KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2880 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Kotini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Sergei Kotin, isikukood 37412070299, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Sergei Kotin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kotini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sergei Kotin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.04.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 11 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 27.04.2015 ja lõpp 20.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.08.
- Kinnipidamisasutusest Sergei Kotini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, kehtivad on kaheksa kriminaalkaristust. Vanglas viibib neljandat korda. Käesoleva vangistuse jooksul on töötanud vangla xxx osalenud 1 tootmistööl, läbinud sotsiaalprogrammi xxx osalenud riigikeele kursustel xxxase ning läbinud xxxkoolituse. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses asjaoluga, et ta rikkus väljasõidul liiklemiseks ette nähtud tingimusi ning suhtles võõraste isikutega. Enne vangistust elas xxx ühetoalises korteris koos endise elukaaslase V.. Vabanemisel asub elama xxx Kolmetoalise korteri omanikuks on isiku elukaaslane. Käesoleval hetkel elavad korteris korteri omanik ning tema 16-aastane poeg. Põhihariduse omandas xxx. Keskhariduse omandas enda sõnul xxxVarasema vangistuse ajal Ämari Vanglas omandas xxx eriala. Vanglas läbis xxx taseme õppe
- aastal. Enne vangistust oli töötukassas arvel ja töötas mitteametlikult xxx Sissetuleku moodustas saadav töötasu. Võimalikul vabanemisel garanteeritud töökoht xxx 27.07.2017 seisuga on K-raha andmetel isikul tasumata rahalisi nõudeid 14319,56 euro ulatuses, vabanemisfondis on 600 eurot. Isiku lähedasteks on tema elukaaslane, ema, kolm õde ja vend. Kinnipeetav abiellus vangistuse jooksul, käesolevaks ajaks on suhted katkenud. Isikut on karistatud narkootikumide tarvitamise eest kinnipidamisasutuses. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooskul on 29%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks elukaaslane, ema, kolm õde ja vend. Elukaaslase sõnade kohaselt nad on ammu tuttavad, kuid kooselu kogemus puudub. Mõni aeg tagasi hakkasid taas suhtlema. Kinnipeetav abiellus käesoleva vangistuse ajal 27.01.
- Käeolevaks ajaks nende suhted on katkenud, kuid abielulahutus ei ole veel vormistatud. Elukoht peale vanglast vabanemist on aadressil xxx Kolmetoalise korteri omanikuks on elukaaslane, kes elab korteris koos 16-aastase pojaga. Kriminaalhooldaja märgib, et Sergei Kotin on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud korduvalt kinnipidamisasutuses. Varasemate kuritegude hulka kuuluvad varavastased kuriteod, narkootikumide käitlemisega seotud kuriteod, isikuvastane kuritegu
(1998a), üldohtlikud süüteod. On viibinud varem kriminaalhooldusel.
- a oli ta ennetähtaegselt vanglast vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile üheks aastaks. Vastavalt käitumiskontrolli toimikule (2012-2013 on edukalt läbinud katseaja. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 32-34) nõustub Viru Vangla poolt 27.07.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning toetab samuti, nagu ka vangla, Sergei Kotini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava Sergei Kotini vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – xxxx ja xxxl osalemine, sotsiaalprogrammi xxx läbimine ning riigikeele xxtaseme kursusel osalemine – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuuri hinnangul esineb Sergei Kotini puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ning õiguskorra kaitsele. Kui isik, on kogu vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei oleks isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Eesmärk sai saavutatud, ning tuleks püüelda selle poole, et anda isikule võimalus tõestada ning näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ning õiguskuulekas käitumine on püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla Sergei Kotini puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Sergei Kotini edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik 2 teostada käitumiskontrolli ning isikule määratakse ka katseaeg. Katseajal saaks Sergei Kotin kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.o kuni 20.04.
- Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Sergei Kotin selgitas kohtuistungil, et ta taotleb vabastamist enne tähtaega, ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panna. Tal on nii elu- kui ka töökoht vabaduses olemas, seega kõik alused vabastamiseks on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Sergei Kotin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Kotin elas enne vangistust elas xxx ühetoalises korteris koos endise elukaaslase V.. Põhihariduse omandas xxx. Keskhariduse omandas enda sõnul xxx. Varasema vangistuse ajal Ämari Vanglas omandas xxx eriala. Vanglas läbis riigikeele xx taseme õppe
- aastal. Enne vangistust oli töötukassas arvel ja töötas mitteametlikult ehitajana. Sissetuleku moodustas saadav töötasu. Süüdimõistetul on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud: varguse eest, mis on toime pandud, korduvalt, sissetungimisega, grupis; üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, kui sellega on ettevaatamatuse tõttu põhjustatud kannatanu surm; kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitamise eest; lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise eest; omavoli eest; narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud korduvalt; mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest; süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara valdamise eest. Väärteokaristusi on isikul kuus: 4 liiklusalast ja 2 narkootikumidega seotud süüteo eest. Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud korduvalt. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu käitles amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 36,05 grammi, olles varasemalt suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest karistatud. Käesoleva vangistuse jooksul on töötanud vangla majandustöödel xxx osalenud tootmistööl, läbinud sotsiaalprogrammi xx osalenud riigikeele kursustel xxx tase ning läbinud txxkoolituse. 3 Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, Eesti Vabariigi pass, mis kehtib kuni 29.10.
- Vabanemisel asub elama xxxx. Kolmetoalise korteri omanikuks on isiku elukaaslane. Käesoleval hetkel elavad korteris korteri omanik ning tema 16-aastane poeg. Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu ja töökoht, lähedaste toetus ning ta on osalenud vanglas taasühiskonnastavates tegevustes. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Isik on korduvalt karistatud narkokuritegude toimepanemise eest ja kohtul ei teki veendumust, et ennetähtaegse vabanemise korral suudaks ta seaduskuulekale teele asuda. Samuti on märkimisväärne asjaolu, et süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud, näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.04.2019, s.o pisut vähem kui kahe aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Isikul on kriminaalne elu piisavalt pikk ja järjepidev, et ärakantud karistuse osa oleks piisav selleks, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks täiendavates sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema 4 elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning osalemine taasühiskonnastavates tegevustes) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Sergei Kotin on korduvalt kriminaalkorras karistatud narkokuritegude eest, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Kotini temale Harju Maakohtu 27.04.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5