lg 1 p 2 järgi on sundtoomise kulud erikuludeks.
lg 1 p 2 kohaselt on erikulud kriminaalmenetluse kulud ja
lg 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, antud juhul süüdlane.
lg 2 sätestab, et erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 22.07.2004. a määruse nr 258 „Kriminaalmenetluse erikulude suurus ja arvestamise kord“ § 2 näeb ette, et erikulud hüvitatakse menetleja määruse või kohtuotsusega
ja § 190 punkti 2 kohaselt huvitatud isiku või asutuse taotluse ning kulusid tõendavate dokumentide alusel. Kuna Raul Rose istungile ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise mõjuvast põhjusest määras kohus 02.08.2013.a Raul Rosele sundtoomise ja see täideti 15.08.2013.a politsei poolt. Raul Rose küll selgitas kohtuistungil, et ta oli väidetavalt kohtusse helistanud peale seda, kui oli kutsest teada saanud, kuid selle kohta tal tõendeid esitada ei ole. Vastavasisulised kõned kohtus dokumenteeritakse ja lisatakse toimikusse, kuid käesolevalt sellist õiendit asja materjalidest ei nähtu. Enne istungit istungisekretär kontrollis kohtu kantseleist, ametnikud sellist kõnet ei kinnitanud. Ka ei ole esitanud süüdlane täiendavalt tõendeid selle kohta, mis annaks alust asuda seisukohale, et ta ei olnud teadlik eelmisest kohtuistungi ajast, kuna kutset talle väidetavalt õigeaegselt ei edastatud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdlane ei täitnud kohtu korraldust ilmuda kohtuistungile ega teavitanud ka nõutud viisil kohut tekkinud takistusest, mistõttu sundtoomise määruse täitmist ei olnud põhjust peatada. Raul Rose istungile ilmum ise tagamiseks tuli tema suhtes kohaldada sundtoomist, millega kaasnesid kulud. Nimetatud kulud tuleb sisse nõuda süüdlaselt. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72; VTMS § 38 lg 1, 211 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.