KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-1609 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu sekretär Merike Erisalu tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali Sklabovski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.11.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Vitali Sklabovski, isikukood 37206253711 kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Vitali Sklabovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev taotlus Vitali Sklabovski´le riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot ( tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot). Välja mõista Vitali Sklabovski´lt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Vitali Sklabovski´l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700031705 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(7)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Sklabovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vitali Sklabovski tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.04.2015 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel 4 aasta 10 kuu 27 päeva vangistusega. Otsus jõustus 15.05.
- Karistuse kandmise algus 13.07.2014 ja lõpp 09.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.10.2017 Kinnipidamisasutusest koostatud iseloomustuse kohaselt on V.Sklabovskit karistatud kriminaalkorras viiel korral ning vangistust kannab teist korda. V.Sklabovski ei valda riigikeelt. V.Sklabovski osales riigikeele A1 taseme kursusel (02.11.2015-15.02.2016), tase jäi saavutamata, kuna eksamitulemusena saavutas ebapiisava tulemusele (35 %). Alates 07.12.2015 kuni käesoleva ajani osaleb majandustöödel koristajana. V.Sklabovski on osalenud sotsiaalabiprogrammis Viha Juhtimine, mille läbis täismahus. Isikul oli alkoholi tarvitamisest tingitud kontrollimatu käitumine ning vihastamine, kuid ise ta ei seosta alkoholi tarvitamist ja vägivaldset käitumist ning süüdistab ohvreid juhtunus. V.Sklabovski on osalenud sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, mille läbis täismahus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub elama ema juurde xx. Tegemist on 2toalise kõigi mugavustega korteriga, kus elab ema üksi. Ema N. S. on valmis poega toetama materiaalselt. Enne vangistust elas V.Sklabovski abikaasaga temale kuuluvas korteris xxx, kus elavad hetkel isiku tütar ja lapselaps. Kehtiv dokument puudub, taotlemist alustatud. Isikul on omandatud põhiharidus ja krohvija elukutse. Enne vangistust ei töötanud pikaajaliselt, kuna oli xxx (xx xx ). V.Sklabovski sissetulekuks oli tema xxx. V.Sklabovski töötas viimati 2005 a. maalrina-krohvijana. Vanglas töötab käesolevalt koristajana. V.Sklabovski enda sõnul ei saa ta muud tööd teha tema tervisliku seisundi tõttu. Vangistuse jooksul toetab ema isikut rahaliselt, ema sissetulekuks on samuti pension. Vangla 14.09.2017 andmete seisuga on tasumata rahalisi nõudeid 3455,28 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. V.Sklabovskil ei ole vabanemisekorral töökohta, aga soovib leida töökoha, mis vastaks tema võimetele. Isikut on korduvalt karistatud oma abikaasa J. S. suhtes vägivalla kasutamise eest. Kooselu abikaasaga katkes 2011 a. ja käesoleva ajani enam ei suhelda. Kooselust on täiskasvanud tütar K. S., keda on ühel korral kriminaalkorras karistatud. V.Sklabovskil on ema N. S. head ja toetavad suhted. Nad suhtlevad telefoni ja kirja teel. V.Sklabovski suhtlusringkonnas on kuritegeliku minevikuga tuttavaid, kuid isiku väitel tõelisi sõpru tal polegi. Kodust väljas käis harva, kuna tal olid probleemid tervisega. V.Sklabovski elustiil oli riskiv ja hoolimatu, millele viitavad korduvad kuriteod ja väärteod avaliku korra rikkumise eest. V.Sklabovski on kuriteod pannud toime üksinda. V.Sklabovski tarvitas vabaduses viibides regulaarselt alkoholi. Alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. V.Sklabovski on kõik kuriteod, v.a 1987 a kuriteo toimepannud alkoholijoobes. V.Sklabovski on käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega ning korduvalt rünnanud teisi isikuid. Isikule on omane vägivaldne käitumine konfliktiolukorras, kui on alkoholijoobes. V.Sklabovski kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda ning neljal korral on karistatud teise isiku (kolmel korral oma abikaasa, sama isiku) 2
(7)suhtes vägivalla kasutamise ja ründamise eest. Antud asjaolu näitab, et isik ei ole teinud järeldusi temale määratud karistusest. V.Sklabovskil puuduvad tulevikuks kindlad plaanid. Loodab leida osalise tööajaga töökoha, sest enamat tervis ei võimalda. Vangla hinnangul on V.Sklabovski avalikkusele kõrgohtlik. V.Sklabovski ohtlikus seisneb vägivalla kasutamises teise isiku suhtes, kehavigatuste tekitamises, alkoholi kuritarviatmises. Ohustatud on konkreetne täiskasvanu (abikaasa) ja võiamlikud joomakaaslased, kellega tekib konflikt. Vangla hinnangul on V.Sklabovski ohtlik ametnikele, kõrgohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule, risk ühiskonnas. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 25 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. Arvestades eeltoodust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt V.Sklabovski lähedasteks xx linnas on tema ema N. S., noorem vend S. S., täisealine tütar K. S. ja lapselapsed P. M. ning A. S.. Kinnipeetava isa on surnud. N. S. hinnangul on kõikide pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi. Kinnipeetava ema teada on Vitali abielus J. S., kuid juba enne Vitali vangistust abikaasad ei elanud koos ja nende suhted olid ammu katkenud. Kinnipeetav on korduvalt karistatud oma abikaasa J. S. suhtes vägivalla kasutamise eest. Kinnipeetava ema hinnagul ei olnud V.Sklabovskil vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et V.Sklabovski pani toime vägivaldsed kuriteod, olles alkoholijoobes. Kinnipeetava ema suhtub isiku ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt toetama. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on suhete alla märgitud ema N. S., abikaasa J. S., laps K. S. (sünd. xxx). Peale vanglast vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega paneel-tüüpi korteriga (üldpind 37 m2). Antud korter kuulub kinnipeetava emale, kes elab hetkel antud korteris üskinda. Enne vangistust elas kinnipeetav oma korteris xxx tänaval, ema sõnul kuulub see korter kinnipeetavale. Hetkel elab selles korteris kinnipeetava tütar koos perega. Kinnipeetava ema teada on V.Sklabovskil xxx. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust ja tal on probleemid liikumisega. V.Sklabovskil puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on valmis V.Sklabovskit toetama läbi toidu ja majutuse andmise. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukohaks märgitud xxx ja V.Sklabovskil puudub isikut tõendav dokument. Kriminaalhoolduse järelevalve alla ei ole V.Sklabovskit varem määratud. V.Sklabovskit on viiel korral kriminaalkorras karistatud, neist neli korda vägivaldse kuriteo eest. Kõik vägivaldsed kuriteod on toime pandud nuga kasutades – 2008, 2009 ja 2011 aastatel tekitas V.Sklabovski oma abikaasale noahaavad ning 2014 a lõi noaga oma tuttavat. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 15.09.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Vitali Sklabovski ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vitali Sklabovski selgitas kohtuistungil, et ta teadvustab endale, et tema varasemale elule osutas suurt mõju just alkohol. Ta loobub alkoholi tarvitamisest. Vanglas jättis ta suitsetamise maha. Ta on osaliselt töövõimetu, kuid loodab töötukassa kaudu leida endale töökoha osalise tööajaga. Lähedastega on tal head suhted. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Isikule on tagatud lähedaste toetus. Ta on oma järeldusi varasemalt elust teinud ja on teadlik, mis oli tema probleem- nimelt alkoholi liigtarvitamine. Kaitsja on arvamusel, et vangla riski 3
(7)protsendid ei toetu ühelegi objektiivsele asjaolule ja neid ei saa võtta aluseks. Isiku käitumine vanglas näitab, et isik soovib loobuda kuritegelikust elust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V.Sklabovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on põhiharidus ja omandatud krohvija elukutse. Riigikeelt V.Sklabovski ei valda. V.Sklabovski osales vangistuses riigikeele A1-taseme kursusel, mida ta ei omandandu kuna ei sooritanud eksamit. Enne vangistust ei töötanud pikaajaliselt, kuna oli xxx (xxx ). Enne vangistust oli V.Sklabovski sissetulekuks xxx. Viimati töötas 2005. aastal maalrinakrohvijana. Vanglas töötab majandustöödel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal neli kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib teist korda. V.Sklabovski on neljal korral pannud toime vägivallakuritegusid neist kolmel korral on pannud toime vägivallakuritegusid abikaasa suhtes. Kõik kuriteod on sooritatud olles alkoholijoobes. Alaealisena karistatud riigi vara varguse eest. Käesolevat karistust kannab teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine ja esmotsioonide kontrollimatus. Kehtivaid väärteokaristused süüdimõistetul puuduvad. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on korduvalt jätkanud kuritegude toimepanemist. V.Sklabovskit on karistatud neljal korral teise isiku suhtes vägivalla kasutamise ja ründamise eest, neist kolmel korral on kuritegu suunatud abikaasa vastu ning kõik vägivaldsed kuriteod on pandud toime nuga kasutades. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. See annab kohtule aluse arvata, et isikul on vastav hoiak (kuritegude toimepanemine) välja kujunenud ja juurdunud ja ainult soovi elada seadusekuulekalt ei piisa kuritegude vältimiseks. V.Sklabovskit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetul puudub vangla andmetel Eesti Vabariigi isikutunnistus. Kohtuistunguil selgitas isik, et see on vormistamise staadiumil. 4
(7)Süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetav ei töötanud enne vangistust pikaajaliselt, kuna oli xxx ning tema viimane töökoht oli 2005 aastal maalrina-krohvijana. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks xx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib V.Sklabovski asuda elama oma ema juurde aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale N. S.. Kinnipeetava ema on valmis poega toetama materiaalselt ja moraalselt. Postiivse asjaoluna tuleb arvestada, et V.Sklabovskil on oma lähedastega toetavad ja lähedased suhted. Samas tuleks kohtu hinnangul negatiivse asjaoluna arvestada, et V.Sklabovskit on neljal korral karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Vangla iseloomustuse kohaselt V.Sklabovskile on omane vägivaldne käitumine konfliktiolukorras, kui ta on alkoholijoobes ning tema puhul tõstab alkoholi tarbimine riskikäitumise tõenäosust. Kohtu arvates ei saa välistada, et kui V.Sklabovski tarvitab alkoholi või kui tekib konfliktiolukord, võib V.Sklabovski tarvitada oma ema või teiste isikute suhtes vägivalda. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et V.Sklabovski ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises teise isiku suhtes ja kehavigatuste tekitamises alkoholi kuritarvitamisel. Lisaks on negatiivne asjaolu, et V.Sklabovski suhtlusringkonnas on kuritegeliku minevikuga tuttavaid. Positiivne on vähemalt see, et isikul on lähedased isikud ja elukoht, kuhu elama minna. Samas fakt, et isik on kolmel korral olnud oma lähedase isiku (abikaasa) suhtes vägivaldne, võib osutada sellele, et tegelikult ei ole elukoha ja lähedase isiku olemasolu nii kaalukas tegur seadusekuulekale elule suunamisel. Samas tuleb positiivseks lugeda, et käesoleva vangistuse jooksul on V.Sklabovski läbinud sotsiaalprogrammid Viha Juhtimine ja Eluviisitreening. Samuti on positiivne, et vangistuse jooksul on V.Sklabovski olnud hõivatud tööga. V.Sklabovski on töötanud alates 07.12.2015 a. kuni seni ajani vanglas majandustöödel. Lisaks eelnevale on positiivne, et V.Sklabovski üldine käitumine vanglas nõuetekohane ning kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul V.Sklabovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas varasemalt viibinud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Ilmekaks asjaoluks on ka fakt, et isik on toime pannud isikuvastase kuriteo olles katseajal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et V.Sklabovskit on karistatud neljal korral vägivaldse kuriteo eest ja kõik vägivaldsed kuriteod on toime pandud nuga kasutades. Kolmel korral tekitas V.Sklabovski oma abikaasale noahaavad ja ühel korral lõi ta oma tuttavat noaga. Seega kohtu hinnangul on ohustatud peamiselt lähedased ja tuttavad isikud kellega V.Sklabovski viibib koos, kui ta tarvitab alkoholi ja tekib konfliktolukord. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et V.Sklabovski 5
(7)on ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Kohtu hinnangul arvestades kinnipeetava varasemat karistatud ja tema ohtlikkust avalikkusele tuleb järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et V.Sklabovski kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et isik on toime pannud viimase kuriteo olles katseajal. Vangla iseloomustuse kohaselt V.Sklabovski õigustab oma tegusid võrreldes neid teiste raskemate kuritegudega ning isik ei suuda põhjendada miks ta on olnud korduvalt oma abikaasa suhtes vägivaldne. Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada negatiivse aspektina alkoholi probleemi. V.Sklabovskile ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid isikutevastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Lisaks tuleb negatiivse asjaoluna arvestada, et V.Sklabovski ei oska probleeme lahendada vaid võib probleemide lahendamiseks kasutada vägivalda. Seega on V.Sklabovski puhul alkoholi probleem uue kuriteo toimepanemise risk. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.06.2019, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud vähem kui 2 aastat. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik ning põhjendamata. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. 6
(7)Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd V.Sklabovski on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viimase kuriteo pani isik toime katseajal, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamine, mille kohaselt on tegemist ühiskonnale kõrgohtliku isikuga. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et isik võib olla ohtlik oma lähedaste isikute jaoks. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vitali Sklabovski temale Viru Maakohtu 29.04.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7
(7)