← Eesti

1-14-10989/77

Obsah (5)§ 141§ 65§ 68§ 871§ 63

Kriminaalasi nr 1-14-10989 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10989 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtui

§ 141

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Aleksandr Stoljarenkole mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.12.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Aleksandr Stoljarenkole mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.

  1. a ja lõppeb 15.12.
  2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Aleksandr Stoljarenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Aleksandr Stoljarenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör osundab, et

§ 871

lg 1 puhul peab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks isikut olema tahtliku kuriteo eest karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega. Aleksandr Stoljarenkot on Harju Maakohtu 05.02.

  1. a otsusega karistatud vangistusega pikkusega 1 aasta 6 kuud. Aleksandr Stoljarenkole eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 06.12.
  2. a otsusega, mõistetud liitkaristusest, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust, kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust. Ülejäänud Aleksandr Stoljarenkole mõistetud karistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga. Prokurör leiab, et Aleksandr Stoljarenko puhul ei ole

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus täidetud.

Aleksandr Sotljarenkot on karistatud küll tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega, kuid reaalselt täitmisele pööratud vangistus oli üksnes 8 kuud vangistust. Võttes arvesse Riigikohtu praktikat, leiab prokurör, et antud juhul tuleks käsitleda vangistuse kestvust igal konkreetsel juhul eraldi, kuid kitsendatult. Aleksandr Stoljarenkol oleks talle varasemalt mõistetud karistus olema reaalselt ära kantud. Lisaks leiab prokurör, et Aleksandr Stoljarenko on veel noor inimene, kellel on võimalus vabanemise korral leida endale nii elu- kui ka töökoht. Aleksandr Stoljarenkole saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral panna kohustuse elada oma isa juures, kuid Aleksandr Stoljarenko suhtes ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna formaalsed alused ei ole tema puhul täidetud. Süüdimõistetu Aleksandr Stoljarenko palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Aleksandr Stoljarenkol puudub vabanemise korral kindel elukoht. Esialgselt kavatseb Aleksandr Stoljarenko vabanemise korral ööbida õues. Aleksandr Stoljarenko soovib taotleda uue passi (passi kehtivusaeg on lõppenud) ja seejärel minna Valgevenesse. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksandr Stoljarenko ja prokuröri leiab, et Aleksandr Stoljarenko suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

  1. ja
  2. jaos,
  3. peatüki
  4. jaos või
  5. peatüki
  6. ja
  7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Aleksandr Stoljarenko kannab karistust Harju Maakohtu 05.02.2015. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati Aleksandr Stoljarenko süüdi

§ 141

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.12.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud 2 vangistust võrra. Aleksandr Stoljarenkole mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Eeltoodust tulenevalt on kohus eelkäsitletud otsusega mõistnud (võttes arvesse

§-s 56 sätestatud põhimõtteid) toimepandud tahtlike kuritegude eest Aleksandr Stoljarenkole karistuseks vähem kui 2 aastat vangistust. Kuigi Aleksandr Stoljarenkole tahtlike kuritegude eest mõistetud liitkaristust on suurendatud

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra ja lõplik liitkaristus on rohkem, kui 2 aastat vangistust, mis saab Aleksandr Stoljarenkol peagi ära kantud, ei ole

§ 871

lg 1 p 1 kohaselt mõistetud lõplikku liitkaristust (mis on moodustatud

§ 65

lg 2 alusel) võimalik arvestada „tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistamisena“. Seda põhjusel, et

§ 65

lg 2 alusel liidetav karistus on Aleksandr Soljarenkole mõistetud kuritegude toimepanemise eest eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 06.12.2011. a otsusega. Eeltoodust tulenevalt ei kanna Aleksandr Stoljarenko käesoleval ajal tahtlike kuritegude toimepanemise eest vähemalt 2-aastast vangistust. Samuti ei moodustunud nõutav karistusmäär (2 aastat) liitkaristuse mõistmisel

§ 63, § 64 või § 65 lg 1 järgi.

Kohtuotsuste kogum tekkis olukorras, kus Aleksandr Stoljarenko pani tahtliku kuriteo toime katseajal, s.o enne karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu tuli liitkaristus moodustada

§ 65lg 2 alusel.

Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud

§ 871

lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, s.o isikut ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. Sellest tulenevalt ei ole täidetud formaalsed eeldused, et Aleksandr Stoljarenko suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.