Obsah (6)

§ 8§ 100§ 108§ 113§ 271§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiv

) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 8

lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 8. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuete suurust. Hageja on esitanud üüri põhivõla nõude summas 2 115,58 eurot, mis menetluse käigus on 2 vähenenud summani 2 115 eurot. Kostjad ei ole põhivõla olemasolu fakti ega võla suurust vaidlustanud. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et põhivõlg puudub või et see oleks väiksem, seega kuulub põhivõlg hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. Viivisega seonduvalt on kostjad vaidlustanud põhivõlga ületavat viivist – muid vastuväiteid viivise suuruse või arvestuse kohta kostjad ei esitanud. Täpsustatud nõudes taotleb hageja välja mõista viivis samas ulatuses kui põhivõlg, s.o summas 2 115 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab: „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Üürilepingu punktis 2.5 on kokku lepitud, et kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid maksed ettenähtud tähtajaks, kohustub ta tasuma viivist 1,0% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhivõla suuruse ulatuses põhjendatud. Arvestades hagist ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvaid võlgnevuste sissenõutavaks muutumise aegu ja summasid, samuti viivisemäära, oli hagi esitamise ajaks viivis oluliselt suurem kui põhivõlg, kuid hageja on seda vähendanud. Kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist ega esitanud vastuväiteid 2 115 euro suuruse viivise osas. Kohus mõistab ka viivise summas 2 115 eurot hageja kasuks välja. 9. Järgnevalt tuleb selgeks teha, kes on kohustatud võlgnevuse tasuma. Kostjad on seisukohal, et Xxxxei ole üürnik ning on seega alusetult kostjaks määratud. Üürilepingu definitsiooni (

§ 271) järgi on üürnik kohustatud tasuma üüri.

Üürilepingus on üürnikuna nimetatud kostjat Xxxx, kes on ka lepingu allkirjastanud. Kostja Xxxxon lepingus (punkt 1.3) märgitud isikuna, kes asub koos üürnikuga eluruumi elama, lepingut Xxxxei allkirjastanud. Seega ei ole Xxxxüüri tasuma kohustatud isikuks üürilepingust tulenevalt. Hageja arvates on Xxxxühinenud kohustusega ning seega vastutavad kostjad võla eest solidaarselt. Kohus nõustub selle seisukohaga.

§ 178

lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus (

§ 178lg 4).

Antud juhul on Xxxxsuhelnud e-kirjade teel hagejaga üürivõla tasumise teemal enne üürilepingu lõppemist. Lisaks sellele on Xxxxallkirjastanud 31.05.2016 dokumendi, mille kohaselt on üürilepingu nr 037 alusel tekkinud võlg 2819 eurot, mille Xxxxlubab tasuda kolme maksega. Võlgnevust tunnistava ning võlgnevuse tasumist lubava dokumendi allkirjastamine viitab kohtu arvates Xxxx soovile osaleda võlasuhtes ning vastutada üürniku kohustuste eest. Kuna Xxxxon kohustusega ühinenud, vastutavad kostjad võlgnevuse tasumise eest solidaarselt.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 2 115 eurot ja viivised 2 115 eurot, s.o kokku 4 230 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 3
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lõige 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, kohtuasja materjalidest nähtuvalt on hageja ainus menetluskulu riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Hagihinnaks antud asjas on 4 230 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku tasunud lõivu 350,07 eurot (tl 2, 55). Sellest 350 eurot on põhjendatud välja mõista kostjatelt solidaarselt.
5. Kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4