← Eesti

3-17-2408/2

Obsah (10)§ 173§ 157§ 166§ 167§ 168§ 171§ 49§ 183§ 185§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2408 (digitaalne toimik) Haldusasi Eesti Kaitseväe taotl

) § 173 lg 1 sätestab, et distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Eesti Kaitseväe 15.11.2017 taotlus koos esitatud lisadega vastab eeltoodud nõuetele. 3.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või 1

(4)tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. 4.

§ 173

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. 5. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel peab kohus

§ 173

lg-s 3 sätestatud tingimuste täidetuse korral (st eelkõige on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ja kaitseväelasele tagatud menetluslikud õigused) lähtuma eeldusest, et distsiplinaarsüüteo koosseisulised tunnused on tuvastatud õigesti ja määratud karistus vastab toimepandud teole. Halduskohtupoolne kontroll seisneb seega esmajoones pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimises. Määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse sisuliseks vaidlustamiseks on kaitseväelasel õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2013 määrus asjas nr 3-13-1394). 6.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

p 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Sama paragrahvi teine punkt sätestab, et distsiplinaarsüütegu on asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte.

§ 167

lg 1 näeb ette, et kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude toime panemine (

§ 168lg 1).

Distsiplinaarkaristuseks võib mh olla distsiplinaararest (

§ 168lg 2 p 3).

Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (

§ 171lg 2).

7. Eesti Kaitseväe 10.11.2017 käskkirja nr 41P kohaselt on reamees S.D.ile määratud distsiplinaarkaristuseks 5 päeva aresti selle eest, et ta eiras 19.10.2017 talle antud käsku. Käskkirja õigusliku alusena on viidatud

§ 49

lg-le 3, § 166 p-le 1, § 167 lg-le 1, § 168 lg-le 1, § 168 lg 2 p-le 3, § 171 lõigetele 2, 3 ja 4, § 183 183 p-le 2; § 184 lg-le 1 ja 3 ning Kaitseväe põhimääruse § 11 lg 11 p-le 14 ja

  1. Käskkirjas sisaldub vaidlustamisviide ning käskkirja teatavakstegemise juhis. Käskkirja on allkirjastanud Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp. Käskkirjas kirjeldatud asjaolude kohaselt võeti S.D. (isikukood xxxxxxxxxxx)
  2. jalaväebrigaadi ülema 05.10.2017 käskkirja nr 601P alusel ajateenistusse alates 02.10.2017 ning arvati Kalevi jalaväepataljoni koosseisu sõduri ametikohale. Käskkirjast nähtuvalt eiras S.D. 19.10.2017 kell 11:30 talle antud käsku koristada prügi tema jao vastutusalas oleva telgi eest. Oma teoga rikkus ta KVKS § 29 lõikes 7 sätestatud nõuet – käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt pani reamees S.D. süüteo toime tahtlusega. Käskkirjast nähtub ka asjaolu, et menetleja arvestas raskendavat asjaolu (

§ 183

punkti 2 alusel on distsiplinaarvastutust raskendavaks asjaoluks lubamatu tegevuse jätkamine, hoolimata teiste isikute nõudmisest see lõpetada). 8. Kohus leiab, et

§ 173lg-s 3 sätestatud eeldused distsiplinaararesti määramiseks on 2

(4)täidetud ning vajalikud tõendid kohtule esitatud. Kaitseväe korralduse seaduse (KVKS) § 29 lg 7 kohaselt on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.

§ 157

sisustab kaitseväelise distsipliini mõiste, mis on seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. 9. Eeltoodust nähtub, et käsu eiramine (täitmata jätmine) on käsitatav distsiplinaarsüüteona. Järelikult võib sellise teo eest karistada distsiplinaarkaristusega. Kuigi distsiplinaarkaristuse määraja on juhtumi asjaolud piisava täpsusega välja selgitanud, ei nähtu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, millisele

§ 171

lõikes 2 märgitud eeldusele (raske või korduv kaitseväelise distsipliini rikkumine) on karistamisel tuginetud. Kohtu hinnangul võib siiski eeldada, et käsu eiramine on kaitseväe hierarhilisust silmas pidades käsitatav raske kaitseväelise distsipliini rikkumisena. Kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida kohus saab põhjalikumalt hinnata üksnes sisulises menetluses ning sellest ei sõltu praegusel juhul aresti määramise seaduslikkus (kuivõrd käsu täitmata jätmise eest võib distsiplinaarkaristusega karistada), ei ole selle põhjalikum analüüs praeguse menetluse raames võimalik. 10. Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse ning distsiplinaarjuurdluse läbiviija Aleksei Gussev koostas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte nr 1JVBr-10.1-3-1/17/45433, mille pataljoniülem kolonelleitnant Mait Müürisepp 09.11.2017 kinnitas. Seega on distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt, st 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist (

§ 185lg 1).

Ka on distsiplinaarkaristus S.D.ile tähtaegselt teatavaks tehtud (

§ 185

lg-ga 4 kohaselt tehakse distsiplinaarkaristus allkirja vastu teatavaks kolme tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates).

  1. Reamees S.D. andis 19.10.2017 kirjaliku selgituse toimunu kohta. Lisaks anti talle ka 26.10.2017 võimalus esitada seletuskiri, kuid S.D. soovis jääda „19.10.2017 antud ütluste juurde“. 30.10.2017 tutvustati reamees S.D.ile distsiplinaarjuurdluse materjale. Ühtlasi anti talle võimalus esitada arvamus tema süüteo asjaolude ja määratava karistuse osas. S.D. märkis omakäeliselt „ei ole“. 13.11.2017 tutvustati S.D.ile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millest nähtuvad ka selle vaidlustamise võimalused. Lisaks tutvustati talle 13.11.2017 distsiplinaararesti kandva kaitseväelase õigusi ning tema suhtes kohaldatavaid piiranguid. Seega on S.D.ile tema õigused teatavaks tehtud ning tal on olnud võimalus oma teo kohta selgitusi anda.
  2. Kohus peab kontrollima ka asjaolu, kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Käskkirja on allkirjastatud Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp.

§ 184

lg 1 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteo toimepannud kaitseväelase vahetu või otsene ülem.

§ 171

lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 12 lg 2 kohaselt on Kaitseväe struktuuriüksuseks teiste seas ka väeüksused. KKS § 13 lg 1 kohaselt on väeüksuseks teise seas ka pataljon. Vabariigi Valitsuse 24.07.2014 määruse nr 118 „Kaitseväe põhimäärus“ § 11 lg 1 p-i 1 kohaselt vastustab väeliigi ja struktuuriüksuse ülem kaitseväelise distsipliini eest väeliigis ja struktuuriüksuses. 3

(4)Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kalevi jalaväepataljoni ülem oli pädevus distsiplinaararesti määramiseks. 12. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et distsiplinaararest on määratud seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.