Obsah (11)

§ 62§ 5§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.01.2017 esitatud ning 01.02.2017 täpsustatud hagiavalduse kohaselt müüs AKTSIASELTS XXXX (hageja) XxxxOÜ-le (likvideerimisel) (kostja) suulise kokkuleppe alusel elektrikilpe. Müüdud elektrikilpide eest on hageja esitanud kostjale järgmised arved: - 10.06.2016 arve nr A-1531 summas 1389,43 eurot (ettemaksuarve 50%), mille tasumise tähtaeg oli 10.06.2016; - 10.06.2016 arve nr M-8371 summas 1389,46 eurot (kaubaarve), mille tasumise tähtaeg oli 15.07.2016; 2 - 30.06.2016 arve nr M-8424 summas 11 038,08 eurot (kaubaarve), mille tasumise tähtaeg oli 14.07.

1. Kostja on tasunud 5500 eurot, tasumata 5538,08 eurot. Kostja on kaubad kätte saanud. Kostja ei ole esitanud hagejale kaupade kohta mitte ühtegi pretensiooni. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8316,97 eurot, viivise 344,41 eurot ning viivise seadusjärgses määras põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja vastus Kostja tunnistas oma vastuses hagi osaliselt. Kostja tunnistab arvest M-8424 tulenevat põhinõuet summas 5538,08 eurot. Kostja ei tunnista arvetest nr A-1531 ja M-8371 tulenevaid nõudeid. Kostja ei ole nimetatud arvetel kajastatud kaupa saanud. Samuti pole eluliselt usutav, et hageja esitas ettemaksuarve ning väljastas ettemaksuarvel kajastatud kaubad ilma, et ettemaksuarve oleks tasutud. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on müünud kostjale suulise kokkuleppe alusel elektrikilpe ja esitanud kostjale arved nr A-1531 summas 1389,43 eurot, arve nr M-8371 summas 1389,46 eurot ning arve nr M-8424 summas 11 038,08 eurot, millest on kostjal tasumata 5538,08 eurot (arved tlk 5-6). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja on võtnud õigeks võlgnevuse, mis tuleneb arvest nr M-8424 summas 5538,08 eurot. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata nimetatud arvest tulenevaid asjaolusid. 3 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja müünud kostjale kaupu 01.06.2016 hinnapakkumise alusel (tlk 40). Hinnapakkumises on märgitud m.h kaubaartiklid, mis on kajastatud arvetel A-1531 ja M-
2. Kostja on esitanud vastuväite, et ei ole arvetel nr A1531 ning nr M-8371 märgitud kaupa saanud. Kohtu hinnangul ei ole kauba mitte kättesaamine käesoleval juhul eluliselt usutav. Tulenevalt VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest oleks heas usus tegutsenud isik andnud kohe arve esitajale teada, et talle on esitatud arve kauba eest, mida ta ei ole saanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks enne hagiavaldusele vastuse esitamist hagejat teavitanud, et arvetel märgitud kaupa ei ole reaalselt saadud. Vastupidiselt on kostja 13.12.2016 hagejale saadetud e-kirjas selgitanud, miks ei ole võlgnevus tasutud ning on märkinud, et saab võlgnevuse tasuda osade kaupa alates 21.12.2016 (tlk 7). Kostja ei ole nimetatud e-kirjas seadnud kahtluse alla ka asjaolu, et tasumata arveid on rohkem kui üks. Samuti on hageja esitanud fotod paigaldatud kilpidest, mis on vaidlustatud arvetel kajastatud (tlk 49-67). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nimetatud fotode osas. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on arvetel märgitud kauba kätte saanud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele 8316,97 eurot.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 344,41 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise arvestuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 344,41 eurot.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 30.01.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 5. Tuginedes eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 8 316,97 eurot, viivis summas 344,41 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates 30.01.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 4 Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 7.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7.1

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 7.2 Hageja on esitanud kohtule 01.09.2017 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 936,49 eurot, s.h riigilõiv summas 300,49 eurot ning õigusabikulud summas 636 eurot. Hageja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta): - 01.11.2016 hagiavalduse koostamine 2h; - 01.11.2016 e-kiri kliendile 0,25 h; - 27.12.2016 e-kiri Xxxxseoses XxxxOÜ tasumisega 0,10 h; - 28.12.2016 telefonikõne Xxxx. Ootame 2017.a. alguseni nõude esitamisega, oli lubatud tasumist 0,10h; - 25.01.2017 hagiavalduse korrigeerimine, uus viivisearvestus, tsiviilasja hinna arvutus, e-kiri kliendile koos andmetega täiendava riigilõivu tasumiseks 0,50h; - 30.01.2017 Xxxxvastu esitatava hagiavalduse lisade komplekteerimine, avalduse viimistlemine, esitamine kohtule 0,25h; - 31.01.2017 tutvumine kohtu e-kirjaga 0,10h; - 01.02.2017 puuduste kõrvaldamine hagiavalduses 0,25h; - 10.02.2017 tutvumine kohtu e-kirjaga 0,20h; - 15.02.2017 e-kiri kohtule 0,20h; - 15.02.2017 tutvumine kohtumäärusega e-toimiku vahendusel 0,20 h; - 06.03.2017 büroosisene nõupidamine materjalide kättetoimetamisest kostjale 0,20h; - 17.04.2017 tutvumine kostja vastusega 0,10h; - 24.04.2017 korduv e-kiri kliendile info saamiseks 0,08 h; - 24.04.2014 suhtlus kliendiga e-posti ja telefoni teel, menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule 0,50h; - 15.05.2017 suhtlus kliendiga, tähtaja pikendamise taotlus 0,25h; - 26.05.2017 menetlusdokumentide komplekteerimine ja esitamine kohtule 0,08h; - 01.06.2017 tutvumine kohtu kirjaga 0,10h; - 02.06.2017 tutvumine kohtu e-kirjaga, e-kirja koostamine ja edastamine XxxxOÜ-le 0,12h; - 15.06.2017 telefonikõne kliendiga, e-kiri kohtusse (kompromissläbirääkimiste tulemustest) 0,25h; 5 - 21.06.2017 tutvumine kohtu kirjaga kostjale 0,08 h; 16.08.2017 tutvumine kohtumäärusega e-toimiku vahendusel (kirjaliku menetluse määramine) 0,20h. 7.3 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 550 eurot (tlk 8, 18). Kohus loeb

§ 138lg 2 alusel riigilõivu põhjendatud menetluskuluks.

Kuna hageja on palunud välja mõista kostjalt riigilõivu summas 300,49 eurot, siis kuulub riigilõiv summas 300,49 eurot kostjalt välja mõistmisele. 7.4 Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja poolt osutatud teenuseid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud teenuseid kokku 6,36 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Samuti märgib kohus, et ei saa ebavajalikuks kuluks pidada ka kliendiga ja kohtuga suhtlemist. Kohus vähendab ajakulu üksnes 0,20 tunni ulatuses, kuna kohus ei pea büroosisese nõupidamise ajakulu 0,20 h ulatuses põhjendatud ajakuluks. Kohtu hinnangul ei ole büroosisene nõupidamine selliseks kuluks, mida oleks mõistlik kostjalt välja mõista. Samuti ei ole hageja seoses nõupidamisega esitanud kohtule ühtegi dokumenti. Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud 6,16 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 100 eurot tund. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on esindaja tasu põhjendatud 616 euro ulatuses. 7.5 Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 916,49 euro ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 916,49 eurot, s.o riigilõiv summas 300,49 eurot ning esindaja tasu summa 616 eurot. 7.6

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (916,49 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6