Obsah (5)

§ 531§ 478§ 529§ 530§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2017.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57985 Tsiviila

§ 531lg 1).

Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 478lg 3 ja 466 lg 3).

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla-või linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Asjaolud ja menetluse käik 09.08.2017 määrusega algatas kohus hagita menetluse Xxxx´ile seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamiseks ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Kohus kohustas eestkostjat Xxxx´i ja puudutatud isikuid Xxxx´i, Xxxx´i ja Xxxx esitama kohtule kirjaliku seisukoha Xxxx´i eestkoste pikendamise vajaduse osas. Kohus kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Xxxx´i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Orissaare valla Orissaare Vallavalitsuse kaudu ja kohustas Orissaare valda andma oma arvamuse käesolevas menetluses. Samuti andis kohus Xxxx´ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohustas esindajat andma oma arvamuse. 09.08.2017 määrusega määras kohus läbi viia Xxxx´i suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 09.08.2017 määrusega määras kohus erinõude korras Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajal ära kuulata ja võtta seletus Xxxx´ilt Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas 2-14-

1. 21.08.2017 esitasid Xxxxja Xxxxkohtule oma seisukohad. 25.08.2017 esitas Xxxxja Xxxxkohtule oma kirjalikud arvamused. 28.08.2017 esitas Orisaare vald kohtule oma seisukoha. 31.08.2017 esitas Xxxx´ile RÕA korras määratud esindaja oma arvamuse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt 2 iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. PKS § 206 lg 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Harju Maakohtu 30.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-57985 seati Xxxx´i üle eestkoste ja määrati Xxxx´i eestkostjaks tema elukaaslane Xxxxtähtajaga kolm aastat alates määruse tegemisest. Kohus otsustab eestkoste pikendamise või lõpetamise mitte hiljem kui 30.10.
2. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 01.09.2017 aktist nr 10 (ekspert ) nähtub, et Xxxx´il ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret, mis piiraksid tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Tal esineb kerge orgaaniline tunnetushäire (RHK nr 10 järgi) F06.7, mis ei takista tal oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Isik on võimeline mõistma menetlusõigusi ja -kohustusi, tema arusaamine on normaalne, ta suudab adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust, psüühilise seisundi poolest puuduvad takistused sotsiaalsele toimetulekule. Xxxx´i vaimne seisund võimaldab teda vajadusel ära kuulata kohtuistungil. Xxxx´ile seatud eestkoste jätkumine ei ole vajalik. Kohus kuulas Xxxx´i ära erinõude korras 30.08.2017 xxxx. Ärakuulamisel avaldas Xxxx, et ta loodab küll, et saab oma asjadega nüüd juba ise hakkama. Xxxx´i eestkostja Xxxxmärkis, et liikumine on aeglane. Kõik, mis ei vaja kiirust, sellega saab xxxx hakkama. Ta on praegu kodus, teeb siin kõikvõimalikke töid, millega pole kiirust vaja. Koos käivad nad poes, sest pood on kaugel. Xxxx´i hinnangul tema vend Xxxx talle seatud eestkoste jätkumist ega talle määratud eestkostja ametiaja pikendamist ei vaja. Xxxx´i toimetuleku- ja arusaamisvõime on Xxxx´i hinnangul normaalne. Eestkostja Xxxx´i hinnangul Xxxx talle seatud eestkoste jätkumist ega talle määratud eestkostja ametiaja pikendamist ei vaja. Xxxx´i hinnangul on Xxxx´i tervislik seisund sedavõrd paranenud, et ta on võimeline iseseisvalt hakkama saama ja adekvaatseid otsuseid langetama. Juhul, kui kohus otsustab teisiti, on Xxxx nõus Xxxx´i eestkostja ülesannete täitmist jätkama. Xxxx´i hinnangul tema poeg Xxxx talle seatud eestkoste jätkumist ega talle määratud eestkostja ametiaja pikendamist ei vaja. Xxxx´i toimetuleku- ja arusaamisvõime on Xxxx´i hinnangul normaalne. Xxxxhinnangul Xxxx talle seatud eestkoste jätkumist ega talle määratud eestkostja ametiaja pikendamist ei vaja. Xxxx´i toimetuleku- ja arusaamisvõime on Xxxxhinnangul normaalne. Orissaare vald on oma kirjalikus arvamuses märkinud, et Xxxx´i tervis on oluliselt paranenud. Ta orienteerub ajas ja ruumis, on adekvaatne päevasündmustes, tema mälu on hea. Xxxx tööl ei käi, kuid koduses majapidamises on toimetav ja saab hakkama igapäevaste töödega ja eneseteenindusega. Ütleb välja oma arvamuse. Kõne on aeglane, kuid mõistetav. Orissaare vallavalitsus on seisukohal, et Xxxx´i eestkoste vajadus on ära langenud. 3 Xxxx´i esindaja RÕA korras on seisukohal, et juhul, kui ekspert eriteadmiste pinnalt ei tuvasta tõsikindlat eestkoste aluste ja vajaduse olemasolu, tuleks eestkostet mitte pikendada. Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-87-11, p 19). PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Seega sõltub eestkostja ülesannete ulatus eelkõige sellest, milline on isiku eestkostevajadus. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud. Sellest lähtudes saab ka TsÜS § 8 lg 3 järgi juhul, kui isikule on määratud eestkostja, eeldada, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Kohus on seisukohal, et eestkoste jätkumine Xxxx´i üle tema kõigi asjade ajamiseks ei ole Xxxx´i huvide kaitseks vajalik. Ekspert on ekspertiisiaktis märkinud, et Xxxx´il ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret, mis piiraksid tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Tal esineb kerge orgaaniline tunnetushäire (RHK nr 10 järgi) F06.7, mis ei takista tal oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Samuti tuvastas ekspert oma eksperthinnangus, et Xxxx´ile seatud eestkoste jätkumine ei ole vajalik. 30.08.2017 toimunud ärakuulamisel avaldas Xxxx, et saab oma asjadega nüüd juba ise hakkama. Eestkostja Xxxx´i ja puudutatud isikute Xxxx´i, Xxxx´i ja Xxxxhinnangul ei vaja Xxxx talle seatud eestkoste jätkumist ega talle määratud eestkostja ametiaja pikendamist. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et Xxxx on suuteline ise oma isiklikke huve ja õigusi kaitsma. Kohus leiab, et Xxxx´ile määratud eestkostja Xxxxtuleb eestkostja ülesannete täitmisest vabastada. Nimetatud kohtu järeldus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis 3-2-1-87-11, mille kohaselt sõltub eestkostja ülesannete ulatus eelkõige sellest, milline on isiku eestkoste vajadus. Xxxx´il puudub eestkoste vajadus.

§ 529

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kohus lõpetab eestkoste kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Kohus on seisukohal, et Xxxx´i üle seatud eestkoste tuleb lõpetada ja

§ 530lg 1 alusel vabastada Xxxxeestkostja ülesannete täitmisest.

PKS § 199 sätestab, et eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande. Kohus kohustab Xxxx´i esitama kohtule Xxxx´i vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande 30 päeva jooksul tsiviilasjas nr 2-14-57985 tehtud lõpplahendi tegemisest.

§ 172

lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud neid kandnud isiku kanda, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, samuti tasu ekspertiisi teostamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5