei saa kasutusloa tühistamist nõuda muudatuste tõttu, mis on kaebaja õiguste seisukohast soodsad (RVastS § 3 lg 1).
  2. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium veendunud, et menetlus- ja vorminõuete rikkumine hoonete 1 ja 2 kasutuslubade andmisel ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist vastustaja poolt. Tulenevalt HMS §-st 58 ei saa kaebaja seega nõuda nende kasutuslubade tühistamist. Niisuguses olukorras on aga põhjendatud kaebaja taotlus tunnistada hoonete 1 ja 2 kasutusload õigusvastaseks sarnaselt asjas nr 3-3-1-29-12 tehtud otsusega (p 25). Tuleb eeldada, et haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja igasuguste põhjenduste puudumine raskendas kaebajal tühistamisnõude eduväljavaadete hindamist ning rikkus sellega PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Sellises situatsioonis pole õige jätta kaebust kasutuslubade osas täies ulatuses rahuldamata. III
  3. Hoone 3 ehitusloa osas jättis ringkonnakohus kaebuse ebaõigesti rahuldamata. 6

(9)3-15-873
  1. Ringkonnakohtu hinnangul oli hoone 3 ehitusluba õigusvastane nii formaalselt kui ka materiaalselt. Materiaalselt õigusvastase ja kaebaja õigusi rikkuva ehitusloa tühistamata jätmise aluseks on ehitusloa ammendumine ehitise valmimise ja kasutusloa väljaandmise tõttu (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Hoone 3 oli ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal alles valmimisjärgus, kasutusluba ei olnud sellele siis antud. Seega ei takistanud ehitusloa tühistamist selle ammendumine.
  2. Ehitusloa andmisel ei olnud vallavalitsusel sellist kaalumisruumi nagu kasutusloa andmisel (eespool p 21). Ehitusloa andmisel teemaplaneeringuga vastuollu minnes ületas vastustaja kaalutlusõiguse piire. Ammugi ei tohi kohus ehitusloa peale esitatud kaebust läbi vaadates asuda vaagima asjaosaliste huve sarnasel viisil, nagu seda peab tegema kohalik omavalitsus kasutusloa taotluse lahendamisel. Viide kolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-69-16 (p 49) pole seega praeguses kontekstis asjakohane, sest sealne seisukoht puudutas kasutusluba. Ka ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise hetke seisuga. Hilisema kohtumenetluse ajal kolmanda isiku tehtud ja ehitusloa tühistamise tõttu nurjuv investeering ei ole seaduse järgi kohtus ehitusloa tühistamata jätmise aluseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei anna kohus arendajale garantiid, et ehitusluba põhiasjas ei tühistata. Kohtus tähtaegselt vaidlustatud ehitusloa realiseerima asumine on arendaja äririsk (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-78-15, p 16).
  3. Asjas ei vaielda selle üle, et praeguseks ajaks on hoonele 3 kasutusluba välja antud. Riigikohtul tuleb seda õiguslikku takistust arvestada (

§ 158lg 1 esimene lause).

Ehitusluba ei saa seepärast enam tühistada. Selleks puudub praegusel juhul ka vajadus ja mõte kaebaja õiguste kaitse seisukohast, sest ehitusloaga lubatud tegevus on lõppenud. Kasutusloa saanud ehitise edasise saatusega seoses on vastuväiteid võimalik esitada vaidlustades kasutusluba või esitades taotluse riikliku järelevalve teostamiseks. Isegi kui ringkonnakohus oleks ehitusloa tühistanud, poleks see veel kohe takistanud hoone 3 valmisehitamist, sest üldjuhul jõustub kohtuotsus alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (

§ 176lg 1).

Ringkonnakohtu viga ei halvendanud seega reaalselt kaebaja õiguslikku positsiooni. 34. Kui haldusakti kehtivus on ammendunud, võib kohus kaebaja taotluse ja põhjendatud huvi korral teha kindlaks kaebaja õigusi rikkunud haldusakti õigusvastasuse (kolleegiumi otsused asjades nr 3-31-44-14, p 12; 3-3-1-63-10, p 19). Niisuguse taotluse on kaebaja kaebuse muutmise avalduses esitanud ning kolleegium ei saa välistada tema põhjendatud huvi kahjunõude esitamiseks (vt määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 15). Kolleegium selgitab, et üleminek ammendunud haldusakti tühistamise nõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei eelda kaebuse muutmist, vaid on võimalik ka analoogia alusel

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).

  1. Kolleegium ei tee aga ehitusloa suhtes lõplikku lahendit, sest kinnistusraamatu andmetel on hoone 3 korteriomandid omandanud isikud, keda pole käesoleva asja lahendamisele kaasatud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb need isikud kaasata. IV
  2. Kolleegium peab põhjendatuks kaebaja avaldust kaebuse muutmiseks, täiendades kaebust hoone 3 kasutusloa tühistamise nõudega. Muudetud kujul on kaebus lubatav. Arvestades seda, et kasutusluba anti alles kassatsioonimenetluse ajal, peab kolleegium kaebuse muutmist otstarbekaks. Uue kaebuse esitamist kasutusloa peale raskendaks möödunud kaebetähtaeg (vt ka kolleegiumi seisukoht asjas 33-1-7-15, p 14). Riigikohus ei saa tuvastada kasutusloa õiguspärasuse igakülgseks hindamiseks 7

(9)3-15-873 vajalikke faktilisi asjaolusid (

§ 229

). Kuna suur osa hoone 3 kasutusluba puudutavatest asjaoludest on olnud selles kohtuasjas juba vaidluse all, puudub vajadus alustada vaidlust kasutusloa üle esimesest kohtuastmest. Seetõttu saadab kolleegium asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. 37. Kolleegium meenutab, et väheldased muutused miljöös ei saa õigustada kasutusloa andmata jätmist (otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 49). Kõigi puudutatud isikute õigustega peab pädev asutus arvestama ka siis, kui kohtuvaidluse tõttu ei ole neid õigusi kinnistanud õiguspärane ootust (HMS § 4 lg 2, § 64 lg 3). Kohus ei tohi aga haldusakti õiguspärasust kontrollides asuda teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest (

§ 158lg 3 kolmas lause).

V

  1. Kaebaja leiab, et kohtud ei taganud talle efektiivset õiguskaitset, sest ta minetas võimaluse saavutada ehituslubade tühistamine. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu.
  2. Hoone 3 ehitusloale andis kolleegium juba hinnangu eespool p-s
  3. Ehitusload jäid kokkuvõttes jõusse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega pole kaebajal vaatamata esialgse õiguskaitse vajadusele nõudeõigust, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset.

§ 249

lg-st 3 tuleneb, et kui vaidlustatud haldusakt põhjustab kaebajale vaid ebaolulisi tagajärgi, siis esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kolleegiumi hinnangul on loomulik, et isiku õiguste intensiivse riive korral sekkub kohus halduse tegevusse jõulisemalt, vajadusel ka poolelioleva kohtumenetluse ajal, ning et vähese riive korral on meetmed vaoshoitumad. Esialgne õiguskaitse jäi selles asjas kohaldamata kaebaja õiguste riive vähese intensiivsuse tõttu. Just väheldase mõju tõttu leidis ringkonnakohus

  1. juuni
  2. a määruses, et ehitusload ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Seda järeldust küll hiljem korrigeeriti, ent niisuguste prognoosotsuste puhul nagu kaebuse eduväljavaadete hindamine esialgse õiguskaitse menetluses tulebki leppida asjaoluga, et prognoos ei pruugi alati täituda.
  3. Kolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-87-16 tehtud määruse p-s 15, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda õiguste täielikku kaitseta jätmist ning kaebajal on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et vastustaja tekitas talle õigusvastaste ehituslubade andmisega kahju. Tõsi, kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamine ei pruugi olla praegusel juhul lihtne. Ka need raskused on seotud riive vähese intensiivsusega. Kahju suuruse tõendamisele ei tohi samas seada liiga kõrgeid nõudmisi – kahju suuruse võib teha kindlaks ka hinnanguliselt (VÕS § 127 lg 6). VI
  4. Menetluskulud tuleb ringkonnakohtul jaotada asja uuel lahendamisel (

§ 109lg 4).

42. Kolleegiumi hinnangul jaotas ringkonnakohus vaidlustatud otsuses õigusabikulud ebaõigesti. Esiteks peab kolleegium asja mahtu ja keerukust silmas pidades kaebaja põhjendatud õigusabikuluks senises menetluses halduskohtus 10 000 eurot ja ringkonnakohtus 10 000 eurot. Tuleb arvestada, et kaebajal avanes võimalus lubade kohta vastuväiteid esitada alles kohtumenetluses. Vaidlusaluseid aspekte ja tõendusmaterjali oli kohtumenetluses palju. Menetluse käigus asjaolud muutusid. See tingis vajaduse esitada uusi nõudeid ja seisukohti. 8

(9)3-15-873 Lisaks jättis ringkonnakohus kulude jaotamisel arvestamata, et algne kaebus esitati kolme ehitusloa peale ja kõik need load osutusid ringkonnakohtu hinnangul õigusvastaseks nii sisulisest kui ka formaalsest küljest. Tühistamata jäid ehitusload asjaolude muutumise, mitte algse kohtusse pöördumise põhjendamatuse tõttu. Hoonete 1 ja 2 kasutusload jäid formaalsetele vigadele vaatamata jõusse, sest need osutusid sisult õiguspäraseks. Seega tulnuks kaebaja põhjendatud õigusabikulud ülekaalukas osas vastustajalt välja mõista. 43. Riigikohtus kantud õigusabikulu 3900 eurot peab kolleegium põhjendatuks. Kolmandate isikute poolt senistes menetlusstaadiumides kantud õigusabikulu väljamõistmist ei pea kolleegium praegusel juhul õigustatuks, arvestades asjaolusid, miks jääb kaebus osaliselt rahuldamata (

§ 108lg 11). 44. Kautsjon tuleb tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.