lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
a otsuse alusel mõistetud karistusega. Vjatšeslav Karlovitšile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Vjatšeslav Karlovitšile mõistetud liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 06.02.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vjatšeslav Karlovitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on olnud rohkem kui neli kuud vangistust. Samuti on jäänud Vjatšeslav Karlovitšil kanda karistust rohkem kui 2 kuud (
Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul olemas formaalsed alused Vjatšeslav Karlovitši vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Vjatšeslav Karlovitš on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vjatšeslav Karlovitš on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid (sh röövimise) ja tervisevastase süüteo. Käesoleval ajal kannab Vjatšeslav Karlovitš karistust varguste toimepanemise, seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemise eest ja tervisevastase süüteo toimepanemise eest. Vjatšeslav Karlovitši varasemast elukäigust nähtuvalt on Vjatšeslav Karlovitšile mõistetud eriliigilisi karistusi - rahalist karistust, tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (4 korda). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Vjatšeslav Karlovitš oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutund väljakujunenud tegutsemismustreid. Vjatšeslav Karlovitši poolt 2 toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks ja lisandunud on rasked isikuvastased süüteod, s.o seksuaalse enesemääramise vastu suunatud süüteod. Kohtu hinnangul on Vjatšeslav Karlovitši poolt toime pandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Kohus arvestab siinkohal kuritegude iseloomu, tehiolusid, aga ka kannatanute isikut. Kohus on seisukohal, et seksuaalse enesemääramise vastu toimepandud teod on äärmiselt rasked isikuvastased süüteod, millega kahjustatakse oluliselt nii kannatanute füüsilist kui ka vaimset tervist. Vjatšeslav Karlovitši poolt toimepandud kuritegude taunitavust suurendab kohtu arvates oluliselt fakt, et kannatanud, kellede suhtes Vjatšeslav Karlovitš seksuaalkuritegusid toime pani, olid tema enda alaealised lapsed (üks ka kasulaps). Seeläbi on lapsevanem, kelle üldiseks kohustuseks on tagada lapse kaitse erinevate ohtude eest, aga ka lapse kasvatamine ja õpetamine, ise seadnud lapse füüsilise ja vaimse tervise väga tõsiselt ohtu ja andnud lapsele sedavõrd lähedases suhtes edasi väga negatiivseid kogemusi ja tundeid. Lisaks on Vjatšeslav Karlovitš äärmiselt raskeid kuritegusid toime pannud korduvalt ja väga pika aja jooksul. Kohus peab oluliseks arvestada ka asjaolu, et Vjatšeslav Karlovitš endal alaealiste laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemisel süüd ei näe. Kohtul puudub sellest tulenevalt veendumus, et Vjatšeslav Karlovitši suhtes on karistus käesolevaks ajaks täitnud eesmärki. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine. Samas on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist kuritegudesse, milles on ta süüdi mõistetud, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Kohus ei saa sellisel juhul olla veendunud, et kinnipeetava suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Samuti ei oleks sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Vjatšeslav Karlovitši kohtule antud selgituste kohaselt tema lapsi puutunud ei ole ja temast taheti lihtsalt lahti saada. Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Teisi lapsi Vjatšeslav Karlovitš kuritarvitanud ei ole. Vjatšeslav Karlovitši selgitusi arvesse võttes ei saa kohus mingil juhul olla veendunud, et Vjatšeslav Karlovitši suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks Vjatšeslav Karlovitš uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. 3.2 Kohus leiab, et Vjatšeslav Karlovitši käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Vjatšeslav Karlovitšil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vjatšeslav Karlovitšile on kahel korral (s.o 20.04 ja 02.05.2017. a) määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest ja kahel korral (s.o 06.04 ja 11.04.2017. a) on Vjatšeslav Karlovitšile määratud distsiplinaarkaristus tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Vjatšeslav Karlovitš vangistuse jooksul osalenud riigikeele õppes A1, A2, B1 ja B2 tasemel. Vjatšeslav Karlovitš on osalenud vanglas majandusabitöödel. Vjatšeslav Karlovitš alustas 10.01.2017. a puhastusteeninduse eriala omandamisega ja 15.08.2017. a alustas sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. Vjatšeslav Karlovitš alustas 20.05.2016. a seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi Uus suund läbimist, kuid programm jäi lõpetamata, kuna Vjatšeslav Karlovitš ei soovinud programmis osaleda. Olukorras, kus Vjatšeslav Karlovitš ei teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, ei ole võimalik tegeleda kuriteoriske maandavate tegevustega. Seega on aga alust pidada Vjatšeslav Karlovitšist lähtuvat ohtu eelkõige alaealistele lastele suureks. 3 3.3 Vabanemise korral soovib Vjatšeslav Karlovitš elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vjatšeslav Karlovitši selgitustest nähtuvalt on tegemist tema ja tema endise elukaaslase ühisvaraga. Seda kinnitavad kinnistusraamatu väljatrükid, mille kohaselt kuuluvad xxxxxxxxxxxxxx asuvad korterid nr xx ja xxxxxmõttelises osas Vjatšeslav Karlovitšile ning ½ mõttelises osas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et xxxxxxxxxxxxxx aadressil elab käesolevalt xxxxxxxxxxxxxxxxxe koos oma uue elukaaslasega. Vjatšeslav Karlovitši endine elukaaslane ei oota Vjatšeslav Karlovitši vabastamist. Materjalide kohaselt puuduvad Vjatšeslav Karlovitšil lähedased inimesed, suhted endise elukaaslase ja lastega on katkenud. Lisaks puudub Vjatšeslav Karlovitšil vabanemise korral garanteeritud töökoht. Vjatšeslav Karlovitš peab ise küll võimalikuks vabanemise korral kohest tööle asumist puhastusteenindajana, kuid kohtule ühtegi sellekohast garantiikirja esitatud ei ole. Enne käesolevat vangistust oli Vjatšeslav Karlovitšile määratud töövõimekaotus 80%, mis kehtis märtsini 2012. a. Tartu Vangla andmetel on Vjatšeslav Karlovitšil rahalisi nõudeid summas 25 629 eurot ja vabanemisfondis 228 eurot. 4. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Vjatšeslav Karlovitši tingimisi vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Vjatšeslav Karlovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka asjaolu, et käesolevaks ajaks ei ole Vjatšeslav Karlovitšile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Vjatšeslav Karlovitšil tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.