RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 414

lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 2 pde 1 ja 3, § 4181 lg 2 p 1 ning § 420 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuli
2. a otsus Riigiprokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Denis Tšasovskih ja Sergei Olari kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal
3. november 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli
6. a otsus osaliselt: 1.
7. Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsuse tühistamises osas, milles Sergei Olar tunnistati süüdi ja karistati

§ 414

lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1 ning lg 2 p 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi (ringkonnakohtu otsuses nimetatud tegudes). 1.2. Sergei Olari õigeksmõistmises resolutsiooni ps 1.1 loetletu osas ja tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises

§ 4181lg 1 järgi.

1.

1. Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsuse tühistamises Sergei Olarile

§ 4181

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas ja süüdistatavale selle sätte järgi seitsmeaastase vangistuse mõistmises. 1.4. Sergei Olarile

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas ning sellest tulenevalt liitkaristuse kandmise aja määramises.

1. Resolutsiooni punktides 1.1–1.4 nimetatud osas jõustada Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus.
4. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli
6. a otsus muutmata osas, milles jäeti Harju Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsus muutmata.
9. Prokuröri kassatsioon rahuldada.
10. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata. 1-16-1036 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
11. Sergei Olarile esitati süüdistus

§ 414

lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 2 pde 1 ja 3, § 4181 lg 2 p 1 ning § 420 lg 1 järgi selles, et ta käitles ebaseaduslikult erinevaid piiratud tsiviilkäibega ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, nende osi ja lisaseadmeid, laskemoona, lõhkeainet ning lõhkeseadeldisi. V. Š. kinnistult 11. veebruaril 2015 leitud esemed 1.1.

§ 418lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et

1. aastal omandas ta Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud poolautomaatse 9 x 19 mm kaliibriga püstoli CZ 85 nr
2. S. Olar toimetas püstoli A. P. elukohta Xxxxxxx valda Xxxxxx külla Xxxxx kinnistule, kus A. P. ja S. Olar muutsid püstoli
3. aastal ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli ja
4. aastal ebaseaduslikult omandatud 10 tulirelvapadrunit kaliibriga 9 x 19 mm V. Š. elukohta Harjumaale Xxxxxxx valda Xxxxxx külla Xxx-Xxxxxxx kinnistule, kus V. Š. ja S. Olar hoidsid neid kuni
5. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. 1.2.

§ 418

lg 2 pde 1 ja 3 ning

§ 420lg 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et

1. aastal omandas ta Kurtna laadal laskekõlbmatuks muudetud 9 x 19 mm kaliibriga poolautomaatse püstoli Glock 19 nr NUH425 ja toimetas selle Xxxxx kinnistule. Seal muutsid A. P. ja S. Olar püstoli
2. a paiku ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas S. Olar selle püstoli koos
3. aastal ebaseaduslikult omandatud helisummutiga ja
4. aastal ebaseaduslikult omandatud 17 tulirelvapadruniga kaliibriga 9 x 19 mm Xxx-Xxxxxxx kinnistule, kus V. Š. ja S. Olar hoidsid neid kuni
5. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. 1.3.

§ 418lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et ta omandas ebaseaduslikult 166 püstolipadrunit kaliibriga 9 x 19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62 x 38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm ja ühe soomustläbiva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 308 Winchester. Ta toimetas padrunid V. Š. elukohta Harjumaale Xxxxxxx valda, kus S. Olar ja V. Š. hoidsid neid ebaseaduslikult kuni 11. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. 2

§ 418lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et tema ja A. P. omandasid 24 püstolipadrunit kaliibriga 7,65 x 17 mm, 263 püstolipadrunit kaliibriga 9 x 19 mm, 385 pikka ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm, 1 vintpüssipadruni kaliibriga 5,56 x 45 mm NATO, 1 revolvripadruni kaliibriga 7,62 x 38R ja 2 püstolipadrunit kaliibriga 9 x 17 mm, s.o kokku 687 tulirelvapadrunit. Samuti omandas S. Olar ühe tsiviilkäibes keelatud tulirelvapadruni – trasseeriva kuuliga 5,56 x 45 mm NATO kaliibriga vintpüssipadruni. S. Olar ja A. P. hoidsid padruneid A. P. elukohas Harjumaal Xxxxxxx vallas kuni 11. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. 1.5.

§ 4181lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et ta omandas tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa, s.o 7,62 x 39 mm kaliibriga Kalašnikovi automaadi relvaluku, mida ta hoidis eelneval kokkuleppel A. P-ga viimase elukohas Harjumaal Xxxxxxx vallas kuni

1. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. A. P. kinnistult
2. mail 2015 leitud esemed 1.6.

§ 414lg 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et

1. aasta alguses leidis ta A. P. elukohast Harjumaal Xxxxxxx vallas 161,1 g brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT). Pärast leidmist asetas S. Olar lõhkeaine A. P. elukohas abihoones peidikusse, kus hoidis seda kuni
2. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid. 1.7.

§ 415lg 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et ta võttis aastatel 2003–2005 V. F-ilt vastu kaks Vene päritolu UZGRM-tüüpi sütikutega käsigranaati F-1 ja toimetas need Tallinnas Xxxx-Xxxxx tänaval asuvasse peidikusse, kus hoidis kuni

1. aastani. Seejärel toimetas ta käsigranaadid Xxxxxxx valda A. P. elukohta, kus peitis need abihoonesse. Seal hoidis ta neid
2. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid. 1.8.

§ 418lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et ta omandas 2005.–

1. aastal Tallinna-Narva maantee lähistel ca 20 km kaugusel Tallinnast Narva suunas 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm, s.o tsiviilkäibes keelatud laskemoona, ja suures koguses piiratud tsiviilkäibega tulirelvade laskemoona – 1004 padrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm. S. Olar toimetas need Tallinnas Xxxx-Xxxxx tänaval asuvasse peidikusse, kus hoidis kuni
2. aastani. Seejärel viis süüdistatav padrunid Xxxxxxx valda A. P. elukohta, kus ta peitis need abihoonesse. Seal hoidis ta neid
3. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid. 1.9.

§ 418lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et

1. aastal omandas ta Tallinnas Lasnamäe linnaosas Tokarevi tüüpi püstoli mudeli 33 nr AM
2. Soetamise järel toimetas S. Olar tulirelva Lasnamäel asuvasse peidikusse, kus hoidis seda kuni
3. aastani ja toimetas selle siis A. P. elukohta Xxxxxxx valda. Seal peitis S. Olar tulirelva abihoonesse, kus hoidis ebaseaduslikult kuni
4. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid. 1.10.

§ 418lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit ka selles, et enne 10. veebruarit 2015 omandas ta ebaseaduslikult tulirelvade laskemoona: 46 püstolipadrunit kaliibriga 9 x 19 mm ja 40 3

§ 420lg 1 järgi selles, et 2008.

aastal omandas ta ebaseaduslikult Harjumaal Saku vallas Kurtna laadal X-nimeliselt mehelt tulirelva helisummuti, mis sobib kasutamiseks tulirelvadega, mille pihtamislaengu läbimõõt on kuni 10,1 mm. S. Olar toimetas selle helisummuti Tallinnasse ja peitis Xxxx-Xxxxx tänaval asuvasse peidikusse. Ta hoidis helisummutit seal kuni

1. aastani ja toimetas selle siis Xxxxxxx valda A. P. elukohta ning peitis abihoonesse. S. Olar hoidis helisummuti seal kuni
2. maini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle ütluste olustikuga seostamisel ära võtsid. A-ga seotud teod 1.12.

§ 418lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S.

Olarit järgmises. A. A. oli omandanud

1. aastal Soomes laskekõlbmatuks muudetud Rumeenia päritolu 7,62 x 39 mm kaliibriga automaadi AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr S1-90163-
2. A. A. ja S. Olar toimetasid vintpüssi ühiselt laevaga Eestisse ja viisid A. A. elukohta. Ajavahemikus
3. aastast kuni
4. detsembrini 2014 muutsid S. Olar ja A. A. vintpüssi ühiselt ebaseaduslikult laskekõlblikuks. Seejärel hoidis A. A. vintpüssi enda valduses kuni
5. detsembrini 2014, mil S. Olar selle kella 11.09 ja 12.28 vahel ära võttis ning müüs 1200 euro eest A-le. S. Olar ja A toimetasid vintpüssi
6. detsembril 2014 Tallinnasse, kus S. Olar kohtus A. A-ga ja maksis talle vintpüssi eest 1000 eurot, jättes 200 eurot endale vahendustasuks. 1.13.

§ 418lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et

1. septembril 2014 omandas ta Tallinnas Xxxxxx X maja juurde pargitud sõidukis A-lt ühe laskekõlbmatu püstoli CZ-100 nr A4353 eesmärgiga muuta see laskekõlblikuks. S. Olar toimetas selle püstoli A. P. elukohta Xxxxxxx vallas, kus koos A. P-ga muutsid püstoli laskekõlblikuks. Seejärel hoidis S. Olar seda püstolit V. Š. Xxxxxxx vallas asuva elukoha territooriumile pargitud sõidukis Toyota Land Cruiser kuni
2. oktoobrini 2014, mil toimetas püstoli Tallinnasse.
3. oktoobril 2014 andis S. Olar Xxxxxxxx xxx X parklasse pargitud sõidukis püstoli üle A-le, kes tasus S. Olarile püstoli CZ-100 nr A4353 laskekõlblikuks muutmise eest 350 eurot. 1.14.

§ 4181lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et ta omandas laskekõlbmatuks muudetud 7,62 x 39 mm kaliibriga Poola päritolu

1. a valmistatud automaattulirelva AKS nr S0177, mille toimetas
2. a sügisel A. P. elukohta Xxxxxxx valda. A. P. ja S. Olar muutsid automaattulirelva ühiselt ebaseaduslikult laskekõlblikuks ja hoidsid seda Xxxxx kinnistul kuni
3. septembrini
4. Sel kuupäeval andis S. Olar automaattulirelva A-le üle koos varem omandatud kolmekümne ühe padruniga, mille kaliiber on 7,62 x 39 mm A tasus S. Olarile automaatrelva AKS nr S0177 ja 31 padruni eest 1100 eurot. 1.15.

§ 4181lg 2 p 1 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et

1. oktoobril 2014 näitas A Tallinnas Xxxxxxxx xxx X parklas toimunud kohtumisel S. Olarile laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipildujat UZI nr
2. Jõuti kokkuleppele, et pärast seda, kui S. Olar on laskekõlblikuks muutnud püstoli CZ-100, mille A oli talle varem üle andnud, muudab S. Olar selle tulirelva 450 euro eest laskekõlblikuks.
3. oktoobril 2014 Tallinnas Xxxxxxxx xxx X parklas andis S. Olar A-le üle laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ-100 ja võttis A-lt vastu laskekõlblikuks 4

§ 418lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi selles, et 2009.

aastal omandas ta Soomes laskekõlbmatuks muudetud 5,6 mm (22LR) kaliibriga vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 koos optilise sihiku ja helisummutiga ning toimetas need Eestisse A. P. elukohta Xxxxxxx valda.

1. a suvel muutis S. Olar vintpüssi TOZ laskekõlblikuks. Seejärel hoidis ta vintpüssi, helisummutit ja optilist sihikut ligikaudu viis aastat A. P. elukohas, kuni
2. aasta suvel tuvastamata ajal toimetas need esemed V. Š. elukohta, Xxx-Xxxxxx kinnistu territooriumil asuva puukuuri taha. S. Olar hoidis vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga seal neli kuud ja toimetas need esemed siis V. Š. kinnistul asuvasse eluruumi.
3. a suve lõpus – sügise alguses pöördus J. M. V. O. poole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. V. O. pöördus J. M-i soovi täitmiseks V. F-i poole. V. F. sai teada, et S. Olaril on pakkuda soovitav helisummutiga tulirelv hinnaga 1000–1300 eurot. S. Olar, andmaks kokkuleppe kohaselt V. F-ile üle vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga, toimetas nimetatud esemed enda sõidukiga
4. septembril 2014 V. Š. elukohast Tallinna linna, kus S. Olar andis Xxxx XX maja lähistel vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle V. F-ile. 1.17.

§ 418lg 2 pde 1 ja 3 järgi süüdistatakse S.

Olarit selles, et ta omandas grupis V. V-iga erinevatel aegadel ja kohtades ebaseaduslikult 350 tsiviilkäibes piiratud tulirelvapadrunit: 135 padrunit kaliibriga 9 x 19 mm, 120 padrunit kaliibriga 7,62 x 39 mm, 6 padrunit kaliibriga 7,62 x 54R, 67 padrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 padrunit kaliibriga 8,2 x 57 mm. Padrunid andis ta ebaseaduslikult üle S. S-ile, kes hoidis neid ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõidukis kuni 2. veebruarini 2015, mil Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsusega mõisteti S. Olar osaliselt õigeks

§ 418lg 2 pde 1 ja 3 järgi, s.o 350 tulirelvapadruni käitlemises (vt eespool p 1.17), kuna prokurör loobus süüdistusest Kr

MS § 301 alusel. Ülejäänud S. Olarile esitatud süüdistuses tunnistati ta süüdi.

§ 414lg 1 järgi karistati S.

Olarit kaheaastase vangistusega,

§ 415

lg 1 järgi nelja-aastase vangistusega,

§ 418

lg 2 pde 1 ja 3 järgi kaheaastase vangistusega,

§ 4181

lg 2 p 1 järgi kaheksa-aastase vangistusega,

§ 420

lg 1 järgi viie kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristusena vangistus kümme aastat ja kuus kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 18. veebruari 2010. a otsusega mõistetud 5

§ 68alusel loeti vangistuse algust alates 10.

veebruarist

1. Samuti lahendas kohus menetluskulude ja konfiskeerimisega seotud küsimused. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 2.
2. Kaitsja taotlus KrMS § 199 lg 1 p 7 rakendamiseks ja S. Olari osaliseks õigeksmõistmiseks
3. veebruaril 2015 V. Š. kinnistult ja
4. mail 2015 A. P. kinnistult peidikutes leitud relvade, lõhkeaine ja laskemoona käitlemises ei ole põhjendatud. S. Olar avaldas andmeid nende esemete kohta menetlejale alles kahtlustuses

§de 418 ja 4181 järgi alustatud kriminaalmenetluses kahtlustatavana ülekuulamisel. Selleks ajaks oli S. Olarile teada, et teda kahtlustatakse ebaseaduslikus relvade käitlemises koos A. P. ja V. Š-ga ning viimaste kinnistutel keelatud esemete hoidmises. Seejuures on märkimisväärne, et vahetult kahtlustatavana kinnipidamise järel avaldas S. Olar andmeid vaid V. Š. kinnistult leitud esemete kohta. A. P. kinnistult leitud esemete kohta andis süüdistatav ütlusi alles mitu kuud hiljem, viibides vahi all. Enne seda käitles S. Olar relvi pika aja jooksul ja andis ka kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et tema jaoks on relvadega tegelemine väga oluline ja ta ei taha sellest loobuda, samuti tunnistades, et esemete väljaandmise tingis kriminaalmenetluse alustamine. Kui isik on juba kahtlustatavana kinni peetud ja ta teab, et suure tõenäosusega leitakse peidetud esemed üles, on ütluste andmine relvade kohta tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk suurenenud avastamisriskist, mistõttu ei olnud tegemist vabatahtliku loovutamisega KrMS § 199 lg 1 p 7 tähenduses. Vastasel juhul saaks isik alati vältida vastutust selles sättes nimetatud kuritegude eest, andes keelatud esemed üle kriminaalmenetluse alustamisel, kui läbiotsimise käigus tehakse vastav ettepanek. See ei olnud aga ilmselgelt seadusandja eesmärk. Ütluste andmist tuleb siiski käsitada süüd kergendava asjaoluna (süü puhtsüdamlik ülestunnistus) ja võtta arvesse karistuse mõistmisel. 2.2. Vastupidiselt kaitsja väidetule ei ületanud A kuriteo matkimisel lubatud piire ega sundinud S. Olarit talle etteheidetavaid tegusid toime panema. Jälitustoimingu protokollidest ja A ning osaliselt ka süüdistatava enda ütlustest nähtub, et S. Olar nõustus UZI püstolkuulipilduja korda tegema ajendatuna varalise kasu saamise soovist. S. Olari väiteid selle kohta, et relva laskekõlblikuks tegemisel mõjutas teda hirm A ees, ei kinnita uuritud tõendid. Ka süüdistatav ise ei suuda mõistuspäraselt selgitada, mida ta kartis või millega A teda ähvardas. Samuti ei ole A ka muul viisil ületanud lubatud kuriteo matkimise piire ega provotseerinud S. Olarit kuritegu toime panema. Seetõttu ei ole nende tegude osas põhjendatud S. Olari õigeksmõistmine või karistuse kergendamine. Ringkonnakohtu otsus 3. Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja mõisteti S. Olar õigeks

§ 414

lg 1 ja

§ 415lg 1 järgi.

Samuti mõisteti S. Olar osaliselt õigeks

§ 4181

lg 1,

§ 418

lg 2 p 1 ja

§ 420lg 1 järgi. Trasseeriva kuuliga 5,56 x 45 mm NATO kaliibriga vintpüssipadruni käitlemise osas lõpetati menetlus Kr

MS § 274 lg 1 järgi, sest tegemist on ebaolulises koguses KrMS § 4181 tunnustele vastava laskemoona käitlemisega, mis on karistatav väärteona. Maakohtu otsus tühistati S. Olarile

§ 4181

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 65

lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

§ 4181lg 2 p 1 järgi karistati S.

Olarit seitsmeaastase vangistusega.

§ 64

lg 1 järgi mõisteti liitkaristus seitse aastat, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Mõistetud karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel 6

§ 68lg 2 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 10.

veebruar

1. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Otsuse põhiseisukohad olid järgmised. 3.
2. S. Olar tuleb mõista õigeks A. P. kinnistult
3. mail 2015 ütluste olustikuga seostamisel ette näidatud peidikust leitud trotüüli, käsigranaatide, laskemoona, helisummuti ja Tokarevi tüüpi püstoli käitlemises. Tegemist on esemete vabatahtliku loovutamisega KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes. A. P. elukoha läbiotsimisel
4. veebruaril 2015 peidikut ei leitud. Ütlusi asuti olustikuga seostama seetõttu, et samal päeval andis S. Olar kahtlustatavana ülekuulamisel eelnevalt ütlusi peidiku kohta A. P. elukohas. Vabatahtliku väljaandmisega saab tegemist olla ka isiku puhul, kellele on esitatud kahtlustus või süüdistus

§ 199

lg 1 ps 7 loetletud sätete ehk

§-de 414, 415, 418 ja 4181 järgi. Seda juhul, kui isik annab välja esemed, mille käitlemises talle veel kahtlustust või süüdistust esitatud ei ole ja mille puhul ei ole alust arvata, et menetleja on juba käimasoleva või vahetult eesseisva menetlustoimingu tulemusel saanud nende kohta teavet või need leidnud. Seega saab vabatahtlikust väljaandmisest rääkida ka siis, kui isik teavitab menetlejat esemetest, mis jäid varasemal läbiotsimisel leidmata. Enne A. P. elukohast esemete leidmist ei kahtlustatud S. Olarit A. P. elukohas laskemoona, lõhkematerjali ja helisummuti hoidmises. Tõenditest ei nähtu, et S. Olar oleks menetlejale peidikust ja seal olevatest esemetest andnud teada olukorras, kus menetlejal oli käimasoleva või vahetult eesseisva menetlustoimingu käigus võimalik peidik selles olevate esemetega leida. Kuigi kahtlustus oli esitatud tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises, ei olnud täpsustatud seda, milliste tulirelvade käitlemises S. Olarit kahtlustatakse. Seetõttu on vabatahtlikult loovutatud ka püstol TT. S. Olar mõisteti õigeks ka

§ 420järgi A.

P. elukohas asuvast peidikust avastatud helisummuti käitlemises. 3.

1. Ringkonnakohtu otsusega jäeti samas jõusse S. Olari süüditunnistamine püstolite CZ85 ja Glock käitlemises, mis leiti V. Š. elukoha läbiotsimisel. Selle menetlustoimingu määrus koostati juba enne S. Olari kinnipidamist. Tunnistaja B ütluste kohaselt toimus läbiotsimine
2. veebruaril 2015 samal ajal S. Olari ülekuulamisega. Läbiotsimise protokolli kohaselt olid relvad peidetud nii, et neid olnuks võimalik leida ka ilma S. Olari abita. 3.
3. Alusetu on kaitseväide, et S. Olar käitles püstolkuulipildujat UZI hädaseisundis või et teda mõjutas seda tegu toime panema A, kes ületas kuriteo matkimise piire. Uuritud tõendid, sealhulgas süüdistatava ja A ütlused ning jälitustoimingu protokollid sellekohaseid väiteid ei kinnita. Ülekuulamisel ei suutnud süüdistatav usutavalt selgitada, miks ja mida ta kartis. Juba enne A-ga suhtlemist käitles S. Olar tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja relvalukku, mistõttu ei mõjutatud teda toime panema varasemaga võrreldes raskemat kuritegu. 3.
4. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus kaitseväidetega, mis puudutasid tegude tõendamatust. Muu hulgas oli ekspertiisiakti kohaselt S. Olari valduses just tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva Kalašnikovi tüüpi relvalukk kaliibriga 7,62 x 39 mm. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokuröri kassatsioon 7

§ 420

järgi, kuna viidatud säte ei näe ette kriminaalmenetluse alustamata jätmist

§ 420koosseisule vastavate objektide vabatahtliku loovutamise korral.

Kaitsja kassatsioon

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ka S. Olari kaitsja Vahur Krinal, kes leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata maakohtule uueks arutamiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
2. Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et vabatahtliku loovutamisega KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes on tegemist ka juhul, kui isik viibib vahi all ja talle pole esitatud kahtlustust tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslikus hoidmises konkreetsete objektide osas ning kui ta loovutab vastavad esemed vabatahtlikult – näiteks kirjutab ülestunnistuse või osutab ülekuulamisel esemete asukohale. Ringkonnakohus leidis siiski, et need tingimused ei ole täidetud 8

§ 4181lg 2 ps 1 ette nähtud karistuse alammäära.

Kõik kriteeriumid selleks on täidetud: teo toimepanemine surve all, faktiliselt isegi hädaseisundis, samuti puhtsüdamlik kahetsus, süü ülestunnistus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. 5.5. Kriminaalasja eraldamine ei tohi rikkuda isiku õigust õiglasele kohtupidamisele. Praktikas kasutatakse kriminaalasjade eraldamist kaassüüdistatavatelt ütluste saamiseks. S. Olar loobus kohtumenetluse käigus kokkuleppest, milles ei sisaldu mingit viidet sellele, et varem tingimisi mõistetud vangistus liidetakse uuele S. Olarile käesoleva süüdistuse alusel mõistetavale karistusele. Kui ringkonnakohus küsis selle kohta prokuröri seisukohta, vastas viimane, et varasem karistus oleks liidetud hiljem täitmiskohtuniku määrusega. Selline seisukoht on ekslik. Süüdistatav on kohtuistungil tõendite kohtuliku uurimise käigus õigustatud esitama oma vastuväited sellele, kas temale omistatavad süüteod on toime pandud katseaja kestel või mitte. S. Olarile käesolevas kriminaalasja kokkuleppe pakkumine selliselt, et tema eelnevat tingimisi kohaldamata jäetud karistust selles kokkuleppes üldse ei käsitleta, on tõsine menetlusõiguse rikkumine ning süüdistatava sihilik eksitamine. Kuna kriminaalmenetlusõiguse rikkumine leidis aset maakohtus, ei ole võimalik seda kõrvaldada, saatmata kriminaalasja maakohtusse uueks arutamiseks. Kuna ringkonnakohus 9

§des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Tegemist on olukorraga, kus isiku tegu küll vastab mõnele sättes loetletud kuriteo tunnustele, kuid kriminaalpoliitilistel põhjustel jäetakse kriminaalmenetlus viidatud sättele tuginedes alustamata.

1. KrMS § 199 lg 1 p 7 jõustus
2. aprillil
3. Sätte seletuskirja (376 SE, Riigikogu XII koosseis) põhjenduste kohaselt oli kriminaalmenetlust välistavate asjaolude loetelu täiendamine punktiga 7 vajalik eeskätt võimaldamaks korraldada kampaaniaid lõhkematerjalide vabatahtlikuks loovutamiseks. Kampaaniate eesmärk on motiveerida isikuid ilma karistusähvarduseta loovutama riigile nende valduses olevaid lõhkematerjale, lõhkeaineid ning lõhkeseadeldisi, suurendades sellega riigi julgeolekut ning avalikku turvalisust. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsusega asjas nr 3111910 eeldab kriminaalmenetluse alustamata jätmine sellise kampaania käigus loovutatud esemete käitlemise suhtes õiguslikku alust, sest tegemist on erandiga KrMS §s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest. KrMS § 199 lg 1 ps 7 ei sätestata seletuskirja kohaselt kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohustusliku eeldusena riigi initsiatiivi (üleskutset) keelatud esemete loovutamiseks. Seega ei ole iseenesest välistatud kriminaalmenetluse alustamata jätmine ka juhul, kui isik loovutab tulirelva või muu sättes loetletud eseme enda algatusel väljaspool riiklikku kampaaniat. Sellise olukorraga on näiteks tegemist siis, kui isik vabatahtlikult teavitab korrakaitseorganit leitud või muul viisil tema valdusesse sattunud tulirelvast või lõhkeainest. 10

§des 414, 415, 418 või 4181 nimetatud kuriteoga. Ka KrMS § 309 lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus vaid juhul, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Loetletud tingimused ei ole KrMS § 199 lg 1 ps 7 kirjeldatud olukorras täidetud.

1. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei peeta keelatud esemete, sealhulgas lõhkematerjali, tulirelva ja laskemoona loovutamist vabatahtlikuks siis, kui see on tingitud isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlusest, milles teda kahtlustatakse nende objektide käitlemisega seotud kuriteo toimepanemises. Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsuses asjas nr 3111910 leiti muu hulgas, et olukorras, kus isik nõustus läbiotsimise käigus tehtud ettepanekuga ja andis vabatahtlikult välja läbiotsimise määruses loetletud esemed, ei ole tegemist lõhkematerjali, tulirelva ja laskemoona vabatahtliku väljaandmisega, vaid otsitavate esemete loovutamisega KrMS § 91 lg 8 (alates
4. septembrist 2016 KrMS § 91 lg 9) kohaselt. 12.
5. Praeguses asjas teavitas S. Olar menetlejat peidetud tulirelvast, lõhkematerjalist ja laskemoonast tema suhtes alustatud kriminaalmenetluses

§de 418 ja 4181 järgi kahtlustatavana ülekuulamisel. Sarnaselt KrMS § 91 lgs 9 kirjeldatud olukorraga ja vaatamata sellele, et kahtlustuses ei olnud nimetatud kõiki isiku ütluste kohaselt tema valduses olevaid esemeid, ei ole vabaduspiiranguga kahtlustatava ütluste andmine kahtlustuse sisu ja ka võimalike uute asjaolude ehk kahtlustuse ulatuse kohta hinnatav ebaseaduslikus valduses olevate esemete vabatahtliku loovutamisena KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes. 12.2. Kriminaalmenetluse alustamisel mõne KrMS § 199 lg 1 ps 7 nimetatud kuriteo tunnustel suureneb kahtlustatavana kinnipidamisel isiku jaoks märgatavalt oht, et avastatakse ka kahtlustuses nimetamata relvi, laskemoona või muid keelatud esemeid. Kahtlustatavalt vabaduse võtmise järel on oluliselt piiratud tema kontroll peidetud esemete üle ja sellest tulenevalt ka võimalus takistada menetlejat nende leidmisel ja äravõtmisel. Vaidlusaluses asjas tuleb lisaks võtta arvesse asjaolu, et kriminaalmenetluses tuvastatu kohaselt olid esemed peidetud teistele isikutele, s.o V. Š-le ja A. P-le kuuluvatel kinnistutel, mis piiras veelgi S. Olari võimet vältida nende esemete avastamist pärast kinnipidamist. Kirjeldatud asjaoludel ütluste andmisele avaldab seega paratamatult mõju isiku suhtes juba toimetatav kriminaalmenetlus ja võimalik karistus etteheidetavate tegude eest. Selline vahelejäämise ehk kuriteo avastamise ohu ilmne suurenemine ja juba eksisteeriv karistusähvardus 11

§ 414

lg 1, § 415 lg 1 ning osaliselt

§ 418lg 2 p 1, § 4181 ja § 420 järgi rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust Kr

MS § 339 lg 2 tähenduses, mis tingib selles osas apellatsioonikohtu otsuse tühistamise ja maakohtu otsuse jõustamise. Kuna isiku osaline õigeksmõistmine

§ 4181lg 1 järgi tingis ka ringkonnakohtu otsustuse lõpetada S.

Olari suhtes kriminaalmenetlus

§ 4181lg 1 tunnustel Kr

MS § 274 lg 1 alusel teos väärteo tunnuste esinemise tõttu, tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ka selles osas, jõustades maakohtu otsuse. Eeltoodust tulenevalt tühistab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse ka karistuse mõistmisel tehtud otsustuste osas ja jõustab karistuse mõistmisesse puutuvalt maakohtu otsuse. II

1. Järgnevalt käsitleb kolleegium kaitsja väidet, et S. Olari tegevus A-lt saadud ja viimasele üle antud relvade ja nende oluliste osade käitlemisel oli tingitud A kui kuriteo matkija lubamatust ja matkimise seaduslikke piire ületavast käitumisest. 14.
2. Riigikohtu praktikas on kuriteo matkimise lubatud piiride käsitlemisel leitud, et mitmed süüteod eeldavad matkija tegevust kontakti loova ja aktiivsema poolena ega nõua piirdumist n-ö passiivse menetlemisega. Lubamatu on siiski teootsuse esilekutsumine isikul, kel see varem vähemalgi määral puudus ning kelle suhtes riigil puudus eelnev teave tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Arvesse tuleb samuti võtta kahtlustatava teovalmidust ja tema enda initsiatiivil ettevõetud käitumisakte ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 31111004, p 11.3). 14.
5. Maa- ja ringkonnakohtu otsustega tuvastatu kohaselt käitles S. Olar relvi enne A-ga tuttavaks saamist ja teda on sellise teo eest ka varem karistatud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et A ja S. Olar suhtlesid sundimatult, arutades erinevaid tulirelvade ja laskemoona omandamise ning relvade töökõlblikuks muutmisega seotud teemasid. S. Olar näitas ilmselgelt ka ise initsiatiivi ja oli huvitatud relvade parandamisest ning müügist. Kohtute põhjenduste kohaselt ei nähtu tõenditest, et süüdistatavat oleks sunnitud vägivallaga või muul ebaseaduslikul viisil relvi müüma või parandama. Samuti ei mõjuta teo toimepanemise tõendatust küsimus sellest, kas A tegeles varem ebaseaduslikult relvade käitlemisega või vastas tema tegevus praeguses asjas relva käitlemise tunnustele. Kriminaalasjas on tõendatud, et S. Olariga seotud tegude puhul tegutses A kuriteo matkijana riigi kontrolli all ega soovinud õigushüvede tegelikku kahjustamist.
6. Seega ei tingi kaitsja kassatsioonis esitatud väited selles osas maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist. 12

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Puutuvalt kaitsja vastuväidetesse liitkaristuse mõistmise kohta märgib kolleegium, et maakohtu otsus on selles osas põhjendatud ja kohus ei rikkunud karistuse mõistmisel menetlusõigust. Sõltumata kokkuleppemenetluse käigus arutlusel olnud kokkuleppe asjaoludest, saab kohus kriminaalasja arutamisel üldmenetluses lähtuda talle esitatud süüdistusaktist, milles on kuriteo asjaoludele vastava täpsusega kindlaks määratud kuriteo toimepanemise aeg. Samuti olid kohtule esitatud andmed isiku suhtes varem tehtud kohtuotsuse ja sellega määratud katseaja kohta. Nende asjaolude põhjal saab kohus hinnata, kas praeguses asjas on tegemist varasema kohtuotsusega isikule määratud katseaja kestel toimepandud kuriteoga. Praeguses asjas on maakohus nii ka toiminud ja jõudis kolleegiumi hinnangul õigele järeldusele. IV 18. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 362 pst 2 ja § 361 lg 1 pst 5, tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osaliselt, s.o Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsuse tühistamises S. Olari süüditunnistamises ja karistamises

§ 414

lg 1,

§ 415

lg 1,

§ 418

lg 1 ja lg 2 p 1,

§ 4181

lg 1 ning

§ 420lg 1 järgi.

Sellest tulenevalt tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse ka osas, milles S. Olar mõisteti nende sätete järgi õigeks ja lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus

§ 4181lg 1 järgi.

Samuti tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsuse S. Olarile

§ 4181

lg 2 p 1 mõistetud karistuse osas ja mõistis süüdistatavale selle sätte järgi seitsmeaastase vangistuse. Kriminaalkolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ka S. Olarile

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas ja sellest tulenevalt karistuse kandmise aja alguse määramises.

1. Käesoleva otsuse punktis 18 nimetatud osas jõustab Riigikohus maakohtu otsuse. Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse muutmata jätmise osas tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a 13