← Eesti

2-17-6867/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6867 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx. Elukoht: xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx. Elukoht: xxxx. Tel: xxxx. E-post: xxxx ) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx. Elukoht: xxxx. Tel: xxxx), lepinguline esindaja Vladimir Kolga, e-post: natusvincere.law@gmail.com RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista kostjalt Xxxxelatis Xxxxülalpidamiseks igakuiselt summas 235,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 02.05.2017 kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni 02.08.
  5. Elatise maksed kanda Xxxxarveldusarvele xxxx AS Swedbank, selgitusega „lapse elatis“.
  6. Jätta rahuldamata elatise võlgnevuse nõue perioodi 28.07.2016 kuni 02.05.2017 eest.
  7. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Selgitus menetlusabi taotlejale
  8. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
  9. Hageja esitas 02.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis xxxx hageja esindajal ja kostjal ühine tütar Xxxx. Pere elab lahus ja laps elab ema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, mis vastab poolele Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatise palub hageja välja mõista tagasiulatuvalt alates 28.07.
  10. Elatise maksed tuleb kanda hageja esindaja arveldusarvele xxxxxxxx AS Swedbank. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
  11. 10.07.2017 vastuses on kostja nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt kostja Xxxxkohustub tasuma Xxxxülalpidamiseks igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, mis kantakse hageja seadusliku esindaja (xxxx) pangakontole iga kuu kolmekümnendaks

(30)kuupäevaks alates 30.07.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palub jätta tagasiulatuv elatis alates 28.07.2016 rahuldamata. Menetluse käik
  1. 08.08.2017 e-kirjaga selgitas kohus hagejale elatise võlgnevuse nõude eeldusi ja Riigikohtu praktikat, ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga. 10.08.2017 esitatud vastuses hageja kompromissiga ei nõustunud. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri
  5. a määruse nr 139 järgi on
  6. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot ja 2 alates
  7. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
  8. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja Xxxxon sündinud 02.08.
  9. Lapse emana on sünnitunnistustele kantud Xxxxja isana xxxx. Seega on Xxxx ja Xxxx lapse hooldusõiguslikud vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
  10. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  11. oktoobri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  13. aprilli
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid tõendada.
  15. Kohtule esitatud kostja vastusest nähtub, et vaidlus puudub jooksva elatise nõudes. 10.07.2017 vastuses on kostja nõus tasuma Xxxx ülalpidamiseks igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.
  16. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise lapse ülalpidamiseks 235,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära.
  17. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt alates 28.07.
  19. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  20. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 28.07.2016 ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 leidnud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Hageja selgitas 10.08.2017 e-kirjas, et ta esitas avalduse juba oktoobris 2016, kuid kuna dokument oli valesti koostatud, siis avaldust ei võetud menetlusse. Kohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda seda, et hagejal ei olnud varasemalt aega ega vahendeid uue hagi kohtule esitamiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Hagi lahendamiseks on kohtul vajalik hinnata ühelt poolt lapse põhjendatud vajadusi ning teiselt poolt vanemate varalisi võimalusi. Nimetatud asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti ei tule hagejal elatise nõudelt tasuda riigilõivu. Kohtule esitatud AS Swedbank 3 pangakonto väljavõte tõendab, et alates septembrist 2016 kuni mai kuuni 2017 tasus kostja hagejale kokku 1146,37 eurot. Hageja on raha vastu võtnud ega seda tagastanud, seega on kostja ülalpidamise kohustust täitnud. Menetluskulud
  21. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.