Obsah (4)

§ 315§ 306§ 309§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2017.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8196 (15700000018) Kohtunik Aulike Salo Sekretär M

) § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Vastavalt AS Xxxxpõhikirjale juhib juhatus ettevõtte igapäevast majandustegevust, võtab vastu ettevõtte tegevusega seotud otsuseid ning teostab tehinguid, mis ei ole üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Vastavalt

§ 315lg 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Juhatus peab kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest, tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (

§ 306lg 1 ja 2) ning on nõukogu ees aruandekohustuslik (lg 3).

Lisaks lasub juhatuse liikmel lojaalsuskohustus, mis tuleneb TsÜS §-st 35, VÕS §-st 620 lg 1 ning KVS (kehtis 1999-31.03.2013) §-st 5, 6, 26 ja 01.04.2013 kuni 2015 august kehtinud KVS §-st 3 ja 4. Xxxxja Xxxxõigused ja kohustused AS-i Xxxxjuhatuse liikmena olid määratletud lisaks äriseadustikule, AS-i Xxxxpõhikirjale ja teenistuslepingule ka riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadusega (edaspidi REOS, kehtis 16.04.2004- 31.12.2009) ja riigivaraseadusega (edaspidi RVS, jõustunud 01.01.2010). AS Xxxxkui 100% riigile kuuluv ettevõte on „riigi äriühing“ RVS § 3 lg 1 p 1 ja REOS § 3 p 1 tähenduses. Tulenevalt RVS §-st 9 ning REOS § 19 lg 2 peab osaluse valitseja tagama äriseadustiku ja muude õigusaktidega äriühingu aktsionärile pandud õiguste ja kohustuste täitmise, määratlema riiklikest arengukavadest ja muudest dokumentidest tulenevalt äriühingu eesmärgid ning kontrollima ja hindama nende saavutamist. Riik kui ainuaktsionär kontrollib äriühingu tegevust nõukogu liikmete kaudu. RVS § 80 lg 1 p 2 ning REOS § 19 lg 2 tuleneb, et riigi äriühingu juhtorgani liikmed peavad lähtuma muuhulgas vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Riigi esindajad võivad nõukogu liikmetena mõjutada aktsiaseltsi strateegilisi otsuseid ja anda juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise olulisemates üksikküsimustes. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu (

§ 309lg 1).

AS-i Xxxxjuhatuse liikmed on kohustatud järgima nõukogu poolt antud suuniseid ja korraldusi vastavalt

§ 306lg 2 ja 3 ning AS-i Xxxxpõhikirjale ja juhatuse liikme teenistuslepingule.

Järelikult on ka juhatuse liikmed seadusest tulenevalt kohustatud arvestama riigi huvidega, tagades riigiosaluse eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik ja heaperemehelik valitsemine (RVS § 8 lg 1, REOS § 19 lg 2,

306 ja 309), kuna riigi osaluse väärtus äriühingus sõltub igapäevasest majandustegevusest, mida korraldab juhatus. Samuti on juhatuse liikmed teenistuslepingu punkti 2.5 ning

§ 315

lg 1 kohaselt kohustatud tagama RHS sätestatud riigihangete nõuete järgimise ning RHS § 1 sätestatud eesmärgi saavutamise ning Euroopa Liidu toimimise lepingu sätestatud kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtete ning nendest tulenevate põhimõtete, nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, vastastikune tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus, järgimise. Järelikult AS-i Xxxxjuhatuse liige täidab sadamateenuste tagamisel avalikku ülesannet. Järelikult, olles juhatuse liikmena kohustatud kindlustama sadamateenusega seotud teenuste osutamise, täitsid Xxxxja Xxxxsadamateenustega seotud ülesannete täitmisel avalikku ülesannet. Kuivõrd tulenevalt teenistuslepingutest oli Xxxxja Xxxxõigus teha AS Xxxxnimel kõiki tehinguid ja muid õigustoiminguid, mille tegemine ei kuulu vastavalt seadusele või AS-i 6 Xxxxpõhikirjale AS-i Xxxxüldkoosoleku või AS-i Xxxxnõukogu pädevusse, täita ilma erikorralduseta või otsuseta oma vastutusvaldkonnas kõiki ülesandeid, mis tulenevad AS-i Xxxxtavapärasest majandustegevusest ning võtta vastu otsuseid ja anda korraldusi AS-i Xxxxtegevuse juhtimiseks ja seega asutuse töökorraldusest omas õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsus ja toiming, siis omasid Xxxxja Xxxxavaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ning on ametiisikuks KarS § 288 lg 1 alates 14.07.2013 kehtiva redaktsiooni mõistes. Samuti olid Xxxxja Xxxxametiisikuks ka KarS § 288 lg 1 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 01.07.2004 kuni 14.03.2007 ja KarS § 288 lg 2 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 15.03.2007 kuni 14.07.2013, sest nende ametiseisund seisnes õiguspädevuses vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid ning talle oli eraõiguslikus juriidilises isikus pandud juhtimis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning temale etteheidetav järgnevalt toodud tegu oli toime pandud AS-i Xxxxmajandustegevuse käigus. Xxxxoli ka alates 19.08.2005 kuni 21.09.2015 XxxxOÜ (äriregistri kood xxxx) ja alates 19.06.2014 kuni 21.09.2015 OÜ Xxxx(äriregistri kood xxxx) nõukogu liige. Tulenevalt äriseadustiku § 189, § 316 planeerib nõukogu osaühingu tegevust ja korraldab osaühingu juhtimist. Samuti annab nõukogu äriseadustiku § 317 lg 1 kohaselt juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel. Samuti oli Xxxxantud volikiri 10.10.2014 kõigi tehingute tegemiseks OÜ Xxxxnimel, esindades äriühingut nii tsiviilseadustiku üldosa § 25 kui võlaõigusseadustiku 620 tähenduses. Nimetatud volitus oli Xxxxantud selleks, et XxxxOÜ-le soetataks parvlaevad avaliku ülesande täitmiseks. Seega oli XxxxOÜ Xxxxnõukogu liikmena ja volitatud esindajana ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõistes, sest tal oli lähtuvalt talle antud pädevusest õigus ja kohustus teha otsuseis ja toiminguid, mis olid seotud avaliku ülesande täitmisega. B Altkäemaksu võtmisele kaasaitamine I Xxxxja Xxxxsüüdistuse sisu altkäemaksu andmises ning Xxxxpoolt altkäemaksu võtmises. Xxxxon võtnud isikute grupis Xxxxaltkäemaksu Xxxxja Xxxx, millele on kaasa aidanud Anna Annikova Kaido Tamberg ja Xxxxning Xxxx. Xxxxon andnud altkäemaksu Xxxxning lisaks on Xxxx isikute grupis Xxxxandnud altkäemaksu Xxxxja Xxxx. Xxxxoli ajavahemikul 2008-2015 XxxxAS (äriregistri kood xxxx) ja XxxxAS nõukogu liige. Xxxxoli ajavahemikul 2008-2015 Xxxxning XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete XxxxAS (äriregistri kood xxxx), XxxxOÜ (äriregistri kood xxxx) ning XxxxOÜ (äriregistri kood xxxx) juhatuse liige. 1.1 Ebaõiguskokkuleppe Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxvahel Xxxxja Xxxxjõudsid ajavahemikul 2008 kuni 2009 tuvastamata kohas Eesti Vabariigis Xxxxja Xxxxüksmeelele, et sildumisteenuse üheks osutajaks Vanasadamas on XxxxOÜ ning Paldiski Lõunasadamas XxxxAS. Vastutasuna selle eest lubasid Xxxxja Xxxx Xxxxja Xxxxvara. Kuivõrd XxxxAS kontserni kuuluvatel ettevõtetel XxxxAS-il, XxxxOÜ ning XxxxOÜ on ka teisi lepingulisi suhteid AS-iga Xxxx, siis ebaõiguskokkuleppe kohaselt on Xxxxja Xxxxpoolt lubatud ja antud vara antud ka selleks, et ka teiste lepinguliste suhete puhul oleks võimalikult suurel määral arvestatakse XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ huvidega. Xxxxon ajavahemikul 2008 kuni 2015 august ühiselt ja kooskõlastatult koos Xxxxtuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara lubamisega ning võtnud vastu vara Xxxxja Xxxx. Xxxxja Xxxxolid Xxxxja Xxxxajavahemikul 2008 kuni2015 august üksmeelel, et vastutasuna vara lubamise ja andmise eest kasutavad nad oma ametiseisundit AS Xxxxjuhatuse liikmetena selliselt, et võimalikul 7 suurel määral arvestataks XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ huvidega, eirates seejuures vajadusel seaduse, teenistuslepingu ning AS-s Xxxxkehtivate kordade nõudeid ja kuritarvitades oma pädevust, jättes vajadusel tahaplaanile AS-i Xxxxhuvid. Xxxxja Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamine pidi olema ning oli kantud eesmärgist tagada XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ võimalikul suures mahus ja soodsatel tingimustel lepingulised suhted AS-ga Xxxxning esilekerkivate üksikküsimuste lahendamine XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ. 1.2 Ametiseisundi kasutamine XxxxAS kontserni kuuluvad ettevõtted XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ on AS-i Xxxxpikaaegsed lepingupartnerid. Xxxxoli Paldiski lõunasadamas terminali operaator osutades sh nii stivideerimis- kui sildumisteenust ning tegeledes kaupade hoidmise ja ladustamisega. Xxxxoli AS oli Vansadamas terminali operaator osutades sh nii stivideerimis- kui sildumisteenust ning tegeledes kaupade hoidmise ja ladustamisega. XxxxOÜ oli Paldiski lõunasadamas tegutsev laopidaja. Nimetatud äriühingutele oli oluline, et lepingulistes suhetes AS Xxxxarvestaks võimalikult suurel määral nende majanduslike huvidega: leingute sõlmimisel ja pikendamisel ning muutmisel nii hinna, tähtaja kui muude asjaolude osas. XxxxAS kontserni kuuluvatel ettevõtetele oli oluline, et saaks osutada nii teenuseid (sh sildumisteenust) kui ka kasutada AS-le Xxxxkuuluvaid kinnistuid ja hooneid. Teenuste osutamisel oli oluline, et AS Xxxxtagab teenuse osutamise pikaajalisuse, konkureerimata teiste isikutega ning võimaldab muud võimalikult soodsad tingimused. Kinnistute ja hoonete kasutamisel oli oluline, et lepingutes oleks nii hinna, tähtaja kui muude tingimuste osas võimalikult suurel määral arvestatud XxxxAS kuuluvate äriühingute huvidega. Xxxxja Xxxxpöördusid kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 2008 kuni 2015 Xxxxja Xxxxpoole andes teada, millisel viisil sooviksid nad lepinguliste suhete kujunemist XxxxAS, XxxxOÜ ja OÜ Xxxxnimel. Kuivõrd Xxxxoli eelpool nimetatud äriühingute juhatuse liige, siis allkirjastas tema nii äriühingute nimel tehtud pöördumised ning lepingud, kuid see toimus Xxxxheakskiidul ja temaga kooskõlastatult ning Xxxxsaadud juhtnööride kohaselt. Xxxxpöördus ka ise kooskõlastatult Xxxx Xxxxja Xxxxpoole seoses eelnevalt nimetatud äriühingute lepinguliste suhetega seotud küsimuste lahendamisel. Xxxxja Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmete pädevusse kuulus äriühingu esindamine ning lepingueelsetel läbirääkimistel osalemine, lepingute sõlmimine ning nende pikendamise üle otsustamine ning konkreetsete üksikküsimuste lahendamine. Xxxxja Xxxxtegutsesid tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2008-2015 august ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et oleks arvestatud võimalikult suurel määral XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ huvidega, sõlmides ja pikendades lepinguid ilma avamata neid konkurentsile ning suunates võimalikult suurel määral nii teenuste osutamist kui hoonete ja kinnistute kasutamist XxxxAS-ile, XxxxOÜ-le ning XxxxOÜ-le. Samuti tulles vastu XxxxAS kontserni kuuluvate äriühingute soovile muuta ja lõpetada lepinguid vastavalt nende soovidele. Vastavalt AS Xxxxpõhikirja puntidele 5.1 ja 5.2 oli lepingute sõlmimiseks vajalik mõlema juhatuse liikme nõusolek, mistõttu oli vajalik mõlema juhatuse liikme panus, et oleks tagatud XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ majanduslike huvide järgimine. Xxxxja Xxxxon väljendanud Xxxxja Xxxxnõusolekut arvestada võimalikult suurel määral XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete huvidega ning vastavalt sellele ka toiminud, jättes kõrvale AS Xxxxning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) kui aktsionäri ning seeläbi riigi huvid ning eirates nii seaduse kui AS-is Xxxxkehtestatud kordade ja teenistuslepingu nõudeid. 1.2.1 Xxxxja Xxxxon AS Xxxxjuhatuse liikmetena osalenud järgmistes lepingute sõlmistes, pikendamistes ja muutmistes XxxxAS-ga: 8 1.2.1.1 11.08.1997 rendileping nr 5402997; 1.2.1.2 11.08.1997 koostööleping nr 5412997; 1.2.1.3 04.06.1998 rendileping nr 2432998; 1.2.1.4 25.10.2001 rendileping nr 5462901; 1.2.1.5 12.11.2002 äriruumi üürileping nr 6322902; 1.2.1.6 11.04.2003 äriruumi üürileping nr 1722903; 1.2.1.7 30.05.2008 töövõtuleping nr 1832908 (sildumisteenus); 1.2.1.8 12.06.2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõiguslik leping; 1.2.2.9 22.06.2010 töövõtuleping nr 24110 (Paldiski lõunasadama koristustöö); 1.2.1.10 17.06.2013 töövõtuleping nr 19913 (Paldiski lõunasadama koristustööd); 1.2.1.11 31.03.2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. 1.2.1.1 11.08.1997 sõlmitud rendileping nr 5402997. 11.08.1997 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse esimehe asetäitja Xxxxja Xxxx AS direktor Xxxxrendilepingu nr 5402997. Rendilepinguga andis AS XxxxXxxx AS-ile rendile Paldiski sadama territooriumil paiknevad erinevad rendipinnad. Leping sõlmiti tähtajaga 15 aastat ning pidi esialgse kokkuleppe kohaselt lõppema 11.08.2012. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxsõlmisid 15.09.2005 kokkuleppe, millega pikendati rendilepingu nr 5402997 tähtaega kuni 11.08.2033. Xxxxja Xxxxning Xxxxon alates 2008 rendilepingut nr 5402997 selle kehtivuse ajal muutnud ning täitnud järgnevalt: Vastavalt lepingule Xxxx30.01.2009 Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. 20.02.2009 saatis Xxxxkirja Xxxxettepanekuga langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust ning antud olukorras eeldab XxxxAS hinna langetamist AS-i Xxxxpoolt Paldiski Lõunasadamas. 07.04.2009 saatis Xxxxkirja Xxxx, kus nõustus XxxxAS-i ettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset lepingus sätestatud õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasadamas kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. Lisaks muudeti 11.08.1997 sõlmitud rendilepingut nr 5402997 järgnevalt, mis on allkirjastatud Xxxx, Xxxxja Xxxxpoolt: : - 14.02.2009 Kokkulepe lisa nr 27, millega anti täiendavalt XxxxAS-i kasutusse laoplatsid 12, 13, 14 ning määrati kindlaks rendi hind. Samuti oli lepingu lisaga kokku lepitud, et laoplatsid 12 ja 13 antakse XxxxAS kasutusse kuni 01.07.2045. - 27.10.2009 Kokkulepe lisa nr 28, millega muudeti lao nr 1 üldpinda. - 07.04.2010 saatis Xxxxkirja Xxxx. Kirjas teeb Xxxxettepaneku laoplatsi nr 4 eest üüri mitte arvestada ajavahemikul 01.04.2010 kuni 31.03.2011 põhjusel, et XxxxAS on jätkuvalt huvitatud laoplatsi kasutamisest, kuid antud turusituatsioonis ei ole laoplatsile ladustamiseks kaupa. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxsõlmisid 14.05.2010 kokkulepe lisa nr 29, millega vähendati laoplatsi nr 4 renditasu. 9 - 19.07.2011 sõlmisid Xxxxja Xxxxja Xxxxkokkulepe lisa xxxx, muudatuste põhjuseks oli asjaolu, et puidupelletite ladustamiseks ei olnud vastavat ladu. Kokkuleppega muudeti rendilepingu nr 5402997 objekte (s.o konkreetsete laoplatside koosseisu) ning lisati lepingusse järgmised muudatused: - muudeti 12.06.2009 sõlmitud hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu lõpptähtaega, uueks tähtajaks määrati 01.10.2011, mida ei ole kooskõlastatud nõukoguga (

§ 317lg 1 p 3) ega arutatud vara kasutusse andmise komisjonis. - lepiti kokku Xxxx

AS-i kohustuses tagada tonnaaži- ja sildumistasude laekumine 280 000 euro ulatuses järgneva seitsme aasta jooksul (esimesel aastal 10 000 eurot, igal järgneval vähemalt 30 000 eurot aastas) ning kaubatasude tasumine 64 000 tonnilt aastas. Lisaks lepiti kokku kaubatasude suuruses. - 18.10.2011 Kokkulepe lisa nr 31, millega lisati renditavate objektide hulka laoplats

1. - Kokkulepe lisa nr 32, millega lõpetati rendiobjekti rentimine, sest üürnik oli avaldanud soovi tagastada Paldiski lõunasadamas asuv kontoriruum üldpinnaga 12m
2. -Veebruar 2013 Kokkulepe lisa nr 33, millega anti üle täiendav üüripind Paldiski Lõunasadamas vastavalt üürniku soovile. Lähtuvalt eeltoodust muudeti Lao nr 1 üldpinda seoses täiendava üüripinna kasutusele andmisega. -31.03.2014 Kokkulepe lisa nr 34, millega on muudetud laoplatsi nr 11 suurust. - 22.12.2014 Kokkulepe lisa nr 35, millega on muudetud laoplatside nr 3 ja 5 suurusi ning vähendatud laoplatsi nr 5 renditasu. Lepingu muudatus on tingitud üürniku soovist kaasata Paldiski Lõunasadamasse uue kaubakliendi ja anda talle allüürile 0.6 hektari suuruse maa-ala, mis osaliselt kattub laoplatsi nr 3 pinnaga ja osaliselt sellega külgneva maa-alaga, mille osas sõlmivad pooled täiendava kokkuleppe. - 11.02.2015 Kokkulepe lisa nr 36, millega on täpsustatud lepinguobjektide paiknemist ning on toodud välja eraldi laoplats nr 16 ning on täpsustatud teiste objektide rendihindasid. Samuti on määratletud, et laoplats nr 16 antakse XxxxAS kasutusse tähtajaga kuni 01.07.
3. Lepingu muudatus on tingitud üürniku soovist, sest üürnikul oli XxxxAS-iga pikaajaline allüürileping, mille alusel XxxxAS soovis nimetatud ladu 16 teravilja ladustamiseks. Kuigi lepingu muudatustega on korduvalt muudetud kasutusse antavate rendiobjektide hulka, tähtaega ja tasusid, siis ei ole kordagi nimetatud muudatusi vara kasutusse andmise komisjonis arutatud. Seejuures puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingut pikendavad ning objekte lisavad lepingumuudatused oleks olnud AS Xxxxhuvides. Vastavalt 26.01.2006 (kinnitatud käskkirjaga 17) – 20.08.2013 kehtinud vara kasutusse andmise korra p-le 2.2 on komisjoni eesmärk vara seltsile võimalikult tulus kasutamine ning vara efektiivne kasutamine arendusprojektide teostamiseks. Vara kasutusse andmise korra p.2.3 järgi kokkuvõtvalt teeb vara kasutusse andmise komisjon juhatusele ettepanekud vara kasutusse andmise kohta, määrates nii alghinna, tähtajad kui ka võimaliku viisi vara kasutusse andmise kohta .Vara kasutusse andmise p 3.6 kohaselt algatab vara kasutusse andmise juhatuse liige. Vastavalt vara kasutusse andmise korrast, mis kehtis ajavahemikul 21.08.2013 kuni 26.08.2015, on vara kasutusse andmise komisjoni eesmärk vara kasutusse andmisega (sh kehtivate kasutuslepingute oluliste tingimuste muutmisega) seotud asjaolude selgitamine ja hindamine, et tagada Vara võimalikult efektiivne ja tulus kasutamine ning samuti vara kasutusse andmisega seotud riskide hindamine ja nende maandamisvõimaluste selgitamine. Vara kasutusse andmise otsustajaks on seltsi juhatus. Seltsi juhatuse liikmed nii Xxxxkui Xxxxolid teadlikud, et rendilepingu muudatused sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis, sest nimetatud küsimuste üle arutamist ei olnud tehtud vara kasutamise andmise komisjonile ülesandeks. Riigihangete seaduse ja hankekorra nõuete rikkumine 10 19.07.2011 kokkuleppega anti XxxxAS-le õigus osutada Paldiski lõunasadamas kaubateenuseid, mis oli seotud AS Xxxxa poolt sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordi ettevõtjatele). Kaubateenuse näol on tegemist CPV määruses nimetatud teenusega (CPV xxxx-2 veetranspordi tugiteenused). Selline teenus on üks peamistest sadama toimimist tagavatest teenustest, mistõttu on AS Xxxxkohustatud laevade laadimise ja lossimise teenust pakkuma veetranspordiettevõtjatele ise või tagama teenuse pakkumise läbi kolmanda isiku. AS Xxxxon kaubateenuse osutamise õiguse andnud lepinguga üle rentnikule s.o XxxxAS-ile. Kuna lepinguga on XxxxAS-le antud õigus osutada laevaettevõtjatele kaubateenuseid (kaupade laadimine ja lossimine), on olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS reguleeris teenuste kontsessioonilepingute sõlmimist, mistõttu allus tehing tervikuna RHSis sätestatud menetluskorrale. Lepingu lisa sõlmimise ajal kehtinud RHS § 17 lg 4 alusel pidi hankija teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lähtuma RHSis sätestatud üldpõhimõtetest. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning RHS § 3 p 2 peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; p 4 kohaselt hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; Rendilepingu muudatusi, millega anti XxxxAS-le üle õigus teostada kaubateenuseid ei selgitatud eelnevalt välja teisi võimalikke pakkujaid ning samuti ei teostatud kuluanalüüsi, millest lähtuvalt oleks arvutatud, millise hinnaga teenuse osutamise andmine XxxxAS on AS-le Xxxxmajanduslikult põhjendatud. Kuna tegemist on rendilepingu muudatuse kaudu sõlmitud teenuste kontsessioonilepinguga, mille sõlmimisel ei järgitud RHS-s sätestatud menetlusreegleid, on tegemist ebaseadusliku otselepingu sõlmimisega Xxxxja Xxxxpoolt, mille sõlmimine on keelatud. Lisaks on Xxxxja Xxxxeeltoodud muudatuse sõlmimisel rikkunud AS Xxxxas kehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 (kehtis ajavahemikul 28.08.200719.01.2012). Hankekorras on sätestatud nõuded AS-le Xxxxpoolt asjade tööde ja teenuste hankimiseks, millest nähtub järgnev: 1.2.5 Lihthange on Hange, mille eeldatav Hankelepingu maksumus käibemaksuta jääb alla Riigihanke Piirmäära, kuid ületab 75 000 krooni või ehitustööde, projekteerimisteenuse ning ehitusega seonduvate uuringute korral 150 000 krooni. 2.1.1 Rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama Hanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.4 Hanke korraldamisel peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5.1 Lihthankeks korraldatakse vähempakkumine, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud täiendavad pakkumuste hindamiskriteeriumid. Järelikult rendilepingu 5402997 pikendamisel toimisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust ja ei selgitatud välja 11 võimalikke teisi teenuse pakkujaid ning soodsaimat pakkujat teenuse osutaja leidmisel, rikkudes nii RHS kui AS-s Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p-de 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti lepingu pikendamisel ning uute lepinguobjektide lisandumisega on nii Xxxxkui ka Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust 1.2.1.2 11.08.1997 sõlmitud koostööleping nr

1. 11.08.1997 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse esimehe asetäitja Xxxxning Xxxx AS direktor Xxxxkoostöölepingu nr
2. Lepingu objektiks oli sadama infrastruktuuri objektide rentkauba ladustamise, ümberlaadimise, pakkimise ja muul viisil töötlemise ning Paldiski sadama kaudu väljaveo korraldamine Paldiski sadamas. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 11.08.
3. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxsõlmisid 15.09.2005 kokkulepe lisa 15, millega pikendati lepingu tähtaega kuni 11.08.
4. Xxxxja Xxxxning Xxxxon lepingu kehtivuse ajal alates 2008 muutnud ning täitnud lepingut järgnevalt: Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis 20.02.2009 Xxxxkirja Xxxxettepanekuga langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust ning antud olukorras eeldab XxxxAS hinna langetamist AS-i Xxxxpoolt Paldiski lõunasadamas. 07.04.2009 saatis Xxxxkirja Xxxx, kus nõustus Xxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasadamas kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. -14.02.2009 sõlmiti Kokkulepe lisas nr 18, millega muudeti taaskord lepingu kehtivuse aega ning leping lõppeb 11.08.1997 sõlmitud rendilepingu nr 5402997 kehtivuse viimasel päeval või poolte vahel tulevikus sõlmitava(

1. te)hoonestusõiguse seadmise lepingu(
2. te)kehtivuse viimasel päeval, sõltuvalt sellest, milline sündmus saabub kõige hiljem (allkirjastatud Xxxx, Xxxxning Xxxxpoolt). Seejuures ei ole nimetatud lepingu sidumist teiste lepingutega arutatud vara kasutusse andmise komisjonis ning puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingu pikendamine lepingumuudatused oleks olnud AS Xxxxhuvides. Lepingu eelnimetatud muudatuste allkirjastamise ajal kehtinud vara kasutusse andmise kohaselt algatas juhatuse liige (või haldusjuht kooskõlastatult juhatuse liikmega) vara kasutusse andmise protsessi, mille järel toimus arutelu komisjonis (antud juhul on tegemist lepingu muudatustega). Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei selgitanud välja AS-ile Xxxxparimat lahendust. - 12.02.2010 sõlmiti Kokkulepe lisa nr 19, millega muudeti kohustuslikku kaubamäära. 01.02.2012 ning 18.02.2013 muudatused on Xxxxa ühepoolsed teatised lepingupartnerile seoses rendi-, kauba- ja hoonestusõiguse tasude muutmisega ning tulenevad lepingust endast hiljem (allkirjastatud Xxxx, Xxxxning Xxxxpoolt). 12 1.2.1.3 04.06.1998 sõlmitud rendileping nr

1. 04.06.1998 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse esimees Enn Sarapi ning AS Esteve juhatuse liige Ilmar Veskimägi rendilepingu nr
2. Rendilepinguga andis AS XxxxAS-ile Esteve rendile Paldiski sadama territooriumil asuva töökoja. Leping on sõlmitud tähtajaga 15 aastat (04.06.2013). 26.09.2003 kokkuleppega lisa 3 loovutas AS Esteve lepinguga seotud õigused ja kohustused XxxxOÜ-le. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning Xxxxjuhatuse liige Xxxxsõlmisid 15.09.2005 Kokkulepe lisa nr 4, millega pikendati rendilepingu nr 2432998 tähtaega kuni 11.08.
3. Xxxxja Xxxxning Xxxxon lepingu kehtivuse ajal alates 2008 täitnud lepingut järgnevalt: Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis 20.02.2009 Xxxxkirja Xxxxettepanekuga langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust ning antud olukorras eeldab XxxxAS hinna langetamist AS-i Xxxxpoolt Paldiski lõunasadamas. 07.04.2009 saatis Xxxxkirja Xxxx, kus nõustus Xxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasadamas kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. 1.2.1.4 25.10.2001 sõlmitud rendileping nr

1. 25.10.2001 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx rendilepingu nr
2. Rendilepinguga andis AS XxxxAS-ile XxxxPaldiski sadama territooriumil asuva lahtise laoplatsi suurusega 3120m2 tähtajaga kuni 01.09.
3. AS Xxxx, AS Xxxxja OÜ Xxxxsõlmisid 18.02.2003 kokkuleppe, millega AS Xxxxloovutas rendilepingu 5462901 OÜ-le Xxxx(26.06.2007 ühines OÜ XxxxOÜ-ga Xxxx). Nimetatud lepinguga on lisaks rendiobjektile ära määratud ka kaupade minimaalse töötlemise maht ja kaubatasu. Xxxxja Xxxxning Xxxxon alates 2008 lepingu kehtivuse ajal täitnud lepingut järgnevalt: Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. 20.02.2009 saatis AS XxxxXxxxXxxxkirja palvega langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust. 07.04.2009 nõustus XxxxXxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasaamas otseses kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 13 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud ASle Xxxxsoodsaimat lahendust. 1.2.1.5 12.11.2002 sõlmitud rendileping nr

1. 12.11.2002 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Lähikaubandus juhatuse liige Xxxxrendilepingu nr
2. Rendilepinguga andis AS XxxxOÜ-le Lähikaubandus rendile Paldiski lõunasadamas Xxxxpaiknevad äriruumi üürimine üldpinnaga 34m
3. Hindu korrigeeritaks kord aastas tarbijahinnaindeksi alusel. Leping sõlmiti tähtajatult. Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxon alates 2008 lepingu kehtivuse ajal muutnud ning täitnud lepingut järgnevalt: 30.05.2008 sõlmiti Kokkulepe lisa nr 6, millega üürileandja annab üürniku kasutusse Paldiski lõunasadamas asuvas töökojas ruumi xxxx. vastavalt üürniku soovile (allkirjastatud Xxxxja Xxxxpoolt) 0810.2008 sõlmiti Kokkulepe lisa nr 7, millega üürileandja annab üürniku kasutusse Paldiski lõunasadamas aadressil Xxxxasuvas hoones olmeruumid.
4. 10.2008 sõlmiti Kokkulepe lisa nr 8 määratleti parenduste tasuta üleandmine üürileandjale. (allkirjastatud Xxxxja Xxxxpoolt). Vastavalt lepingule saatis Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. 20.02.2009 saatis XxxxXxxxkirja palvega langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust. 07.04.2009 nõustus Xxxxkirjaga Xxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasaamas otseses kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. Samuti on lepingut muudetud 26.05.2010 Kokkulepe lisa nr 9, millega tagastati üürniku soovil rendiobjekt Paldiski lõunasadamas aadressil Xxxxasuvas hoones olmeruumid. (allkirjastatud Xxxxja Xxxxpoolt) 22.10.2012 Kokkulepe lisa nr 10, millega lisati lepingusse Paldiski Lõunasadamas aadressil Xxxxasuvas hoones bürooruumid. 1.2.1.6 11.04.2003 sõlmitud rendilepingu nr

1. 11.04.2003 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx rendilepingu nr
2. Rendilepinguga andis AS XxxxOÜ-le Xxxxrendile Paldiski lõunasadamas Xxxxpaiknevad erinevad rendipinnad. Leping sõlmiti tähtajatult. Xxxxja XxxxAS ja XxxxXxxxAS juhatuse liikmena on alates 2008 lepingu kehtivuse ajal muutnud ja täitnud lepingut järgnevalt: Vastavalt lepingule saatis Xxxx30.01.2009 Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. 20.02.2009 saatis XxxxXxxxkirja palvega langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust. 07.04.2009 nõustus XxxxXxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS-i Xxxxjuhatus mitte 14 rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasaamas otseses kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. Lisaks on lepingut muudetud järgnevalt: 26.05.2010 Kokkulepe lisa nr 6, millega on üürniku palvel tagastanud ruum Paldiski lõunasadamas Xxxx(allkirjastanud Xxxxja Xxxx), 14.05.2012 Kokkulepe lisa nr 7, millega anti üürile ruum aadressil XxxxPaldiski lõunasadamas (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), 11.04.2012 Kokkulepe lisa nr 8, millega on üürniku palvel tagastanud ruum Paldiski lõunasadamas Xxxx(allkirjastanud Xxxxja Xxxx, Xxxx). 1.2.1.7 Töövõtuleping nr

1. 2008 aastal enne 30.
2. võtsid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxvastu otsuse, et AS Xxxxei osuta sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumisteenust sisse ostma. Sildumisteenus on sadamateenus sadamaseaduse järgi. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult vastu otsuse, et sildumisteenuse sisseostmiseks ei lähtuta riigihangete seaduses sätestatud korrast ega korraldata hanget Xxxxas aastal 2008 kehtinud hanke korra järgi. Samuti võtsid Xxxxja Xxxxvastu otsused, et lepingumaht peab olema selline, et see jääb alla riigihangete seaduses nähtud piirmäära, etvältida riigihanke korraldamist, sõlmides lepingu võimalikult lühikeseks perioodiks. AS Xxxxtöötaja poolt oli 2008 aasta aprillis koostatud kuluarvestus, mille kohaselt olnuks majanduslikult põhjendatud sidumisteenuse sisseostmine kui AS Xxxxmaksab sidumisteenuse osutajale kuni 65% sildumistasu määrast. Juhul kui teenuse osutajale makstakse 65% ja enam sildumistasu määrast, siis oleks majanduslikult otstarbekam teenust ise osutada. Eeltoodud arvestuses olid teadlikud nii Xxxxkui Xxxx, kes pidasid AS Xxxxesindajate Xxxxja Xxxxläbirääkimisi sildumisteenuse lepingu sõlmimiseks. 30.05.2008 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxtöövõtulepingu nr
3. Töövõtulepingu nr 1832908 punkti 2.1 kohaselt kohustub XxxxAS osutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas. Lepingu kohaselt tasub AS Xxxxtöö tegemise eest XxxxAS-ile 65% AS Xxxxeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu punkt 6.2 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Lepingu punkti 2.2 ja 10.1 kohaselt on tööde teostamise ajavahemikuks 01.09.2008 kuni 01.09.
4. 31.08.2009 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxkokkuleppe, millega pikendati töövõtulepingut nr 1832908 kuni 01.09.
5. 24.08.2010 tegi XxxxAS juhatuse liige XxxxAS-ile Xxxxettepaneku muuta töövõetulepingu nr 1832908 tähtaega 10 aasta võrra. Lisaks tegi ta ettepaneku muuta lepingu punkti 6.1 selliselt, et AS Xxxxtasub sildumisteenuse osutamise eest XxxxAS-ile liinilaevade ja tramplaevade osas 85% ja tankerlaevade osas 100% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. 31.08.2010 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxkokkuleppe lisa nr 2, millega muudeti töövõetulepingu punkti 6.1, AS Xxxxtasub töö tegemise eest XxxxASile 75% AS Xxxxeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast ning punkti 10.1 leping sõlmiti tähtajaga kuni 01.09.2015 ning juhul kui AS Xxxxon kohaselt täitnud 01.09.2015 kõik lepinguga võetud kohustused ja AS Xxxxon esitanud hiljemalt 01.08.2015 AS-ile Xxxxkirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta kuni 01.09.
6. 24.08.2010 sõlmitud kokkuleppega muudeti ka lepingu lõpetamise aluseid, mis piiras AS Xxxxa õigust 15 lepingut üles öelda. Lepingu ülesütlemine seoti 1-kuulise etteteatamise tähtajaga ning töövõtjapoolse korduva (2 või enam korda 3-kuulise perioodi jooksul) või olulises osas lepingu rikkumisega vaatamata sadamapoolsele kohustuste täitmise nõudele. 01.01.2014 muutis AS Xxxxsadamatasude hinnakirja selliselt, et RoRo laevad pandi hinnakirjas reisi-, kruiisi- ja muude laevade alla, varasemalt olid need kauba- ja punkrilaevade hinnakirjas. Sellest tulenevalt hakkasid RoRo laevad maksma AS-ile Xxxxväiksemat sildumistasu. Kuna lepingu kohaselt maksab AS XxxxXxxxAS-ile 75% sildumistasust, siis alates 01.01.2014 vähenes AS Xxxxpoolt makstava tasu suurus AS-ile Xxxx. 18.02.2014 esitas XxxxAS juhatuse liige XxxxAS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxtaotluse tõsta töövõtulepingus sildumistasu määra 100%ni sadamatasudes toodud määrast. 30.05.2014 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxkokkuleppe, millega tagasiulatuvalt makstakse XxxxASile sildumisteenuse osutamise eest 95% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. 29.07.2015 on esitatud sooviavaldus sildumisteenuse jätkamiseks, mistõttu pikenes leping ilma täiendava kokkuleppeta ning uueks lõpptähtajaks oli 01.09.
7. Riigihangete ja hangete korra nõuete rikkumine Riigihangete seaduse (edaspidi RHS, RT I 2007, 15, 76, jõustunud 01.05.2007 kehtib kuni 31.08.2017 ) § 89 oli AS Xxxxkohustatud läbi viima riigihanke lepingu sõlmimiseks, kui selle peamine eesmärk oli seotud tema tegutsemisega võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli võrdne või ületas rahvusvahelist piirmäära. Lepingu sõlmimise ajal oli riigihangete rahvusvaheliseks piirmääraks teenuslepingute sõlmimisel 412 000 eurot ilma käibemaksuta. Tegemist on sildumisteenuse ostmisega (CPV xxxx-2 veetranspordi tugiteenused ja 63723000-3 ankurdusteenused). Töövõtulepingu peamine eesmärk oli seotud AS Xxxxa poolt sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordi ettevõtjatele). Lepingus lepiti kokku osutatavate teenuste tasus, kuid mitte osutatavate teenuste kogustes. AS-i Xxxxraamatupidamise andmetel on XxxxAS-ile ajavahemikul 01.09.2008 kuni 31.07.2015 makstud teenustasu kokku summas 1 516 150,92 eurot. Leping on kehtinud kokku 83 kuud. Seega on AS Xxxxmaksnud XxxxAS-ile kuus keskmiselt 18 266,88 eurot. Lepingu esialgne kestus oli 30.05.2008 (tööga alustati 01.09.2008) kuni 01.09.2009 (kokku 12 kuud). RHS § 21 lg 6 alusel arvestati lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS alusel tähtajalise teenuslepingu, mille kehtivus on lühem kui 48 kuud, eeldatavat maksumust hankelepingu kogumaksumuse alusel. Seega oli lepingu arvestuslik eeldatav maksumus lepingu sõlmimise ajal ca 219 202,56 eurot (12 kuud x 18 266,88 eurot kuus). Lepingu eeldatav maksumus algse perioodi põhjal ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel riigihangete rahvusvahelist piirmäära (412 000 eurot ilma käibemaksuta) ning ei olnud kohustuslik korraldada hankemenetlust RHS järgi. Samuti ei ületanud lepingu eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära lepingu pikendamisel 31.08.
8. RHS § 16 lg 4 (redaktsioon kehtivusega 2008-2010) kohaselt juhul kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, lähtub hankija RHS peatükis I sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetes, mis on järgmised: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures 16 avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti Lepingu pikendamisel 31.08.2010 tähtajaga kuni 01.09.2015 oleks tulnud lähtuda RHS sätestatud hankemenetlusest, sest sellisel juhul oleks ületatud rahvusvahelist piirmäära, mis oli 387 000 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt RHS § 21 lg p 2 tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Järelikult oleks lepingu eeldatav maksumus olnud 876 810,24 (18 266,88 x 48 kuud). Järelikult oleks lepingu pikendamisel pidanud lähtuma RHS sätestatud korrast ning enne lepingu sõlmimist oleks tulnud korraldada riigihange. Juhul kui leping oleks sõlmitud kohe tähtajaga kuni 01.09.2010 või 01.09.2015, oleks lepingu arvestuslik eeldatav maksumus ületanud riigihangete rahvusvahelist piirmäära ning AS-il Xxxxtulnuks leping sõlmida riigihangete reegleid järgides. Samuti on töövõtulepingu 1832908 sõlmimisel ja selle pikendamisel 31.08.2009 rikutud AS Xxxx kehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 (kehtis 28.08.200719.01.2012). Hankekorras on sätestatud nõuded AS-ile Xxxx asjade, tööde ja teenuste hankimiseks, millest nähtub järgnev.: 1.2.5 Lihthange on Hange, mille eeldatav Hankelepingu maksumus käibemaksuta jääb alla Riigihanke Piirmäära, kuid ületab 75 000 krooni või ehitustööde, projekteerimisteenuse ning ehitusega seonduvate uuringute korral 150 000 krooni. 2.1.1 rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama Hanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.4 Hanke korraldamisel peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 2.1.9 Hange tuleb läbi viia otstarbeka tervikuna, st Hanget ei või jaotada osadeks eesmärgiga vähendada selle maksumust, et kasutada lihtsamat Hangete korraldamise protseduuri. 5.1 Lihthankeks korraldatakse vähempakkumine, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud täiendavad pakkumuste hindamiskriteeriumid. Järelikult oleks tulnud nii hankekorra kui RHS kohaselt teenuse osutaja leidmiseks korraldada konkurss, et seeläbi kasutada konkurentsieelist ning leida sobiva hinna ja kvaliteediga teenuse osutaja. Samuti oleksid Xxxxja Xxxxpidanud juhatuse liikmetena välja selgitama parima võimaliku teenuse osutaja, et leida AS-le Xxxxsoodsaim teenuse pakkuja. Xxxxja Xxxxteod töövõtulepingu 1832908 sõlmimisel ja pikendamisel olid suunatud sellele, et AS Xxxxoleks tagatud võimalikul pikaaegne leping AS-iga Xxxxsildumisteenuse osutamiseks ning AS Xxxxei peaks konkureerima teiste ettevõtjatega nimetatud teenuse osutamiseks. Järelikult nii töövõtulepingu 1832908 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust ning ei selgitatud välja võimalikke teisi teenuse pakkujaid ning soodsaimat pakkujat teenuse osutajat, rikkudes nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxnii lepingu sõlmimisel kui ka pikendamisel jätnud kontrollimata ja analüüsimata, kas töövõtulepingu nr 1832908 sõlmimisel ja pikendamisel on tegemist soodsaima variandiga AS-le Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud 17 juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 3.2.1.8 12.06.2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt annab AS XxxxXxxxAS-ile hoonestusõiguse kinnistule suurusega 4015 m2 tähtajaga kuni 01.07.

1. Leping on sõlmitud AS Xxxx16.12.2008 nõukogu otsuse alusel. 1.2.1.9 22.06.2010 töövõtulepingu nr
2. AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjon viis läbi konkurssi lihthanke vormis Paldiski lõunasadamas koristusteenuse osutamiseks algusega 22.06.2010 ning kestvusega kolm aastat. Lähtuvalt AS Xxxxjuhatuse esimehe 28.08.2007 käskkirjast nr 124 „Hankekord“ punktist 5.5 esitatakse lihthanke läbiviimisel hanke tingimused kirjalikult samaaegselt vähemalt kolmele vastaval tegevusalal tegutsevale ettevõttele. 07.06.2010 esitas AS Xxxxhanke tingimused kirjalikult XxxxAS-ile, Xxxx OÜ-le ja XxxxOÜ-le. 14.06.2010 esitas AS Xxxxpakkumise koristusteenuse osutamiseks Paldiski lõunasadamas maksumusega 118 950 krooni (7 602,29 eurot) kuus. Hankel osalemiseks esitasid veel pakkumuse Xxxx OÜ maksumusega 199 246 krooni (12 734,14 eurot), XxxxOÜ maksumusega 121 527 krooni (7 766,99 eurot) ja XxxxAS maksumusega 176 000 krooni (11 248,45 eurot). 15.06.2010 tunnistati AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjoni poolt edukaks madalaima hinnapakkumuse esitanud AS Xxxxpakkumus. 22.06.2010 sõlmisid AS Xxxx(Xxxxja Xxxxpoolt allkirjastatud) ja AS Xxxxtöövõtulepingu nr 24110 Paldiski lõunasadama territooriumil suurusega 140 314 m2 koristusteenuse osutamiseks ajavahemikul 22.06.2010 kuni 22.06.
3. AS Xxxxmaksab AS-ile Xxxxlepingu kehtivuse ajal tasu 118 950 krooni (7 602,29 eurot) kuus, millele lisandub käibemaks (lepingu punktid 7.1 ja 7.2). Sõlmitud lepingu punkti 7.3 järgi on lepingus sätestatud tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. 21.12.2010 saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxkirjaliku taotluse AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxle, kus tegi ettepaneku tagasiulatuvalt alates 01.12.2010 suurendada detsembri kuu eest makstavat töötasu 70% võrra põhjusel, et erakordselt suure lumekatte paksuse tõttu on AS Xxxxkulutused Paldiski lõunasadama territooriumi korrashoiule ettenägematult kasvanud planeeritust oluliselt suuremaks. 06.01.2010 vastas AS Xxxxjuhatuse liige XxxxXxxxkui AS-ile Xxxxesindajale, et AS Xxxxon nõus ühekordselt aktsepteerima lisakulusid detsembris summas 5 320,64 eurot. AS Xxxxnõustus maksma ühekordset lisakulu hoolimata asjaolust, et AS Xxxxpoolt korraldatud lihthanke üheks tingimuseks oli muu hulgas ka see, et esitatud pakkumus peab muu hulgas sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja riskidega seotud võimalikke kulutusi, mis on seotud antud töö teostamisega. Samuti oli lepingus määratletud, et lisakulutused on aktsepteeritavad üksnes täiendavate tööde teostamisega, mida algselt 22.06.2010 töövõtulepingu nr 24110 sõlmimisel ei ole määratletud. 02.05.2011 saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxkirja AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxettepanekuga tõsta töövõtulepingus nr 24110 kokkulepitud tasu 15% alates 01.05.2011, põhjendades seda kütuse ja personalikulu tõusuga. AS Xxxxnõustus eelpool nimetatud ettepaneku ning 06.06.2011 sõlmisid Xxxxja Xxxxkokkuleppe lisa nr 3 AS Xxxxjuhatuse liikme Xxxxiga. 06.06.2011 kokkuleppega tõsteti 22.06.2010 sõlmitud töövõtulepingus nr 24110 kokkulepitud tasu 15%. Kokkuleppe kohaselt maksis AS Xxxxtagasiulatuvalt alates 01.05.2011 kuni lepingu lõppemiseni koristusteenuse osutamise eest tasu 8 742,63 eurot kuus, mis on kõrgem kui riigihankel osalenud XxxxOÜ, kes esitas Paldiski lõunasadama koristusteenuse pakkumuseks 121 527 krooni (7 766,99 eurot). Kui AS Xxxxoleks nimetatud hankel esitanud pakkumise 8 742,63 eurot kuus, siis ei oleks ta Paldiski lõunasadama koristusteenuse hanget võitnud. AS Xxxxja XxxxAS vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 24110 punti 7.
4. kohaselt on 18 töölepingus sätestatud tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Pakkumise kutses oli samuti välja toodud, et hind peab sisaldama kõikide õiguste, kohustuste ja riskidega seotud võimalikke kulutusi. Arvestades eeltoodut oli AS Xxxx22.06.2010 sõlmitud lepingu lisa vastuolus töövõtulepingu nr 24110 p 7.1 ja 7.3 ning samuti koheldi selle tulemusena pakkujaid ebavõrdselt, sest teenuse eest tasuti rohkem kui võitjaks oleks osutunud XxxxOÜ pakkumine. Lähtuvalt eeltoodust ei lähtutud ühekordsel täiendava tasu maksmisega nõustumisel ning esialgses lepingus kokkulepitud tasu tõstmisel AS Xxxxhuvidest, vaid tegemist oli vastutulekuga XxxxAS-ile, mis oli vastuolus nii töövõtulepingu nr 24110 ning samuti pakkumise kutse tingimustega, mille kohaselt peab hind sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja riskidega seotud kulutusi. Eeltooduga Xxxx kuritarvitasid Xxxxja Xxxxneile antud pädevust, sest rikkusid AS-is Xxxxkehtinud hangete korras p 2.1.3 sätestatud põhimõtet, et kõiki isikuid tuleb kohelda võrdselt. Samuti on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu p-des 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 1.2.1.10 17.06.2013 töövõtulepingu nr

1. AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjon viis 27.05.2013 läbi riigihanke Paldiski lõunasadamas koristusteenuse osutamiseks algusega 22.06.20113 ning kestvusega kolm aastat. Hankel osalemiseks esitasid pakkumuse XxxxAS maksumusega 11 120 eurot kuus ja P. Dussmann Eesti OÜ ühispakkumus koos KeVa AS-iga maksumusega 26 763 eurot kuus. 04.06.2013 tunnistas AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjon hanke edukaks pakkujaks AS-i Xxxx, kelle poolt esitatud pakkumine oli kõige madalam. 17.06.2013 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxtöövõtulepingu nr 19913, mille kohaselt teostab XxxxAS koristustöid Paldiski lõunasadama territooriumil. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxXxxxAS-ile tasu 11 110 eurot kuus. 1.2.1.11 31.03.2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingu kohaselt annab AS XxxxXxxxAS-ile hoonestusõiguse kinnistule asukohaga Harjumaa, Paldiski linn, Xxxx, pindalaga 9265 m2 tähtajaga kuni 11.08.
2. Leping on sõlmitud AS Xxxx11.12.2012 nõukogu otsuse alusel. AS Xxxxja Esteve Steverdoring OÜ on sõlminud alljärgnevad lepingud: -12.05.2006 rendileping nr 1781606; -2 16.10.2006 üürileping nr 3801606; -23.02.2009 töövõtuleping nr 05509 (sildumisleping). 12.05.2006 rendilepingu nr
3. 12.05.2006 on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxsõlminud rendilepingu nr 1781606, mille objektiks on sadama ruumide üürimine ja sadamale stividoriteenuse ostmine. Lepinguga andis AS XxxxXxxxOÜ-le rendile Tallinnas Vanasadamas asuva territooriumi ning juurdepääsu infrastruktuuriobjektidele. XxxxOÜ pidi tagama Vanasadamat külastavate reisiparvlaevade ja kiirkatamaraanidega veetavate RO-RO kaupade laadimise ja lossimise ning nimetatud laevadega saabuvate ja neile suunduvate liiklusvoogude juhtimise. Lepingu kohaselt oli OÜ-l Xxxxkohustus maksta kaubatasu ning renti laoplatsi valdamise ja kasutamise eest. Lepingu kohaselt on AS-il Xxxxõigus ühepoolselt korrigeerida rendi ja kaubatasu suurust igal aastal vastavalt Saksamaa Föderaalse Statistikabüroo poolt avaldatava tarbijahinna indeksile ning lisaks oli määratletud ka minimaalse kaupade töötlemise maht kalendriaastas. Samuti on lepingus kirjas, et alates 01.01.2007 kehtima hakkav kaubatasu ei tohi olla suurem kui AS Xxxxa ja teiste Vanasadamas tegutsevate operaatorite 19 lepingutes toodud kaubatasu suurus. Leping sõlmiti tähtajaga 5 aastat (15.05.2011). Kui Xxxx OÜ on täitnud kõik võetud kohustused ning esitab kirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta 5 aasta võrra. Xxxxja Xxxxning Xxxx on lepingu kehtivuse ajal alates 2008 aastast muutnud lepingut järgnevalt: 30.10.2009 esitas XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkirjaliku ettepaneku AS-i Xxxxesimehele Xxxx12.05.2006 sõlmitud rendilepingust nr 1781606 välja võtta punkt mis sätestab minimaalse kohustusliku kaubamäära kalendriaastas ning 02.11.2009 esitas XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkirjaliku ettepaneku AS-i Xxxxjuhatuse liikmele Xxxx, millega soovis määrata lepingu tähtajaks 20 aastat. 21.01.2010 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige XxxxKokkulepe lisa nr 6, millega muudeti lepingult selliselt, et AS-il Xxxxei olnud enam nõuet minimaalse kohustusliku kaubamäära osas ning ühtlasi pikendati lepingu tähtajaga kuni 11.05.2016 ning juhul kui AS Xxxxon täitnud 15.01.2016 kõik lepinguga võetud kohustused ja XxxxOÜ esitab AS-ile Xxxxkirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta viie aasta võrra. Seejuures puuduvad andmed ja kaalutlused, miks oli AS Xxxxmajanduslikes huvides pikendada niigi pikaajalist lepingut veel 11 aastaks., kuigi juhatuse liikmetel on kohustus AS-ile Xxxxsoodsaim variant. 12.02.2010 teavitas AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxxkirjalikult XxxxOÜ-d kaubatasu määrast 2010 aastal. Xxxxpoolt saadetud kirjas vähendati XxxxOÜ poolt makstavat kaubatasu 2010 aasta 41 kroonini (29.12.2006 kokkuleppe kohaselt oli 2010 aasta kaubatasu 47 krooni), viidatest lepingu 1781606 punktile, mille kohaselt ei tohi XxxxOÜ kaubatasu olla suurem kui Sadama ja teiste Vanasadamas tegutsevate operaatorite lepingutes toodud kaubatasu suurus. 27.11.2012 teavitas AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxxkirjalikult XxxxOÜ-d kaubatasu määrast 2013, milleks oli 3,39 eurot ja 2014 aastal, milleks oli 3,77 eurot. 03.12.2012 saatis XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxvastuse AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxmilles teatas, et XxxxOÜ ei nõustu kaubatasu määra tõstmisega viidates rendilepingu nr 1781606 punktidele. Veebruaris 2013 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ kokkuleppe lisa nr 7, millega määrasid kaubatasud aastateks 2013 (3,09 eurot), 2014 (3,49 eurot), 2015 (3,65 eurot) ning 2016 (3,77 eurot). Lisaks on rendilepingut muudetud juulis 2013 Kokkulepe lisa nr 8, millega arvati üüritava vara hulgast välja laoplats (allkirjastanud Xxxxja Xxxx) 01.10.2013 Kokkulepe lisa nr 9, millega anti üürniku kasutusse ruum aadressil Uus Sadama 19-13 (allkirjastasid Xxxxja Xxxx). Seejuures puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingut pikendavad ning muutvad tingimused oles olnud AS Xxxxhuvides ning AS Xxxxjuhatuse liikmed oleksid välja selgitanud AS-ile Xxxxsoodsaima variandi. Riigihangete seaduse ja hanke korra rikkumine. 21.01.2010 pikendatud rendilepingu puhul on tegemist segatüübilise lepinguga, siis hõlmab nii vara kasutusse andmist kui teenuse osutamise õiguse üleandmist. Lepinguga anti XxxxOÜ-le õigus osutada laevaettevõtjatele kaubateenuseid (kaupade laadimine ja lossimine) ning liiklusvoogude juhtimise teenuseid. Rendilepingu nr 1781606 peamine eesmärk on seotud sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele). Laevadele kaubateenuste osutamine sisaldab endas sadamateenuse osutamist veetranspordiettevõtjatele (veetranspordi tugiteenused - CPV kood xxxx). Seega on tegemist teenusega RHS mõttes. Lepinguga anti XxxxOÜ-le õigus osutada laevaettevõtjatele 20 kaubateenuseid (kaupade laadimine ja lossimine) ning liiklusvoogude juhtimise teenuseid, mistõttu on oma olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Järelikult oleks nii Xxxxkui Xxxxolnud kohustatud XxxxAS nimel lepingu pikendamisel 21.01.2010 järgima RHSis sätestatud riigihangete aluspõhimõtteid. Teisisõnu, avama lepingu sõlmimise konkurentsile tingimustel, mis on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning tagavad erinevate pakkujate võrdse kohtlemise ning samuti oleks seeläbi välja selgitatud, milline oleks AS-ile Xxxxsoodsaim pakkumine, milline kohustus on aga käesoleval ajal täitmata. Samuti on rendilepingu nr 1781606 pikendamisel rikutud AS-is Xxxxkehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 ning kehtis ajavahemikul 28.08.2007 kuni 20.01.
4. Nimetatud korra p 2.1.1 kohaselt oli kohustuslik, et rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumiste võrdlemise teel parima hinna ja kvaliteedi suhte, p 2.1.2 peab hanke korraldamisel tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p 2.1.4 kohaselt peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja vältima konkurentsikahjustavat huvide konflikti. Järelikult oli igal juhul teenuse sisse ostmisel kohustus leida äriühingule soodsaim teenuse osutaja, selgitades välja võimalikud pakkujad ja seeläbi soodsaima hinna ja kvaliteedi. Xxxxja Xxxxei avanud lepingut konkurentsile selle pikendamisel 20.01.2010, millega rikkusid nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning vara kasutusse andmise korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Tegemist oli ebaseadusliku otselepingu sõlmimisega. Samuti on puudub eelkirjeldatud muudatuste puhul tehingu majandusliku põhjendatuse arvestus. Samuti oli jäetud välja selgitamata, kes ja milliselt võiksid nimetatud teenust AS-ile Xxxxosutada. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxpikendatud ja muutnud lepingut 1781606, ilma veendumata, et tegemist on soodsaima variandiga AS-ile Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxkuritarvitanud pädevust, sest on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. Üürileping nr

1. 16.10.2006 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxüürilepingu nr
2. Lepinguga andis AS XxxxXxxxOÜ-le rendile Tallinnas Vanasadamas asuvad erinevad rendipinnad. Leping sõlmiti tähtajaga 5 aastat ning tähtaja saabudes ning XxxxOÜ taotlusel pikendatakse lepingut ilma täiendava kokkuleppeta 5 aasta võrra. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxon lepingu kehtivuse ajal alates 2008 muutnud lepingut järgnevalt: 28.01.2009 Kokkulepe lisa nr 4, millega antakse üürniku kasutusse ja valdusesse aadressil Xxxxpaiknev konteinerhoone üldpinnaga 180m
3. (allkirjastanud Xxxx, Xxxxja Xxxx) 01.03.2010 Kokkulepe lisa nr 5, millega tagastatakse rendiobjekt alates 01.02.2010 vastavalt üürniku soovile aadressil Xxxx(Tallinn) laohoonest 150m2 laopind (allkirjastanud Xxxxja Xxxx). Kuigi lepingu muudatusega on antud kasutusse uus rendiobjekt, siis ei ole nimetatud muudatust arutatud vara kasutusse andmise komisjonis. Vastavalt 26.01.2006 (kinnitatud käskkirjaga 17) – 20.08.2013 kehtinud vara kasutusse andmise korra p-le 2.2 on komisjoni eesmärk vara seltsile võimalikult tulus kasutamine ning vara efektiivne kasutamine arendusprojektide teostamiseks. Vara kasutusse andmise korra p.2.3 järgi kokkuvõtvalt teeb vara kasutusse andmise komisjon juhatusele ettepanekud vara kasutusse andmise kohta, määrates nii alghinna tähtajad kui ka võimaliku viisi vara kasutusse andmise kohta Vara kasutusse andmise p 3.6 kohaselt algatab vara kasutusse andmise juhatuse liige. Seltsi juhatuse liikmed nii Xxxxkui Xxxxolid teadlikud, et rendilepingu muudatusi sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma 21 arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud ASile Xxxxsoodsaimat lahendust Töövõtulepingu nr 05509 2008 aastal enne 30.

1. võtsid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxvastu otsuse, et AS Xxxxei osuta sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumisteenust sisse ostma. Sildumisteenus on sadamateenus sadamaseaduse järgi. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult 2008 aastal vastu otsuse, et sildumisteenuse sisseostmiseks ei lähtuta riigihangete seaduses sätestatud korrast ega korraldata hanget Xxxxas kehtinud hanke korra järgi. 12.11.2008 AS koostas AS- i Xxxxkontroller Xxxxkuluanalüüsi, mille kohaselt oleks AS-ile Xxxxrahaliselt soodsam sildumisteenust sisse osta ainult juhul, kui AS Xxxxmaksab teenuse osutajale tasu 55% või vähem sildumistasu määrast. Eeltoodud arvestuses olid teadlikud nii Xxxxkui Xxxx, kes pidasid Xxxxesindajate Xxxxja Xxxxläbirääkimisi sildumisteenuse lepingu sõlmimiseks. 23.02.2009 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxtöövõtulepingu nr
2. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub XxxxOÜ osutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Vanasadama kaidel nr 9-25 ja kaidel mida kasutab laevadega opereerimisel XxxxAB ning AS Xxxxpoolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu kohaselt tasub AS Xxxxtöö tegemise eest XxxxOÜ-le liinilaevade osas 75% ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100% AS Xxxxeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu punkt 6.3 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Leping sõlmiti tähtajaga alates 02.03.2009 kuni 15.01.
3. 21.01.2010 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkokkuleppe lisa nr 2 töövõetulepingule nr
4. Kokkuleppega pikendati lepingu kehtivuse tähtaega, muutes lepingu punkti 10.01 järgmiselt: leping jõustub selle allakirjutamisest ja on sõlmitud tähtajaga kuni 11.05.
5. Juhul kui poolte vahel 12.05.2006 sõlmitud Vanasadama territooriumi rendileping nr 1781606 tähtaega pikendatakse, pikeneb käesolev leping ilma täiendava kokkuleppeta samaks tähtajaks nagu eelnimetatud rendileping. Teenuse iseloomust ega tehingu asjaoludest ei tulene, miks oli põhjendatud lepingu sõlmimine nii pikaks perioodiks ja miks oli lepingu pikenemine mõistlik siduda üksnes teenusepakkuja ühepoolse tahteavaldusega. Samuti muudeti lepingu punkti 10.
6. Esialgse lepingu kohaselt oli AS Xxxxal algselt kokkulepitud tingimustel õigus leping erakorraliselt 1-kuulise kirjaliku teatisega üles öelda, kui XxxxOÜ ei täida olulises osas või korduvalt lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt. 21.01.2010 muudatuse kohaselt on AS-il Xxxxõigus leping lõpetada 1-kuulise etteteatamisega üksnes juhul, kui XxxxOÜ ei täida olulises osas või korduvalt (2 või enam korda 3-kuulise perioodi jooksul) lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi ega ei asu neid täitma mõistliku aja jooksul pärast AS-ilt Xxxxvastava nõude saamist. Muudatusega seoti AS-i Xxxxpoolt lepingu erakorraline ülesütlemine omakorda ajalise piiranguga (3-kuuline periood). AS-il Xxxxoli lepingust väljumist ebamõistlikult raskendatud ja AS Xxxxa õigusi on seadusega võrreldes piiratud. Puudub kuluanalüüs ning muud põhistused, millest nähtuks, et lepingumuudatused oleks olnud AS-i Xxxxa huvides või tehingu olemusest tulenevalt majanduslikult põhjendatud. Järelikult on Xxxxja Xxxxtoiminud viisil, et tagada XxxxOÜ-le võimalikult pikaajalised lepingulised suhted AS-iga Xxxxja püsiv sissetulek XxxxOÜ-le jättes kõrvale AS-i Xxxxhuvid. 22 06.06.2014 sõlmisid AS Xxxxja XxxxOÜ kokkuleppe lisa nr 3 töövõetulepingule nr
7. Kokkuleppega muudeti lepingu punkti 2.1, mille kohaselt kohustub XxxxOÜ osutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Vanasadama kaidel nr 9-27 ja teistel kaidel mida kasutavad laevadega opereerimisel XxxxAB, XxxxAB ning AS Xxxxpoolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Nimetatud muudatusega sai XxxxOÜ õiguse teenuse osutamiseks täiendavalt kahel kail. AS Xxxxon ajavahemikul 23.02.2009 kuni 31.07.2015 tasunud XxxxOÜ-le sildumisteenuse osutamise eest kokku summas 2 314 909,99 eurot. Riigihangete seaduse ja AS-is Xxxxkehtinud hankekorra rikkumine RHS § 89 alusel oli Xxxxkohustatud läbi viima riigihanke lepingu sõlmimiseks, kui selle peamine eesmärk oli seotud tema tegutsemisega võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli võrdne või ületas rahvusvahelist piirmäära (lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS § 16 lg 5). Töövõtulepingu peamine eesmärk on seotud Xxxxa poolt sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele). Tegemist on sildumisteenuse ostmisega (CPV xxxx-2 veetranspordi tugiteenused ja 63723000-3 ankurdusteenused). AS-il Xxxxoli hankekohustus siis, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli võrdne või ületas rahvusvahelist piirmäära. Lepingu sõlmimise ajal oli riigihangete rahvusvaheliseks piirmääraks 412 000 eurot ilma käibemaksuta. Leping sõlmiti algselt tähtajaga 02.03.2009-15.01.2011 (ca 22 kuud). RHS § 21 lg 6 alusel arvestati tähtajalise teenuslepingu, mille kehtivus on lühem kui 48 kuud, eeldatavat maksumust hankelepingu kogumaksumuse alusel. Lähtuvalt AS Xxxxraamatupidamiselt saadud andmetest on ajavahemikul 02.03.2009 kuni 31.12.2010 AS Xxxxmaksnud XxxxOÜ-le sildumisteenuse eest tasu kokku 601 614,
8. AS Xxxxon keskmiselt igal kuul makstud XxxxOÜ-le tasu suurusjärgus 27 346,11 eurot. Seega oli lepingu arvestuslik eeldatav maksumus lepingu sõlmimise ajal suurusjärgus 601 614,49 eurot (22 kuud x 27 346,11 eurot). Järelikult ületas lepingu eeldatav maksumus lepingu sõlmimise hetkel riigihangete rahvusvahelist piirmäära ning AS Xxxxoleks pidanud teenuseosutaja leidmiseks välja kuulutama riigihanke lähtuvalt RHS sätestatud menetlusreeglitele. Samuti oleks lepingu pikendamisel 21.01.2010 pidanud järgima RHS nõudeid, sest olid olemas kõik eelnevalt nimetatud alused, mille järgi riigihanke läbiviimine oli kohustuslik. RHS § 21 lg 6 p 2 alusel arvestatakse hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Ajavahemikul 23.02.2009 kuni 31.07.2015 on AS XxxxXxxxOÜ-le maksnud sildumisteenuse eest kokku summas 2 314 909,99 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 30 063,77 eurot (2 314 909,99 eurot : 77 kuud). Järelikult oleks lepingu eeldatavaks maksumuseks olnud 1 443 060,96 eurot (48 x 30 063,77). Xxxxja Xxxxei järginud sildumisteenuse ostmiseks lepingu sõlmimisel ning lepingu pikendamisel RHSis sätestatud menetluskorda, mistõttu on lepingu näol tegemist ebaseadusliku otselepinguga. Konkursi läbiviimise kohustus tulenes samuti AS-is Xxxxkehtinud hankekorrast. Samuti oleks nii Xxxxkui ka Xxxxlähtuvalt neile, kui juhatuse liikmetele, pandud kohustusest selgitama välja parima võimaliku teenuse osutaja, et leida äriühingule soodsaim lahendus. Järelikult nii töövõtulepingu 05509 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust, rikkudes nii RHS kui AS-s Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti on Xxxxja Xxxxnii lepingu sõlmimisel kui ka pikendamisel jätnud kontrollimata ja analüüsimata, kas töövõtulepingu nr 05509 sõlmimisel ja pikendamisel on tegemist soodsaima variandiga AS-le Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme 23 hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. Järelikult nii töövõtulepingu 05509 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust, rikkudes nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. AS Xxxxja OÜ Xxxxon sõlminud alljärgneva lepingu: 05.11.2003 üürileping nr

1. AS Xxxxja XxxxOÜ vahel sõlmitud üürileping nr
2. 05.11.2003 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx üürilepingu nr
3. Üürilepinguga annab AS XxxxOÜ-le Xxxxrendile Paldiski lõunasadamas asuva maaüksuse üldpinnaga 23 690 m
4. Leping on sõlmitud tähtajaga kuni 36 aastat. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxxon alates 2008 lepingu kehtivuse ajal muutnud lepingut järgnevalt: 09.01.2015 esitas XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkirjaliku ettepaneku AS-ile Xxxxjuhatuse esimehele Xxxxüürilepingu nr 5122903 lõpetamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.
5. Xxxxpõhjendas lepingu lõpetamist kaubamahtude vähenemisega alates 2014 aastast ning OÜ Xxxxon kaotanud oma kliendid ja müügitulu ning nad ei suuda üürikohustusi täita. 02.03.2015 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxxkokkuleppe lisa
6. Kokkuleppes on märgitud, et AS Xxxxei nõustu XxxxOÜ poolt esitatud ettepanekuga üürileping lõpetada alates 01.01.2015 ning XxxxOÜ ja AS Xxxxsoovivad leida mõlemale poolele vastuvõetavat kompromisslahendust. 02.03.2015 sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub alates 01.02.2015 XxxxOÜ lepinguobjekti eest üüri 10% lepingus märgitud tasust, alates 01.02.2015 ei või XxxxOÜ kasutada maaüksust kaupade ladustamiseks, samas on XxxxOÜ-l õigus hakata laoplatsi kasutama kui ta teatab sellest AS-ile Xxxxkirjalikult 7 päeva ette ning kasutamisega alustamise päevast taastub lepingujärgne üüritasu maksmise kohutus. Lisaks muudeti kokkuleppega 05.11.2003 sõlmitud üürileping nr 5122903 tähtajatuks. Vara kasutuse komisjoni protokollidest nähtub, et 02.03.2015 sõlmitud kokkuleppe lisa 7 05.11.2003 üürilepingule nr 5122903 asjaolusid komisjoni koosolekutel ei arutatud. Samuti ei ole vastavasisulist AS Xxxxjuhatuse otsust üürilepingu nr 5122903 muutmise kohta. Lisaks puudub ka kuluanalüüs, mille tulemusena on jäetud välja selgitamata lepingujärgne hind, milline oleks olnud AS-ile Xxxxkõige tulusam. Arvestades eeltoodut rikkusid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxüürilepingu nr 5122903 muutmisel AS-is Xxxxkehtinud vara kasutusse andmise korda, juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitasid neile usaldatud pädevust. Kokkuvõtvalt Xxxxja Xxxxpoolt kohustuste rikkumine Lisaks eeltoodule avaldus ametiseisundi kasutamine ka Xxxxja Xxxxpoolses ajavahemikul 2008-2015 tegevusetuses, sest peale seda kui nad olid sõlminud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui TS sisekordasid ning toiminud TS-le lepingute sõlmimisel pikendamisel või muutmisel mitte kõige soodsamalt, siis ei võtnud nad eelkirjeldatud lepingute puhul midagi 24 ette XxxxAS-le kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks. TsÜS § 131 lg 1 alusel oleks TS saanud tühistada tehingu, mille teine pool teadis, et tehing on tehtud TS juhatuse poolt TS sisesuhtest tulenevaid volitusi rikkudes, kuid juhatuse liikmed ei kasutanud seaduses sätestatud võimalusi üüri- ja töövõtulepingute erakorraliseks või korraliseks ülesütlemiseks (nt VÕS § 313 lg 1, VÕS § 312 lg 1, VÕS § 655 lg 1 alusel). Lisaks on kõigi eelpool nimetatud lepingute puhul rikutud juhatuse liikme lojaalsuskohustust, mis tuleneb TsÜS §-st 35 (jõustunud jõustumine 01.07.2002, RT I 2002, 35, 216) ning VÕS § 620 lg 1 (jõustunud 01.07.2002, RT I 2001, 81, 487) ning KVS, mis kehtis 1999-31.03.2013 §-de § 5, 6, 26 ning 01.04.2013 kuni 2015 august kehtinud KVS § 3 ja 4 kohaselt ning teenistuslepingu punkti 2.12 järgi, sest ajavahemikul 2008-2015 oli lubatud ja antud Xxxxning tema poolt nimetatud isikule vara AS Xxxxlepingulise partneri, XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtetega XxxxAS-iga (äriregistri kood xxxx), XxxxOÜ-ga (äriregistri kood xxxx) ning XxxxOÜ-ga seotud isikutelt Xxxxja Xxxx. KVS (28.02.1999-31.03.2013 kehtinud redaktsioon) § 6 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine. KVS § 5 lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. KVS § 5 lg 3 p 1 on korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel rahalise maksena § 26 lg 1 kohaselt ametiisikul on keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale või tema lähisugulastele või -hõimlastele kingitusi või muid soodustusi ning lg 2 kohaselt Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Korruptsioonivastases seaduse (jõustunud 01.04.2013) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivse tulu saamine. KVS § 4 lg 1 järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Järelikult rikkusid A. Xxxxja xxxxlepingute sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning lepingu lõpetamata või tühistamata jätmisel

§ 315lg-s 1, VÕS § 620 lg-s 1 ja Ts

ÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ning lojaalsuskohustust,

§ 306

lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, TS hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda. 1.3 Vara andmine ja vastuvõtmine ametialase teo eest. Ajavahemikul 2008 kuni 2015 täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis on Xxxx ja Xxxxlubanud ja andud ühiselt ja kooskõlastatult altkäemaksu Xxxxja Xxxxnii ülekande kaudu. Xxxxning Xxxxon nõustunud Altkäemaksu vastuvõtmisega ühiselt ja kooskõlastatult. Lisaks andis Xxxxandnud Xxxxaltkäemaksu laenun. Xxxxpoolt vara lubamine ja andmine ametiseisundi kasutamise eest ning Xxxxja Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamise eest vara lubamisega nõustumine ja vastuvõtmine on väljendunud järgnevas 25 A. Pangaülekannete kaudu toimus altkäemaksu andmine ja võtmine järgmiselt. Xxxxja Xxxxtegutsesid ühise teootsuse ja teoplaani alusel, mille kohaselt nad lubasid ja andsidXxxxja Xxxxvara ametiseisundi kasutamise eest. Vara tasumise viis lepiti kokku Xxxx, Xxxxja altkäemaksu andmisele kaasabi osutava Xxxxiga ajavahemikul 2008 kuni

1. Vara üleandmine altkäemaksuna Xxxxja Xxxxpoolt toimus vastavalt ebaõiguskokkuleppele Xxxxja Xxxxga selliselt, et raha kantakse Xxxxja Xxxxpoolt määratud isiku Xxxxiga seotud äriühingu XxxxOÜ arvele, mille kaudu jõuavad altkäemaksu summad Xxxxja Xxxxni. Altkäemaksuks antavate summade ülekandmiseks sõlmis Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liige näilised tehingud XxxxOÜ-ga. Näiliste tehingute sõlmise kooskõlastas XxxxXxxxAS nõukogu liikme Xxxx, kes andis Xxxxnõusoleku näilise lepingu sõlmimiseks ning seeläbi XxxxAS vara käsutamiseks. Nimetatud lepingute alusel esitas Xxxx kui XxxxOÜ juhatuse liige näilised arved AS-ile Xxxx. Seejärel toimus Xxxxkorraldusel AS Xxxxarvelduskontolt ülekannete tegemine XxxxOÜ arvelduskontole. Eeltoodu kaudu käsutasid XxxxXxxxteadmisel ja heakskiidul XxxxAS vara, mis oli talle kui äriühingu juhatuse liikmele usaldatud. Näilised lepingud, mille alusel toimus altkäemaksuks mõeldud summade ülekandmine, sõlmis XxxxXxxxkooskõlastatult ja heakskiidul järgnevalt: 01.09.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0109/
2. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile merekaatri Aquador 23 TH. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.
3. OÜ Xxxxesitas nimetatud lepingu alusel näilise arve merekaatri rendi eest, mis edastati Xxxxi poolt Xxxx. Xxxxkorraldas Xxxxheakskiidul ja ühise teoplaani alusel arve esitamise XxxxAS raamatupidamisele, mille tulemusena toimus XxxxAS arvelduskontoltt ülekande tegemine 24.09.2009 summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot) XxxxOÜ arvelduskontole. Tegelikkuses XxxxAS merekaatrit ei rentinud. 01.10.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0210/
4. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile manööverveduri TGM 4, tehase nr
5. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.
6. XxxxOÜ on nimetatud lepingu alusel esitanud näilisi arveid manööverveduri rendi eest, mis edastati Xxxxi poolt Xxxx. Xxxxkorraldas Xxxxheakskiidul ja ühise teoplaani alusel arvete esitamise XxxxAS raamatupidamisele, mille tulemusena toimus ajavahemikul 01.10.2009 kuni 31.12.2011 XxxxAS arvelduskontolt ülekande tegemine summas 82 829,51 eurot OÜ Xxxxarvelduskontole. Tegelikkuses XxxxAS manöövervedurit ei rentinud. 31.12.2011 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxüürilepingu nr 2012-
7. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxPaljassaare sadamas oleval kinnistul asuva aadressil Xxxx, Tallinn hoone
8. korrusel asuva 2 000 m2 suuruse kinnise laoruumi üürile XxxxAS-ile. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxüüri 2 556,47 eurot kuus, koos käibemaksuga kokku summas 3 067,76 eurot. Leping kehtib kuus kuud alates üüripinna üleandmisest XxxxAS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-kuuliseks perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise soovist hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole piiratud. Nimetatud laohoonet rentis 31.12.2011 sõlmitud lepingu kohaselt XxxxOÜ AS-ilt Xxxx(AS Xxxxja OÜ Xxxxsõlmisid ühinemislepingu 14.11.2011) hinnaga 250 eurot, koos käibemaksuga 300 eurot kuus. AS Xxxxnimetatud laohoonet ei kasutanud. XxxxOÜ on nimetatud lepingu alused esitanud näilisi arveid laohoone rendi eest, mis edastati Xxxxi poolt Xxxx. Xxxxkorraldas Xxxxheakskiidul ja ühise teoplaani alusel arvete esitamise XxxxAS raamatupidamisele, mille tulemusena toimus XxxxAS 26 arvelduskontolt ajavahemikul 31.12.2011 kuni 26.08.2015 ülekande tegemine summas 133 645,92 OÜ Xxxxarvele. XxxxAS arvelduskontolt on ajavahemikul 24.09.2009 kuni 26.08.2015 makstud OÜ Xxxxarvelduskontole Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 219 543,19 eurot, mis ületab KarS 12 1 sätestatud suure ulatuse piiri (40 000 eurot). Xxxxon andnud ning Xxxxon vastu võtnud vara järgnevalt Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamise eest Xxxxa juhatuse liikmena. B. Lisaks on Xxxxandnud laenu Xxxxpalvel ja tema poolt määratud tingimustel summas 100 000 eurot ning Xxxxon selle vastuvõtnud. Vastavalt kokkuleppele Xxxxga saadab 20.10.2014 Xxxxe-kirja Kaido Tambergile, millel on manusena kaasas laenuleping. Laenulepingu järgi annab Xxxxlaenu OÜ-le Xxxxkokku summas 100 000 eurot, mis kantakse OÜ Xxxxarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. OÜ Xxxxesindajaks on juhatuse liige Anna Annikova. Lepingu järgi kohustub OÜ Xxxxlaenu tagastama hiljemalt 30.06.
9. Intress on 4% aastas ning intressi tasutakse eelneva perioodi eest 30.03.2015 ja 30.06.
10. Kaido Tamberg korraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Anna Annikova poolt ning Xxxxkorraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Xxxxpoolt. Xxxxteeb oma arvelduskontolt 20.10.2014 ülekande summas 60 000 eurot ning 27.10.2014 ülekande summas 40 000 eurot. Reaalselt OÜ Xxxxjuhatuse liige Anna Annikova laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud Xxxxning laenuleping oli vormistatud üksnes selleks, et varjata selle seost Xxxxiga. Lähtuvalt eeltoodust on Xxxxalust ette heita altkäemaksu võtmist suures ulatuses ja isikute grupis s.o KarS § 294 lg 2 p 3 ning 4 järgi. II Xxxx ja AS Xxxxsüüdistuse sisu altkäemaksu andmises ning Xxxxpoolt võtmises Xxxxon võtnud isikute grupis koos Xxxxaltkäemaksuning AS Xxxx (äriregistri kood xxx ) ning Xxxx on andnud altkäemaksu. Xxxxpoolt altkäemaksu võtmisele on osutanud kaasabi Anna Annikova, Kaido Tamberg, Xxxxning Xxxx. 2.1 Ebaõiguskokkulepe Xxxx, Xxxxja Xxxx vahel ning teo toimepanemine XxxxAS-i huvides Xxxx oli XxxxAS juhatuse liige.

§ 306

lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Lähtuvalt eeltoodust oli Xxxx pädevus suunata äriühingu tegevust ning tema teootsuse ja teoplaani aluse oli määratletud tema roll Xxxxja Xxxxametiseisundi kasutamise eest vara andmisel. Seega vastab Xxxx KarS § 14 lg 1 nõuetele, sest on juriidilise isiku organi liige vastavalt TsÜS § 31 lg

1. Xxxxoli juba nõustunud altkäemaksu võtmisega Xxxxja Xxxx ning seega on Xxxxpuhul tegemist isikuga, kes võtab altkäemaksu teistkorda. Xxxxja Xxxxjõudsid ajavahemikul 2008 kuni 2009 täpselt tuvastamata ajal ja kohas Eesti Vabariigis Xxxx üksmeelele, et sildumisteenuse üheks osutajaks Vanasadamas on AS Xxxx . Vastutasuna selle eest lubas Xxxx Xxxxja Xxxxvara. XxxxAS-il on ka teisi lepingulisi suhteid AS-iga Xxxxning ebaõiguskokkuleppe kohaselt on Xxxx poolt lubatud ja antud vara ka selleks, et ka teiste lepinguliste suhete puhul arvestatakse võimalikult suurel määral AS Xxxxhuvidega. Xxxxon vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest AS Xxxxjuhatuse liikmena ajavahemikul 2008 kuni 2015 august ühiselt ja kooskõlastatult koos Xxxxkohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara lubamisega ning võtnud vastu vara XxxxAS juhatuse liikmelt Xxxx. Xxxxja Xxxxolid Xxxx ajavahemikul 2008 kuni 2015 august üksmeelel, et 27 vastutasuna vara lubamise ja andmise eest Xxxxkoos Xxxxkasutavad oma ametiseisundit AS Xxxxjuhatuse liikmetena selliselt, et võimalikul suurel määral arvestatakse AS-i Xxxxhuvidega, eirates seejuures vajadusel seaduse, teenistuslepingu ning AS-is Xxxxkehtivate kordade nõudeid ja kuritarvitades oma pädevust, jättes vajadusel tahaplaanile AS-i Xxxxhuvidega võimalikult suurel määral arvestamise. Xxxxja Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamine pidi olema ning oli kantud eesmärgist tagada AS-ile Xxxxvõimalikul suures mahus ja soodsatel tingimustel lepingulised suhted AS-iga Xxxxning esilekerkivate üksikküsimuste lahendamine AS Xxxxhuvides. Järelikult toimus altkäemaksu andmine Xxxx poolt Xxxxja XxxxAS Xxxxhuvides, sest vara andmise ja lubamine oli kantud eesmärgist tagada äriühingule konkureerimata teiste isikutega lepingulised suhted võimalikul pikaks ajaks ja soodsatel tingimustel. Samuti oli vara lubamine ja andmine kantud eesmärgist tagada XxxxAS-i huvidega võimalikult suurel määral arvestamine lepingute täitmisel ja muutmisel. 2.2 Ametiseisundi kasutamine AS Xxxxon AS Xxxxpikaaegne lepingupartner. AS Xxxxoli Vanasadamas terminali operaator osutades sh nii stivideerimis- kui sildumisteenust ning tegeledes kaupade hoidmise ja ladustamisega. Nimetatud äriühingule oli oluline, et AS Xxxxarvestab lepingulistes suhetes võimalikul suurel määral XxxxAS majanduslike huvidega lepingute sõlmimisel, muutmisel ja pikendamisel teenuse hinna ja muude tingimuste osas arvestataks AS Xxxxhuvidega. AS-ile Xxxxoli oluline osutada nii teenuseid (sh sildumisteenust) kui ka kasutada AS-ile Xxxxkuuluvaid kinnistuid ja hooneid. Teenuste osutamisel oli oluline, et AS Xxxx tagab teenuse osutamise pikaajalisuse, konkureerimata teiste isikutega, ning võimaldab muid võimalikult soodsad tingimused. Kinnistute ja hoonete kasutamisel oli oluline, et AS Xxxxarvestab hinna, tähtaja kui muude tingimuste osas võimalikult suurel määral AS Xxxxhuvidega. Xxxxja Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmete pädevusse kuulus äriühingu esindamine ning lepingueelsetel läbirääkimistel osalemine, lepingute sõlmimine ning nende pikendamise üle otsustamine ning konkreetsete üksikküsimuste lahendamine. Xxxxja Xxxxtegutsesid täpselt tuvastamata ajas ja kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2008 kuni 2015 august ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et nad arvestavad võimalikult suurel määral XxxxAS huvidega, sõlmides ja pikendades lepinguid ilma avamata neid konkurentsile ning suunates võimalikult suurel määral nii teenuste osutamist kui hoonete ja kinnistute kasutamist AS-ile Xxxx , jättes kõrvale AS-i Xxxxhuvidega võimalikult suurel määral arvestamise kohustuse. Vastavalt AS Xxxxpõhikirja punktidele 5.1 ja 5.2 oli lepingute sõlmimiseks vajalik mõlema juhatuse liikme nõusolek, mistõttu oli vajalik mõlema juhatuse liikme panus, et tagada AS Xxxxmajanduslike huvide järgimine. Xxxxja Xxxxon väljendanud Xxxx nõusolekut arvestada võimalikult suurel määral AS Xxxxhuvidega ning vastavalt sellele ka toiminud, jättes kõrvale AS Xxxxning MKM kui aktsionäri ning seeläbi riigi huvid ning eirates nii seaduse kui AS-is Xxxxkehtestatud kordade ja teenistuslepingu nõudeid. 2.2.1 AS-i Xxxxja AS-i Xxxx i vahel on sõlmitud alljärgnevad lepingud: 2.2.1.1 28.08.2001 leping nr 4481601; 2.2.1.2 01.08.2002 rendileping nr 4401602; 2.2.1.3 23.02.2009 töövõtuleping nr 05409 (sildumisteenus); 2.2.1.4 20.04.2009 üürileping nr 11109; 2.2.1.5 03.05.2010 üürileping nr 12110; 2.2.1.6 18.03.2011 üürileping nr
2. 28 2.2.1.1 Leping nr 4481601 28.08.2001 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxx ning XxxxAS juhatuse liige Xxxx lepingu nr
3. Lepinguga andis AS Xxxxrendile XxxxAS-ile Vanasadamas asuvad erinevad hooned, määrati kindlaks kaupade minimaalse töötlemise maht, ruumide renditasu ja kaubatasu ning tasu koristustööde eest. Leping on sõlmitud tähtajaga kuni 15.04.
4. 12.04.2006 kokkuleppega pikendati lepingut kuni 31.12.2006 ning lisati juurde tingimus, et lepingu pikendamise võimalikus tähtajas peavad pooled kokkuleppele jõudma 30.09.
5. 15.12.2006 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe lisa nr 38, millega pikendati lepingu tähtaega kuni 31.12.2010 ning kui XxxxAS täidab kõik võetud kohustused, siis on tal õigus nõuda lepingu pikendamist 5 aasta võrra. Alates 2008 muutsid Xxxxja Xxxxning liige Xxxx täiendanud ja muutnud lepingut järgnevalt. 28.01.2008 sõlmiti kokkuleppe lisa nr 39, millega muudeti kaubatasude määra, mille kohaselt rentnik maksab alates 01.01.2008 kuni31.12.2008 Kaubatasu 35.00 krooni iga tema poolt töödeldud transpordivahendi eest. Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxx kirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis Xxxx 11.02.2009 kirja Xxxxettepanekuga mitte rakendada lepingust tulenevat AS-i Xxxxõigust ühepoolselt hinda tõsta, põhjendades seda majanduses toimunud langusega. Lisaks sõlmiti 23.02.2009 kokkulepe lisa nr 40, millega muudeti kaubatasude määra, märkides, et kaubatasu määr on 41.00 krooni. 20.04.2009 sõlmiti kokkuleppe lisa nr 41, millega tagastati rendipind vastavalt rendileandja soovile. 31.08.2009 sõlmiti kokkulepep lisa nr 42, millega vähendati D terminaliga piirneva laoplatsi eest rendihinda 50% võrra 6 kuuks vastavalt Xxxx poolt 10.08.2009 tehtud ettepanekule. 25.01.2010 sõlmiti kokkuleppe lisa nr 43, millega määrati kindlaks algava aasta kaubatasu määr, mille kohaselt rentnik maksab 41 krooni iga tema poolt töödeldud transpordivahendi eest. 2.2.1.2 Leping nr 4401602 01.08.2002 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxx rendilepingu nr
6. Rendilepinguga andis AS Xxxxrendile XxxxAS-ile Vanasadamas asuvad laoplatsid, laod ja laadimistehnika ning määrati kindlaks kaupade minimaalse töötlemise maht, rendi ja kaubatasu suurus. Leping sõlmiti määramatuks tähtajaks. Alates 2008 muutsid ja täiendasid Xxxxja Xxxxning Xxxx nimetatud lepingut järgnevalt. 11.01.2008 on sõlmiti kokkulepe lisa nr 24 (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), mille kohaselt AS Xxxxkui rendileandja on nõus lõpetama laoruumide aadressil Xxxx kasutusse andmise vastavalt rentniku s.o XxxxAS soovile. 08.05.2008 sõlmiti kokkulepe lisa 26 (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), mille kohaselt vähendati ühekordselt renditasu ühe kalendrikuu renditasu võrra, sest rentnik ei ole saanud rendipinda sihipäraselt kasutada. 18.08.2008 sõlmiti kokkulepe lisa nr 27 (allkirjastanud Xxxx ja Xxxxpoolt), mille kohaselt muudeti lepingu punkte 1.2.12 ja 7.1.1.
7. 10.12.2008 sõlmiti kokkulepe lisa nr 28 (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), mille kohaselt rentnik tagastab rendiandjale ruumid vastavalt rendileandja soovile. Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxx kirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis 11.02.2009 AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx kirja Xxxxettepanekuga mitte rakendada lepingust tulenevat AS Xxxxõigust ühepoolselt hinda tõsta põhjendades seda majanduses toimunud langusega. 27.02.2009 sõlmiti kokkulepe nr 29 (allkirjastatud Xxxx, Xxxxja Xxxx poolt), mille järgi nõustus AS XxxxXxxxAS poolt tehtud ettepanekuga, et XxxxAS tagastab osaliselt ruumid ning vähendatakse alles jäävate objektide rendihinda. Lisaks sõlmiti 31.08.2009 kokkulepe lisa xxxx 29 (allkirjastatud Xxxxja Xxxxning Xxxx poolt), mille kohaselt on vähendatud rendihinda vastavalt rentniku soovile 50 % ulatuses aadressidele Xxxx ning Xxxx ladude eest 50% ulatuses. 18.11.2009 kokkulepe lisa nr 31 allkirjastatud (Xxxxja Xxxxpoolt ning Xxxx poolt), mille kohaselt on vastavalt üürniku soovile arvatud lepingu koosseisust välja Xxxxasuv laohoone ja osaliselt Xxxx büroohooned, mille tulemusena väheneb üürniku kasutusse jääv pind ja väheneb üüritasu. 2.2.1.3 23.02.2009 sõlmitud Töövõtuleping nr 05409 AS Xxxxkoosneb viiest sadamast: Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. AS Xxxxosutas 2008.a alguseni kõikides oma sadamates laevadele sildumisteenust. 2007 kuni 2008 asus AS Xxxxjuhtkond seisukohale, et AS Xxxxhakkab sildumisteenust sisse ostma. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult 2008.a vastu otsuse, et sildumisteenuse osutaja leidmiseks ei korraldata riigihanget ega teostata hanget vastavalt AS-is Xxxxkehtinud hanke korrale. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult vastu otsuse, et sildumisteenuse üheks osutajaks Vanasadamas hakkab AS Xxxx . 2008.a oktoobrist kuni 2009.a veebruarini toimusid XxxxAS ja AS Xxxxvahel läbirääkimised sildumisteenuse osutamise lepingu tingimuste üle. Läbirääkimistel osalesid teiste hulgas AS Xxxxesindajatena Xxxxja Xxxxning AS Xxxxesindajana Xxxx . Läbirääkimiste üheks oluliseks punktiks oli teenuse osutamise hinna kujunemine. AS Xxxxfinantsosakonna novembris 2008 tehtud kuluarvestuse kohaselt peaks ei tohiks lepingujärgse tasu määr olla rohkem kui 55 % sildumistasude määradest, et AS-ile Xxxx oleks teenuse sisse ostmine võrreldes teenuse ise osutamisega majanduslikult põhjendatud. Juhul kui lepingujärgse tasu määr oleks suurem kui 55% sildumistasu suurusest, siis oleks XxxxAS-le majandusliult põhjendatum osta teenust ise kui seda sisse osta. 23.02.2009 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx töövõtulepingu nr 05409 kehtivusega kuni 31.12.
8. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus AS Xxxxosutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Vanasadama kaidel 1 kuni 8 ning AS Xxxxpoolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Xxxxkui tellija lepingu kehtivuse ajal AS-ile Xxxxlepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu, mille suuruseks on 75% AS Xxxxpoolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt osutatud sildumisteenuste eest, millele lisandub käibemaks. Järelikult nõustusid Xxxxja Xxxxtasuma AS-ile Xxxxsildumise eest suuremat tasu, kui see oleks olnud AS-le Xxxxmajanduslikult põhjendatud. . Lähtuvalt eeltoodust jätsid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxx23.02.2009 töövõtulepingu nr 05409 sõlmimisel täitmata TsÜS § 35,

306 lg 2, VÕS 620 lg 2 ja teenistuslepingu punktidest 2.5 ja 2.8 tuleneva juhatuse liikme kohustuse toimida äriühingule kõige kasumlikumal viisil. 23.11.2009 tegi Xxxx AS-i Xxxxjuhatuse liikmetele Xxxxja Xxxxkirjalikult ettepaneku muuta 23.02.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 05409 järgmiselt. Lepingu p 31.12.12.2010 kehtib leping kuni 31.12.2010, mis investeeringute tasuvuse seisukohalt ei ole piisav. Xxxx tegi ettepaneku muuta lepingu punkti 17.2 ning määratleda see järgmiselt „ Peale tähtaja 31.12.2010 möödumist pikeneb leping kuni 31.12.2018 ja rentnikul on õigus taotleda Lepingu tähtaja pikendamist 7 aasta võrra. 17.2 Samuti toob Xxxx välja, et AS-i Xxxxning XxxxAS-i vahel on stivideerimisleping ning muuta sildumislepngu punkti 10.1 sünkroonis sõnastusega stividorlepinguga ning täiendada punktiga 6.1 selliselt, et kruiisilaevade sildumise eest makstakse tasu 100% sätestatud määrast. Hoolimata asjaolust, et 23.02.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 05409 punkt 6.2 järgi on tasu suurus lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu, nõustusid Xxxxja Xxxxmuutma lepingu tähtaega ning sildumistasu vastavalt AS Xxxxpoolt tehtud ettepanekule ning samuti oli nõus lepingu pikendamisega. 04.12.2009 edastas XxxxXxxxAS-i kirjaliku nõusoleku lepingu muutmiseks Xxxx ele. 03.05.2010 sõlmisid Xxxxja Xxxxning Xxxx kirjaliku kokkuleppe (lisa nr 2 23.02.2009 30 töövõtulepingule nr 05409), mille kohaselt maksab AS XxxxAS-ile Xxxxsildumisteenuste osutamise eest tasu liinilaevade osas 75% (03.05.2010 sõlmitud kokkuleppe punkt 6.1.1) ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100% (03.05.2010 sõlmitud kokkuleppe punkt 6.1.2) sadama eeskirjas sätestatud sildumistasude määradest. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxei teostanud enne XxxxAS-iga lepingutingimuste muutmist kokku leppides ja lepingu allkirjastamist kuluanalüüsi. Lisaks muudeti 03.05.2010 sõlmitud kokkuleppega 23.02.2009 töövõtulepingu nr 05409 punkti 10.1 ning pikendati töövõtulepingu nr 05409 tähtaega kuni 31.12.2015 ning lisaks täiendati punkti 10.1 ning määrati, et juhul kui AS Xxxxja AS-i Xxxxvahel sõlmitud Vanasadama territooriumil paiknevate ruumide, hoonete ja maatüki üürilepingu nr 12110 tähtaega pikendatakse lepingus sätestatud võimalusel, siis pikeneb töövõtuleping nr 05409 ilma täiendava kokkuleppeta samaks tähtajaks nagu üürileping 12110. Puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et sellised lepingumuudatused oleks olnud AS-i Xxxxhuvides. 29.05.2015 saatis Xxxxjuhatuse liige Xxxx AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirjaliku taotluse lepingu nr 12110 pikendamiseks lepingus märgitud tähtaja ulatuses. 03.05.2010 sõlmitud lepingu nr 12110 punkti 16.2 järgi pikeneb taotluse esitamisel leping nr 12110 viie aasta võrra, milleks on 31.12.2020. Lähtuvalt eeltoodust pikenes 29.05.2015 AS Xxxxjuhatuse liikme Xxxx poolt esitatud taotluse alusel ilma täiendava kokkuleppeta ka AS Xxxxja AS Xxxxvahel sõlmitud töövõtuleping nr 05409 kuni 31.12.2020. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxei lähtunud nimetatud lepingu sõlmimisel 12.11.2008 koostatud kuluanalüüsist. Lepingu tingimuste muutmisel ning lepingu pikendamisel ei teostatud analüüsi, kas need tingimused on AS-i Xxxxhuvides ning kas XxxxAS soovidega arvestamine on AS Xxxxjaoks põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust jätsid Xxxxja Xxxx täitmata juhatuse liikme kohustus toimida äriühingule kõige kasumlikumal viisil vastavalt TsÜS § 35,

306 lg 2, VÕS 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 nõuetest. Riigihangete seaduse ja hangete korra rikkumine Xxxxja Xxxxsõlmisid Asi Xxxxjuhatuse liikmetena AS-iga Xxxx23.02.2009 sildumisteenuse osutamiseks lepingu 05409 ilma riigihanget või konkurssi korraldamata, samuti toimus lepingu pikendamine ilma riigihanketa või konkursita. AS Xxxxon hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 3 p 1 mõistes ning tulenevalt RHS § 16 lg 5 on hankijal kohustust korraldada riigihange kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära. AS Xxxxja AS Xxxxvahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 05409 ostetav teenus oli RHS § 89 mõttes sadamate valdkonna võrgustiku teenus, mida osutatakse avalikes huvides ning mille hankimisel pidi AS Xxxxkorraldama riigihanke. AS-i Xxxxja AS-i Xxxxvahel sõlmitud lepingu kohaselt tasus AS Xxxxtöö tegemise eest AS-ile Xxxx75% AS Xxxxsadamaeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Töövõtulepingu nr 05409 oli esialgselt sõlmitud kehtivusega 02.03.2009 kuni 31.12.2010 (töövõtuleping punkt 2.2, 10.1) ning seega oli lepingu kehtivus väiksem kui 48 kuud. RHS § 21 lg 6 alusel arvestatakse lepingu sõlmimise ajal tähtajalise teenuslepingu eeldatavat maksumust, mille kehtivus on lühem kui 48 kuud, hankelepingu kogumaksumuse alusel. Ajavahemikul 02.03.2009 kuni 31.12.2010 maksis AS XxxxAS-ile Xxxxsildumisteenuse osutamise eest kokku 761 467,49 eurot ilma käibemaksuta. Lepingu sõlmimise ajal oli riigihangete rahvusvaheliseks piirmääraks teenuslepingute sõlmimisel 412 000 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades eeltoodut ületas AS Xxxxja AS Xxxxvahel 23.02.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 05409 eeldatav maksus lepingu sõlmimise hetkel riigihangete rahvusvahelist piirmäära ning AS Xxxxoleks pidanud teenuse osutaja leidmiseks välja kuulutama riigihanke. Samuti oleks tulnud lepingu pikendamisel nii 03.05.2010 kui ka 29.05.2015 korraldada riigihange, sest lepingu pikendamisel ületas pikendatava lepingu maksumus riigihanke piirmäära. RHS § 21 lg 6 p 2 kohaselt arvestatakse 31 teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust ja mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, maksumus, korrutades teenuste osutamise maksumus ühes kuus 48-ga. 03.05.2010 kokkuleppega pikendati 23.02.2009 töövõtulepingut nt 05409 kuni 31.12.2015 ning lisati juurde tingimus, et üürilepingu nr 12110 pikendamisel pikeneb töövõtuleping nr 05409 ilma täiendava kokkuleppeta samaks tähtajaks. 29.05.2015 esitas AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx AS-ile Xxxxtaotluse üürilepingu pikendamiseks lepingus märgitud tähtaja ulatuses. Tulenevalt sellest pikenes ilma täiendava kokkuleppeta ka töövõtuleping nr 05409 ning lepingu nr 05409 uueks tähtajaks sai 31.12.

1. Lisaks oli 03.05.2010 AS Xxxxjuhatuse liikmete Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liikme Xxxx vahel sõlmitud kokkulepe, millega muudeti hinda lepingu kehtivuse ajal, vastuolus RHS § 69 lg 3, mille kohaselt võib hankelepingut muuta üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Samuti on 23.02.2009 töövõtulepingu 05409 sõlmimisel ja selle pikendamisel Xxxxja Xxxxpoolt rikutud AS-s Xxxxkehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 ning kehtis ajavahemikul 28.08.2007 kuni 20.01.
2. Nimetatud korra p 2.1.1 kohaselt oli lepingute sõlmimisel ja hangete teostamisel kohustuslik, et rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumiste võrdlemise teel parima hinna ja kvaliteedi suhte, p 2.1.2 peab hanke korraldamisel tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p 2.1.4 kohaselt peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja vältima konkurentsikahjustavat huvide konflikti. Korra kohaselt oli kohustus korraldada ka siis kui ei olnud ületatud riigihangete piirmäära. Järelikult nii riigihangete seadusest kui ka AS Xxxxhanke korrast tulenes kohustus selgitada välja olemasolevad teenuse pakkujad ning valida välja soodsaim teenuse osutaja, korraldades selleks hanke. Sama reeglistik oli ka alates 20.01.2012 kehtinud hankekorra punktides 2.1.1, 2.1.2 ning 2.1.
3. Samuti oli kehtestatud kohustus korraldada hange juhul kui ei olnud ületatud riigihangete seaduse piirmäära. AS-is Xxxxreguleerib ettevõttesisest protseduuri tehingute ettevalmistamisel, kooskõlastamisel, tegemisel ja täitmisel AS Xxxxjuhatuse esimehe Xxxx12.07.2007 nr 109 käskkiri „Tehingute tegemise kord“. Tehingute tegemise korra punti 3.3 kohaselt peavad enne tehingu sõlmimist kooskõlastama tehingu korra punkt 3.5 nimetatud isikud, märkides tehingu ühe eksemplari põhiosa viimasele lehele oma nime, allkirja ja kuupäeva, punkt 3.7). Vastavalt Tehingute tegemise korra punkt 3.3 on lepingu kooskõlastamise protseduur alljärgnev: 3.3 Tehing tuleb kooskõlastada järgmiste või neid asendavate isikute poolt: 3.3.1 Tehingu Ettevalmistaja; 3.3.2 Tehingu Täitja; 3.3.3 Aktsiaseltsi divisjoni juht, kelle vastutusvaldkonda Tehingu täitmine ja haldamine kuulub. Kui tehingu või selle osa haldamine kuulub mitme Aktsiaseltsi divisjoni tegevusvaldkonda, tuleb Tehing kooskõlastada kõigi vastavate divisjoni juhtidega; 3.3.4 Õigusosakonna juhataja; 3.3.5 Finantsjuht, kui tehingu Tehinguväärtus on 300 000 krooni või üle selle; 3.3.6 Aktsiaseltsi töötajatega sõlmitavad töölepingud kooskõlastab vaid personaliosakonna juhataja. 03.05.2010 AS Xxxxja AS Xxxxvahel sõlmitud kokkuleppe juurde lisatud määrangute vormist nähtub, et nimetatud kokkuleppe ettevalmistajaks ja täitjaks oli Sadamakapteni osakonna juhataja-sadamakapten Xxxx , kes kooskõlastas lepingu peale lepingu sõlmimist 04.05.
4. Lepingu kooskõlastajateks olid õigusosakonna juht Xxxx , kes kooskõlastas lepingu 03.05.2010, Infrastruktuuri halduse juht Lembit Visnapuu, kes kooskõlastas lepingu 06.05.2010, Vanasadama haldusjuht Xxxx , kelle kooskõlastus lepingult puudub ning finantsjuht Xxxx , kes kooskõlastas 32 lepingu alles 10.05.
5. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxsõlmisid 03.05.2010 kokkuleppe AS-iga Xxxxjättes selle ettevõtte siseselt eelnevalt kooskõlastamata, millega rikkusid AS-is Xxxxkehtinud tehingute tegemise korda. Järelikult nii töövõtulepingu 05409 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust, rikkudes nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning tehingute tegemise korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti on Xxxxja Xxxxnii lepingu sõlmimisel kui ka pikendamisel jätnud kontrollimata ja analüüsimata, et töövõtulepingu nr 05409 sõlmimisel ja pakendamisel on tegemist soodsaima variandiga AS-ile Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis on sätestatud TsÜS § 35,

§306

lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 2.2.1.4 20.04.2009 sõlmitud üürileping nr 11109 16.02.2009 pöördus Xxxx AS-i Xxxxpoole ettepanekuga võtta rendile Xxxx , Tallinn maa-ala. Xxxx ettepaneku kohaselt oleks rendihinnaks esimesel kolmel aastal 5 krooni/m2 ning igal aastal võiks rendihind tõusta 1 krooni/m2 võrra ning lepingu pikkuseks oleks 13 aastat. 20.02.2009 varade kasutamise andmise komisjonis on arutatud Xxxx XxxxAS-ile kasutusse andmist ning on jõudnud veendumusele, et juhatusele tuleb teha ettepanek sõlmida Xxxx parkla üürileping 2 aastaks, edasise lepi