lg 1) järgi Menetlusalune isik Artjom Titov isikukood 37902203721, elukoht xxx, ilma kodakondsuseta, ei tööta. Kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Artjom Titov Kohtuvälise menetleja esindaja - Maksu-ja Tolliameti juriidiline osakonna jurist Tiia Pukk RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Artjom Titov süüdi 23.06.2017 deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning kauba deklareerimata jättes, so TS § 73 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises (alates 01.07.
VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus Artjom Titovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Artjom Titovi arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane Artjom Titov ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. TS § 94 lg 3 (alates 01.07.
S § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel konfiskeerida Artjom Titovilt äravõetud VF päritolu ja aktsiisimärkidega 200 sigaretti „Kiss menthol”, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
TS § 73 lg-s 1 (alates 01.07.
lg 1) sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba toimetamises ühendusvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba deklareerimata jättes või muul pettuslikul viisil toimides. Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon. Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmist, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raskendatud. Alates 01.01.2016 kehtiva alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, 100 sigarillot, 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat. ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekkis füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup. ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel. Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18-aastasel füüsilisel isikul oli õigus tuua väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt 40 sigaretti. Suurema koguse üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks. Komisjoni
lg 1) järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eestisse deklareerimisele kuuluvaid sigarette. Tal puudus kavatsus neid piiril deklareerida ning vältimaks deklareerimist ja varjamaks sigarette tollikontrolli eest, peitis ta sigaretid enne piiri ületamist pükste alla. Ülalkirjeldatud viisil sigarettide peitmine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et A. Titov pani talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sigarettide varjamise viis ja A. Titovi ütlused kinnitavad, et antud juhul oli tegemist planeeritud ja sihipärase tegevusega, eesmärgiga toimetada Eestisse deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. Artjom Titov oma tegevusega on täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Artjom Titov on talle süüks arvatud TS § 73 lg 1 (alates 01.07.
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Artjom Titovile mõistetav karistus Tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 (alates 01.07.
lg 1) sätestab, et deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kehtiv TS § 69 lg 1 kohaselt deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist 4 liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kuna TS § 69 objektiivne koosseis on samasisuline varem kehtinud TS § 73 lg-ga 1 ning ka karistusraam ei ole muutunud, siis käesoleval juhul pole vajadust kohaldada KarS §-i 5, mis reguleerib karistusseaduse ajalist kehtivust. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades A. Titovi poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Eelkõige arvestab kohus siinkohal salakauba kogust, mida üritati riiki toimetada. Tulenevalt ATKEAS § 57 lg-st 1 ja KarS § 391 lg-st 1 on kehtinud TS § 73 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisuga hõlmatud 41 – 100 000 sigareti ebaseaduslik toimetamine liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki. Seega A. Titovi poolt 200 sigareti ebaseaduslikul viisil üle piiri toomine on kehtinud TS § 73 lg 1 kontekstis pigem miinimumilähedane rikkumine. Kohus arvestab ka karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Lisaks ülaltoodule tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka asjaolusid, et vastavalt karistusregistri õiendile (tl 75-78) Artjom Titovit on varem mitu korda karistatud vääritegude toimepanemise eest rahatrahvidega, trahvid on tasumata. Artjom Titov on enne 23.06.2017 toime pannud 9 kehtinud TS § 73 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Menetlusalune isik, tuues ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. See annab aluse järeldada, et selline ebaseaduslik tegevus on saanud isikule elatise hankimise allikas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahvi mõistmine ei mõjuta Artjom Titovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb karistada teda raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Nähtuvalt MTA andmebaasi 23.06.2017 väljatrükist (tl 65) on menetlusalusel isikul rahatrahve tasumata kogusummas 1600 eurot ja seega uue rahatrahvi mõistmine ei saavutaks karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Artjom Titovit arestiga 10 päeva, Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Kohus leiab, et põhjendatud on käesoleval juhul A. Titovi süüd arvestades karistada teda arestiga alla keskmise määra, s.o 10 päeva arestiga. Oma järjekindla tegevusega näitab Artjom Titov üles hoolimatut suhtumist Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra suhtes. Kohtul on tulenevalt KarS §-st 66 õigus määrata karistus ka ositi kandmisele, kuid selleks peavad esinema mõjuvad põhjused, mis peavad olema ka dokumentaalselt tõendatud. Karistuse kandmine ei pea olema isikule võimalikult mugav, vaid karistuse eesmärgiks on see, et isik teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning ei jätkaks süütegude toimepanemist. Töötavatel süüdlastel on võimalik vormistada endale seaduses ette nähtud puhkus karistuse ärakandmiseks. Sigarettide kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimine TS § 78 lg 1 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 69-72 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. 5 Kohus leiab, et KarS § 83 lg 2 ja TS § 78 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida Artjom Titovilt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 200 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 200 sigaretti on karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahtuks objektiks olevad esemed ning need kuuluvad menetlusaluse isiku ütluste kohaselt otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule Artjom Titovile. 200 sigaretti on toimetatud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning kuuluvad seega konfiskeerimisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.