Obsah (6)

§ 121§ 65§ 218§ 75§ 214§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-7587 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7587 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust, 1 (üks) kuu vangistust, Viru Maakohtu 05.02.2015 otsusega mõistetud karistusega, 4 (neli) aastat 2 3 (kolm) kuud vangistust, võrra ja Marko Veedlale mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Marko Veedla karistuse kandmise algus on 18.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud röövimise, varguse, kehalise väärkohtlemise ning väljapressimiste eest alaealistelt vägivallaga ähvardades. Kuriteo raskusaste on muutunud raskemaks, kuna Marko Veedla eelmine kuritegu ei sisaldanud vägivalla episoodi, kuigi vägivallaga ähvardamine oli siiski olemas. Käesoleva kuriteo sooritas isik vanglas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda kasutades. Eelnevaid kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saamise eesmärk ja mõtlematu käitumine, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Viimase vägivaldse kuriteo toimepanemise põhjuseks oli impulsiivne ja mõtlematu käitumine. Vangistuses on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening, osales ka EQUIP programmis, kuid see katkestati, kuna isiku suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid. Kinnipeetav jätkas mitmel korral põhihariduse omandamist
2. klassis, kahel korral jäeti ta klassikursust kordama ning kolmandal korral kirjutas ta ise avalduse õppijate nimekirjast kustutamiseks omal soovil. Isik on olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel koristajana, ette on tulnud ka tööst keeldumist. Kinnipeetav on osalenud mitmetel vestlustel ning alates 21.03.2017 osaleb ta koos perega MDFT pereteraapias. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava ründamise eest, mis on toime pandud 27.01.
3. Lisaks on kinnipeetav 06.02.2017 lõhkunud kambri uksesilma, mille tõttu 03.03.2017 alustati

§ 218lg 1 tunnustel väärteomenetlus nr 650017000199.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos lähedastega xxxx, kuhu on võimalik elama asuda ka vabanemisel. Korter kuulub isiku emale, S Z ning seal elavad veel õde J Z ja kasuisa I Z. Antud aadressil on Marko Veedla käinud hea käitumise eest kodukülastusel 04.07.

1. Kinnipeetav on 8 klassi haridusega. Motivatsioon vanglas õppimiseks puudub täielikult. Isik näeb vajadust vabaduses õpingute jätkamiseks, kuid samas arvab, et töötamise kõrvalt ei ole selleks hetkel võimalust. Kinnipeetava eesmärk on tegeleda vabaduses esmalt trahvide tasumisega. Riigikeelt isik ei valda ega ole motiveeritud seda vangistuses riigikeelekursustel omandama. Enne vangistust oli kinnipeetav alaealine, vanemate ülalpidamisel. Enne vangistust oli ta Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas, et täita Viru Maakohtu poolt pandud kohustust. Koolis käimisega tekkisid aga suured probleemid, kuna isik õppida ei viitsinud, kohal käimisega oli probleeme, lisaks kiusas ja ähvardas ta kaasõpilasi. Kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus. Viru Vanglas on isik töötanud koristajana enda soovil alaealisena. Ühel korral on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest, kuid alates 10.04.2017 täidab ta taas probleemideta töökohustust. Täitmata võlanõudeid on isikul Viru Vangla andmetel 18.10.2017 seisuga 732,27 eurot. Perekond on nõus kinnipeetavat igakülgselt toetama, sh abistama töökoha leidmisel, trahvide maksmisel. Kinnipeetava sõpruskonda on vabaduses kuulunud kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Ta on varasemalt suhelnud endast vanemate isikutega, kes on avaldanud talle halba mõju. Kinnipeetav osaleb alates 21.03.2017 MDFT pereteraapias, millega saab jätkata ka vanglast vabanemisel. Isik on olnud teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused enesekehtestamise teemal ja kriminaalkorras karistatud isikute mõjust käitumisele. Kinnipeetava sõnade kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamisega 12-aastaselt. Kriminaalhooldusametniku 3 koostatud arvamusest nähtuvalt rikkus isik katseajal kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik on proovinud 2 korda elus kanepit, viimati 31.12.
2. Hetkeseisuga tuleb isik emotsionaalselt toime, kaaskinnipeetavatega konflikte ei esine. Varasemalt olid kinnipeetaval raskused endas tasakaalu leidmisega, probleemid viha juhtimisega, esinesid kohanemisraskused igapäevaelus ja uute olukordadega harjumisel. Isik on impulsiivne, tegutseb hetkeemotsiooni ajel. Varasemad kuriteod pani isik toime alaealisena, lahendades olukordi vägivaldselt. Ka vanglas olles on isik kasutanud vägivalda kaaskinnipeetava suhtes, suutmatusest kontrollida oma käitumist. Ühiskonnareeglite mittejärgimist näitavad mitmed väärteokaristused ning samuti kriminaalkaristused. Katseajal on isik toime pannud uue kuriteo. Vabanedes soovib kinnipeetav õiguskuulekat elu elada, mille suunas on ta vanglas samme astunud, püsides alates 20.03.2017 hea käitumise tõttu rikkumiste vabana. Riskihindamise kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja vangidele. Isik võib toime panna vägivallaga seotud süütegusid, sh vanglas kaaskinnipeetavate suhtes. Oht on kõige tõenäolisem kui tekivad erimeelsused, mille lahendamiseks puuduvad vajalikud oskused, samuti kui tekivad majanduslikud raskused, mis võivad isiku viia kuritegelikule teele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Marko Veedla vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 18.03.2019, käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Marko Veedlale

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Marko Veedla lähivõrgustikku kuuluvad tema ema S Z, kasuisa I Z ja noorem õde J Z (xxxx). Oma bioloogilise isa U V puudub Marko Veedlal kontakt. Kinnipeetava sõnul on teda kasvatanud I Z, keda ta peab ka oma isaks. Samuti kuulub isiku lähedaste hulka tema vanaema Z D. Pereliikmete vahel on sõbralikud ja toetavad suhted. Kinnipeetav on lõpetanud Jõhvi Vene Gümnaasiumis 8. klassi. Vabaduses katkesid õpingud õpivõlgnevuste tõttu. Vabaduses on kinnipeetava tutvusringkonda kuulunud kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Enne vangistust elas isik aadressil xxxx. Samale aadressile plaanib kinnipeetav elama asuda ka peale vabanemist. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus hetkel elavad isiku ema S Z, tema abikaasa I Z ja nende ühine tütar J Z. Mõlemad vanemad töötavad – S Z xxxx ja I Z xxxx. Perekond on nõus kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral igakülgset toetama, sh abistama töökoha leidmisel. Kriminaalkorras on isikut karistatud kolmel korral. Teise kuriteo sooritas ta katseajal. Kriminaalhooldus lõpetati, sest Viru Maakohtu 05.02.2015 otsusega mõisteti Marko Veedla süüdi

§ 214lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti vanglakaristus.

Samuti liideti kohtuotsusega Viru Maakohtu 13.06.2014 otsus. Katseajal rikkus isik kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse lõpetamise ettekandest nähtub, et Marko Veedla ei viitsinud õppida ega tegelenud ka töökoha otsingutega. Antud katseajal näitas isik, et ta ei olnud valmis muutuma kriminaalhoolduse läbi. Kui kohus leiab, et Marko Veedla peaks vabanema ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustusi ning määrata talle katseaeg kuni 18.03.2019.

Marko Veedla ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas ei saanud ta jätkata õpinguid. Kui ta vabaneb, siis maksab kõigepealt oma trahvid ära ja siis jätkab õpinguid õhtukoolis. Isa aitab teda töökoha leidmisel. Ta saab aru, et 8 klassi on liiga vähe, et kandideerida kuhugi tööle, kuid mingi miinimumpalga eest on võimalik tööd leida. Varem kriminaalhooldus ei õnnestunud, sest ta ei kuulanud oma vanemaid. Nüüd on ta olnud vanglas peaaegu 3 aastat ja enam need asjad teda ei huvita, mis siis huvitasid. 4 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Marko Veedla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Marko Veedla ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Marko Veedla ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Lisaks sellele väärib märkimist, et viimase,

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo on isik toime pannud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Vangistuses on isik lõhkunud kambri uksesilma, millega seoses on alustatud tema suhtes

§ 218lg 1 tunnustel väärteomenetlust.

Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht. Kuivõrd varasemaid kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saamise eesmärk, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetav väljendas kohtuistungil soovi jätkata vabanemisel õpinguid õhtukoolis, samas nähtub iseloomustusest, et vanglas on isikule mitmel korral võimaldatud jätkata põhihariduse omandamist, kahel korral on ta jäetud klassikursust kordama ning kolmandal korral loobus ta ise õpingute jätkamisest. Eeltoodust nähtub, et isik ei ole olnud motiveeritud pingutama põhihariduse omandamiseks, samuti ei ole ta olnud huvitatud riigikeele omandamisest. Põhihariduse puudumine ja riigikeele mittevaldamine raskendavad kohtu hinnangul isikul töökoha leidmist vabaduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on isik varasemalt kriminaalhoolduse all viibides kahel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti ei viitsinud ta õppida ega tegelenud ka töökoha otsingutega. Marko Veedlale määratud kriminaalhooldus lõpetati, sest ta pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Marko Veedla vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas elukoht vanemate juures ning perekond on valmis teda igakülgselt toetama. Samuti selle, et vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Lisaks on kinnipeetavaga toimunud vestlused erinevatel teemadel ning alates 21.03.2017 osaleb ta koos perega MDFT pereteraapias. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt 5 iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik