Obsah (9)

§ 102§ 28§ 1§ 31§ 171§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Nele Atonen Kohtujurist Ülle Nõu Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7240 Tsiviila

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku Xxxx kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. august 2017 kell 11:
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku Xxxxesitama hiljemalt
5. august 2017 pankrotihaldurile täpsustatud varade ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 540 eurot.
7. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot Andres Tootsman kasuks. Väljamakse teostada OÜ Kodukontor AT kontole nr EE
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus
12. mai 2017 esitas võlgnik Xxxxkohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas
13. mai 2017 ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruanne
14. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande:
15. Võlgnik töötab XXXXOÜ-s töötasuga 470 eurot. Võlgnik elab oma vanemate korteris. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri andmetel kuulub võlgnikule sileraudne püss XXXX, mis asub Xxxx. Võlgnik teavitas vastuses haldurile, et ei märkinud relva kohtule esitatud vara nimekirjas, kuna relva käsuta tema isa, kes omab relvaluba. Relva tehniline seisukord rahuldav, orienteeruv väärtus 50 eurot. Liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid: Ford Sierra, registrimärk xxxx, värv tumepunane, väljalaskeaasta 1991 ja Ford Sierra, registrimärk xxxx, värv tumeroheline, väljalaskeaasta
16. Sõidukitele on kohtutäitur Elin Vilippus seadnud käsutamise keelumärke ja mõlema sõiduki registrikanne on peatatud. Võlgnik on esitanud haldurile sõidukite utiliseerimise tõendid aastast
17. Võlgniku Swedbank kontol olevat sissetulekut (töötasu) ei saa arvata pankrotivara koosseisu. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 131 kohaselt ei saa arestida, võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa kuupalga alammäära, mille suurus on tänase seisuga 470 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on
18. august 2012 sündinud laps Xxxx, mistõttu arestivabale alammäärale 470 eurot lisandub veel 156 eurot, sest TMS § 132 kohaselt lisandub alammäärale iga ülalpeetava lapse kohta 1/3 alammäärast. Seega on mittearestitavaks varaks, mida ei saa arvata pankrotivarasse, võlgniku töötasu summas kuni 626 eurot (470 + 156). Seisuga
19. mai 2017 oli võlgniku Swedbank kontojääk 4,09 eurot. Kontol on broneering 28,16 eurot - pangakaardi hooldustasude võlg. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga alates
20. jaanuar 2008, kuid kohustusliku pensionifondi osakuid ei saa isiku eluajal arvata pankrotivarasse. Võlgnikul arvestatav vara puudub, seega ei saa pankrotimenetluse kulusid katta võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku võlad kogusummas 103 889,46 eurot: 103 861,30 eurot AS DNB Pank ees (sh põhivõlg 82 568,97), mis tuleneb lepingust xxxx ja Harju Maakohtu 2 otsusest ts.asjas 2-13-61758; 28,16 eurot Swedbank ees. Muud täitmata kohustused puuduvad. Tänaseks teadaolevatele kohustustele lisanduvad veel kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni viivised ja intressid. Lisaks täitemenetluse kulud. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Teadaolevate võlgade suurus on 103 889,46 eurot. Arvestatav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, puudub. Pankrotiseaduse (

) §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu.“ Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valearvestused, kui ta tagas OÜ Xxxx laenu AS DNB Pank ees. OÜ Xxxx pankrotimenetlus lõppes raugemisega ning pank pööras oma nõude võlgniku vastu. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

§ 28mõttes.

Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 540 eurot (arvestusega 6 tundi x 90 eurot tunnis). Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta võlgniku ega pankrotivara arvelt, palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasust 476,40 euro suurune osa (397 eurot + käibemaks 79,40 eurot) tasumisele riigieelarve vahenditest ja määrata see tasuda Kodukontor AT OÜ kontole. Kohtumääruse põhjendused 4. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. 5.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 6. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku kohustuste suuruseks 103 889,46 eurot. Vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, puudub. 7.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. 8. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. 9.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv 3 aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 4