lg 1 kohaselt teeb kohus registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 järgi esitatakse kandeavaldused kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt. ÄS § 33 lg 1 esimene lause näeb ette, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Riigikohus on selgitanud, et äriregistrisse kantud osaühingu kohta tehakse äriregistrisse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üldjuhul tema enda avalduse alusel. Kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet, ei saa lugeda kandeavalduseks ja 2 neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses (vt Riigikohtu 20.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13, p 16). Antud juhul on kande parandamise avaldus esitatud avaldajate endi, mitte osaühingu, nimel. Seega ei ole Kaido Tarkusel, Esa Timo Tapio Lahtinenil ja Arles Lehel õigust taotleda avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses. 6. Samas on registripidajal võimalik teatud juhtudel teha kandeid ka omal algatusel ametiülesande täitmise korras (ÄS §-d 59–61).
lg-st 1 tulenevalt ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. ÄS § 61 järgses menetluses teeb registripidaja kande avalduseta. Kande tegemiseks avalduseta eelduseks on, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise. Kui registripidaja ÄS § 61 lg 1 järgses kontrollimenetluses kande ebaõigsust või puudumist kindlaks ei tee, ei või ta alustada kande tegemise menetlust ametiülesande korras § 61 lg 2 järgi ega teha ka kandeotsust (vt Riigikohtu 26.04.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 11). Kontrollimenetluse algatamine ÄS § 61 lg 1 järgi on registripidaja diskretsiooniotsustus. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole registripidaja kindlaks teinud, et registrisse kantud andmed oleksid ebaõiged. Seega on registripidaja õigesti jätnud alustamata kande tegemise menetluse ametiülesande korras. Kohus selgitab, et kandest võimalikult puudutatud muud isikud, nagu isik, kelle kandmist juhatuse liikmena registrisse taotletakse, või osanikud, saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses (vt ka Riigikohtu 27.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 13). 7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.