← Eesti

2-12-14934/179

Obsah (5)§ 177§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Kohtujurist Ülle Nõu Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-14934 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxj

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulu.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 2

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.05.2016 otsuse menetluskulude jaotuse osas ja määras määrata uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonimenetlusele eelnenud hageja menetluskulud jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda ning apellatsioonimenetlusele eelnenud kostjate menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jättis Eesti Vabariigi kanda. Harju Maakohtu 15.01.2014 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja Xxxxkanda. Apellatsioonimenetlusega seonduvad hageja menetluskulud jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonimenetlusega seonduvad kostjate menetluskulud jättis ringkonnakohus nende endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jättis Eesti Vabariigi kanda. Otsus jõustus 01.08.
  2. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas.
  3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud kulud kokku 5444,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks ning 120 eurot + käibemaks.
  4. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud.
  5. Hageja poolt 13.03.2013 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 13.04.2012 hagiavalduse koostamiseks, õigusliku postisiooni kujunamiseks, tõendite kogumiseks, nõupidamiseks kliendiga 5 tundi. 13.04.2012 kulus hageja esindajal menetlusabi taotluse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja nõupidamiseks kliendiga 3 tundi. 18.04.2012 kulus hageja esindajal hagi käiguta jätmise määrusega tutvumiseks 0,4 tundi. 23.04.2012 kulus hageja esindajal hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks 1,5 tundi. 04.05.2012 kulus hageja esindajal kohtu menetlusse võtmisest keeldusmise määrusega (puudused kõrvaldamata) tutvumiseks, selgitusteks ja nõupidamiseks kliendiga 1,5 tundi. 18.05.2012 kulus hageja esindajal määruskaebuse koostamiseks 3 tundi. 06.07.2012 kulus hageja esindajal Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks, infovahetuseks kliendiga 0,3 tundi. 16.07.2012 kulus hageja esindajal taotluse koostamiseks tõendi asja materjalide juurde võtmiseks ja seletusteks riigilõivu osas 1 tund. 22.10.2012 on hageja esindjal kulunud hagi tagamata jätmise määrusega tutvumiseks, selgitusteks kliendile ja nõupidamiseks kliendiga 1 tund. Hageja esindajal on 09.01.2013 kohtu e-kirjaga (kostjate aadresside osas) tutvumiseks kulunud 0,1 tundi ja 21.01.2013 vastuseks kohtule ning kosnsultatsiooniks kliendiga 0,5 tundi. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja esindaja toiminguid ja nende ajakulu saab pidada põhjendatuks osaliselt. Kohtu hinnangul arvestades kohtule esitatud hagiavalduse sisu, selles sisalduvaid õiguslikke probleeme ning selle lisasid, samuti asjaolu, et kohtu hinnangul esinensid nii hagis kui ka kohtule esitatud menetlusabi taotluses puudused, mistõttu tuli need käiguta jätta, ning et menetlusabi taotluse koostamine ei ole õigusteadmisi nõudev ning selle koostamisega saanuks hakkama ka menetlusosaline iseseisvalt, leiab, et 13.04.2012 ja 13.04.2012 toimingutele on põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. 18.04.2012 käiguta jätmise määrusega tutvumiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, arvestades kohtu 16.04.2012 määruses loetletud puuduseid, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Kohus on seisukohal, et kuigi kliendil on õigus oma esindajaga suhelda piiramatult, ei ole mõistlik ega põhjendatud kogu kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et mõistlik ja põhjendatud kulu 04.05.2012 tutvumiseks menetlusse võtmisest keeldumise määrusega ja määruskaebuse koostamiseks on, arvestades muuhulgas ka menetlusdokumentide sisu, 2 tundi 30 minutit. Arvestades kohtutoimikust nähtuvaid 3 menetlusdokumente, eelkõige nende sisu, peab kohus 06.07.2012, 16.07.2012, 22.10.2012, 09.01.2013 ja 21.01.2013 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi ja 10 mitutit. Kokku on kohtu hinnangul seega 13.03.2013 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja alusel põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 tundi ja 40 minutit. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusele kuulub vastav kulu solidaarselt kostjalt I ja II väljamõistmisele.
  6. 19.01.2016 kohtusse esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud: 18.04.2013 tagaseljaotsusega tutvumisks 0,05 tundi; 05.08.2013 Aviso Kinnisvarabüroo õiend Xxxx, kaja lisadega 0,1 tundi; 28.10.2013 täitemenetluse peatamise määrusega kaja lahendamise ajaks tutvumine 0,01 tundi; 04.22.2013 infovahetus – mõtted enne istungit 0,1 tundi; 06.11.2013 hagiavalduse täiendmine, vastuväited Xxxx vastuväidetele 2 tundi; kohtuistungil osalemine 1 tund; 14.11.2013 hagiavalduse tervikteksti koostamine 1 tund; 17.11.2013 Xxxx kiri xxxx XXXX0,05 tundi; 29.11.2013 kostja Xxxxvastusega hagile tutvumine 0,5 tundi; 18.12.2013 kohtuistungil osalemine 1,25 tundi; 17.12.2013 vastus kostja vastusele 1,5 tundi; 15.01.2014 kohtuotsus aegumise kohaldamiseks 0,05 tundi; 15.01.2014 kohtu kiri eraldamise kohta, infovahetus ja nõupidamine 0,1 tundi; 22.01.2014 taotlus nõuete eraldamaiseks eraldi menetlusse ja menetluse peatamise taotlus, nõupidamised 1 tund; 30.01.2014 teistmisavalduse edastamine 0,25 tundi. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja esindaja toiminguid ja nende ajakulu saab pidada põhjendatuks osaliselt. 18.04.2013, 05.08.2013, 28.10.2013 ja 04.22.2013 toiminguteks, arvestades muuhulgas kohtutoimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahtu ja sisu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 20 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu 06.11.2013 hagiavalduse täiendmisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 3 tundi. Arvestades, et hagiavalduse tervikteksti koostamine, seisneb juba varasemalt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu kokkukoondamises, mitte uute seisukohatade esitamises, leiab kohus, et selliseks tegevuseks ei saa kuluda enam kui 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Kohtule jääb esitatud menetluskulude nimekirjast arusaamatuks, milles seisneb toiming: 17.11.2013 Xxxx kiri xxxx XXXX0,05 tundi. Antud kuupäevaga menetlusdokumente kohtutoimikus ei leidu, mistõttu leiab kohus, et kuna kohtul puudub võimalus selle põhjendatust hinnanta, on tegu põhjendamatu ajakuluga. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 09.11.2013 kostja Xxxxvastusega tutvumise ja 18.12.2013 kohtuistungil osalemise ajakulu, kokku 1 tundi 45 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks 17.12.2013 kostja vastusele vastuse koostamise kulu nimekirjas näidatud mahus. Kohus leiab, et arvestades 17.12.2013 menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud ja vajalik ajakulu antud menetlusdokumendi koostamiseks 20 minutit. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15.01.2014 kohtuotsusega tutvumiseks ja 15.01.2014 kohtu kirjaga tutvumiseks kulunud aega kokku 9 minutit. Kohus leiab, et ülepaisutatud on ajakulu 22.01.2014 nõuete eraldamise ja menetluse peatamise taotluse koostamiseks, kohus leiab, arvestades kohtutoimikust nähtuvat menetlusdokumendi sisu ja mahtu, et põhjendatud ajakulu antud menetlusdokumendi koostamiseks on maksimaalselt 30 minutit. Kuna kohtutoimikust ei nähtu menetlusdokumenti, mida võiks seostada menetluskulude nimekirjast nähtuva kirjega „30.01.2014 teistmisavalduse edastamine“, ei saa kohus hinnata antud toimingule kulunud aja põhjendatust, mistõttu leiab kohus, et tegu on täies ulatuses põhjendamatu ajakuluga. Tulenevalt eelnevast loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks 19.01.2016 taotluse alusel ajakulu kokku 6 tundi ja 34 minutit. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusele kuulub vastav kulu solidaarselt kostjalt I ja II väljamõistmisele.
  7. Täiendavalt on 19.01.2016 kohtusse esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt hageja esindajal kulunud: 21.02.2014 Xxxx, Tln RK kiri 0,01 tundi; 17.03.2014 Xxxx apellatsioonkaebus 15.01.2014 vaheotsusele 0,1 tundi; 31.03.2014 vastus apellatsioonkaebusele 2 tundi; 17.06.2014 Tln RK ostsus 0,25 tundi. 4 Kohus leiab, et 21.02.2014, 17.03.2014, 31.03.2014 ja 17.06.2014 menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg kokku 2 tundi ja 22 minutit, on põhjendatud ja vajalik. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusele kuulub vastav kulu kostjalt XxxxII väljamõistmisele.
  8. 29.03.2016 kohtusse saabunud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal: 19.01.2016 istungi protokoll 1,25 tundi; 29.01.2016 vastus ja seisukohad 1 tund; 02.03.2016 vastus vastuhagile 1,5 tundi; 04.03.2016 kostja vastusega tutvumine 0,15 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on ajakulu kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 15 minutit, samuti 29.01.2016 vastuse koostamiseks 1 tund ning kostja vastusega tutvumiseks 9 minutit. Kohus leiab, et arvestades kohtutoimikust nähtuvat vastuhagi vastuse sisu, on menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu antud menetlusdokumendi kootsamiseks ülepaisutatud. Kohtu hinnangul sai antud menetlusdokumendi koostamiseks kuluda maksimaalselt 1 tund. Tulenevalt eelnevast loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks 29.03.2016 taotluse alusel ajakulu kokku 3 tundi 24 minutit. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusele kuulub vastav kulu solidaarselt kostjalt I ja II väljamõistmisele.
  9. 01.04.2016 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtuistungi ettevalmistamiseks, kohtukõne teeside koostamiseks 1,5 tundi; 29.03.2016 kohtuistungil osalemiseks 1,5 tundi; 29.03.2016 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 0,25 tundi. Kohus leiab, et ülepaisutatud on ajakulu kohtukõne teeside koostamiseks. Arvesatades kohtule esitatud kohtukõne teese, mis on sisuliselt kokkuvõte hageja poolt varasemalt avaldatust, leiab kohus, et põhjendatud ajakulu vastada dokumendi kootsamiseks on 30 minutit. Ülejäänud osas, leiab kohus, et esitatud ajakulu kokku 1 tund ja 45 minutit, on põhjendatud ja vajalik. Lähtudes eelnevast leiab kohus, et 01.04.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas näidatud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 2 tundi ja 15 minutit. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusele kuulub vastav kulu solidaarselt kostjalt I ja II väljamõistmisele.
  10. 03.10.2016 kohtusse saabunud taotluse kohaselt on hageja esindajal kulunud vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 2 tundi, tunnihinnaga 120 eurot + 120 eurot. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud apellatsioonkaebuse vastusega, leiab, et nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendtaud ja vajalikuks. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusele kuulub vastav kulu solidaarselt kostjalt I ja II väljamõistmisele.
  11. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga mis on koos käibemaksugaa. Arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht 13.03.2013 menetluskulude nimekirja alusel 8 tundi ja 40 minutit (tunnihind 100 eurot + käibemaks); 19.01.2016 menetluskulude nimekirja alusel 6 tundi ja 34 minutit (tunnihind 100 eurot + käibemaks); 29.03.2016 menetluskulude nimekirja alusel 3 tundi ja 24 minutit (tunnihind 100 eurot + käibemaks); 01.04.2016 menetluskulude nimekirja alusel 2 tundi ja 15 minutit (tunnihind 100 eurot + käibemaks); 03.10.2016 menetluskulude nimekirja alusel 1 tund (tunnihind 120 eurot), on õigusabikulud, mis kuuluvad solidaarselt kostjalt I ja II väljamõistmisele kokku 2209 eurot 5 (käibemaksuta) (867 + 657 + 340 + 340 + 225 + 120), s.o 2650,80 eurot (käibemaksuga) (2209 + (2209 x 20%). Kostjalt II, arvestades, et kohus luges 19.01.2016 menetluskulude nimekirja alusel põhjendatuks ajakulu 2 tundi ja 22 minutit (tunnihind 100 eurot), kuuluvad väljamõistmisele õigusabikulud kokku summas 222 eurot (käibemaksuta), s.o 266,40 eurot (käibemaksuga) (222 + (222 x 20%)).
  12. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjaid I ja II hüvitama solidaarselt hageja menetluskulusd 2650,80 euro (käibemaksuga) ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kostjat II kohustab kohus hüvitama hageja menetluskulusid 266,40 euro (käibemaksuga) ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 2527,20 euro (5444,40 eurot – 2650,80 eurot – 266,40 eurot) ulatuses. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 19.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 20.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et

§ 178lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.