Obsah (5)

§ 199§ 200§ 63§ 68§ 871

Kriminaalasi nr 1-15-1211 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1211 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 200

lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksei Kožokinile liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes Aleksei Kožokinile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Aleksei Kožokini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 01.07.

1. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.09.
2. a ja lõppeb 17.12.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Aleksei Kožokini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Aleksei Kožokini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokuröri hinnangul on Aleksei Kožokini puhul täidetud

§ 871lg-s 2 sätestatud eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Aleksei Kožokinit on karistatud muuhulgas ka röövimise toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Röövimise toimepanemise eest on Aleksei Kožokinile karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust, s.o rohkem kui 2 aasta pikkune vangistus. Prokuröri hinnangul peaks Aleksei Kožokini puhul arvesse võtma ka tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgseid elutingimusi ning tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema suhtes kaasa võib tuua. Aleksei Kožokini varasem elukäik on olnud keeruline. Aleksei Kožokin on korduvalt vanglas karistust kandnud. Aleksei Kožokinil on olemas küll toetavad lähedased, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu elustiil olnud riskeeriv. Aleksei Kožokin lahkus varakult kodust ja jättis õpingud pooleli. Aleksei Kožokin on tunnistanud, et narkootikumid on tema puhul olnud probleemiks. Prokurör osundab, et Aleksei Kožokin on ka ise tunnistanud, et on suutnud olla ilma narkootikumideta, kuid kohtudes vanade tuttavatega, on hakanud uuesti tarvitama. Aleksei Kožokin on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogramme ja soovib edaspidi narkootikume enam mitte tarvitada. Vangistuse jooksul on Aleksei Kožokinil olnud palju distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral on Aleksei Kožokin seadnud endale eesmärgiks Eestist lahkuda ja asuda tööle Norras oma sugulase juures. Prokurör märgib, et Aleksei Kožokin on süüdimõistetud ühes vägivallaga seonduvas kuriteoepisoodis. Valdavalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Aleksei Kožokinil on suured võlgnevused. Lisaks leiab prokurör, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, ei soovi Aleksei Kožokini lähedased temaga tihedalt lävida ega ka enda juurde elama võtta. Samuti ei saa Aleksei Kožokinit suunata majutusteenusele varjupaikadesse. Prokurör osundab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-45-16, mille kohaselt isiku suhtes, kellel puudub kindel elukoht, pole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Prokurör leiab, et Aleksei Kožokini suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Aleksei Kožokin soovib Eestist lahkuda, kuna tal pole siin elu- ega ka töökohta. Aleksei Kožokin soovib elama asuda Norra Kuningriigis Bergenisse oma emapoolse tädi juurde. Eestisse jäädes on oht kohtuda endise sõpruskonnaga ja alustada uuesti narkootikumide tarvitamisega. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksei Kožokini ja prokuröri leiab, et Aleksei Kožokini suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. 2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Aleksei Kožokini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest 2 vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 03.03.2015. a otsusega tunnistati Aleksei Kožokin süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 200lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

Eeltoodust tulenevalt kannab Aleksei Kožokin käesoleval ajal muuhulgas karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 871lg 2), s.o röövimise toimepanemise eest.

Aleksei Kožokinile mõisteti röövimise toimepanemise eest karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Aleksei Kožokini suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksei Kožokin on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab Aleksei Kožokin samuti teist korda. Aleksei Kožokini varasem karistus (narkootikumidega seotud süüteo ja avaliku korra vastase süüteo eest) on käesolevaks ajaks aegunud. Käesolevat karistust kannab Aleksei Kožokin varavastaste süütegude, s.o röövimise ja varguste toimepanemise eest. Kohus peab Aleksei Kožokini varasema elukäigu juures oluliseks arvestada, et Aleksei Kožokini varasem karistus on käesolevaks ajaks aegunud. Lisaks peab kohus oluliseks, et Aleksei Kožokin on süüdi mõistetud (Harju Maakohtu 03.03.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-1211) neljateistkümnes varguse episoodis ja ühes röövimise kuriteoepisoodis. Röövimise toimepanemine annab alust käesoleval ajal otsustada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada, et toimepandud kuriteo eest on Aleksei Kožokinile mõistetud karistus sanktsiooni alammäära lähedane. Sellest saab järeldada, et Aleksei Kožokini süü kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolud olulised, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. 3.2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Aleksei Kožokin karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti osales suitsetamisest loobumise nõustamisel ja sõltlastele suunatud rühmas. Tartu Vanglas karistust kandes läbis Aleksei Kožokin sotsiaalprogrammi 12 Sammu ja temaga on läbi viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Vaatamata nimetatud positiivstele asjaoludele ei saa kohtu hinnangul Aleksei Kožokini käitumist karistuse kandmise ajal Tartu Vanglas pidada positiivseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Aleksei Kožokin korduvalt keeldunud osalemast vangla tööhõives ja ei osalenud Tagasilanguse ennetamise grupitöös. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Aleksei Kožokin on järjepidevalt rikkunud vanglas kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi. 3 3.3 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Aleksei Kožokini lähedased tema vanemad, tädi (elab Norras) ja laps. Aleksei Kožokinil on suhted isaga halvad, mistõttu puudub ka omavaheline suhtlus. Aleksei Kožokini ema elab käesolevalt Keilas ja lahutab oma abielu, mistõttu ei ole tal võimalik poega vabanemise korral enda juurde elama võtta. Aleksei Kožokin on väljendanud soovi elama asuda Norra Kuningriiki oma tädi ja tema pere juurde. Aleksei Kožokini tädi mehel xxxxxxxxxxxxxxxx on Norras oma firma, kuhu ta on enda selgituste kohaselt nõus ka Aleksei Kožokini tööle võtma. Seda on xxxxxxxxxxxxxx kinnitanud kriminaalhooldajale ka telefoni teel. Samas pole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik neid väiteid kontrollida. Aleksei Kožokinil puudub kehtiv isikuttõendav dokument. Tartu Vangla andmetel on Aleksei Kožokinil seisuga 20.09.
2. a rahalisi nõudeid ligikaudu 8313 eurot ja vabanemisfondis 671 eurot.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksei Kožokini puhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole Aleksei Kožokini näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral uute raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Lisaks peab kohus oluliseks, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

Aleksei Kožokinil puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht. Kuna Aleksei Kožokinil elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole kohtul võimalik kohustada Aleksei Kožokinit vabanemisjärgselt elukohta otsima. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4