lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine
Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 2 Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 112,50 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles ülejäänud poole tasutud riigilõivu tagastamist temale. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 225 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.