RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-15974 Määruse kuupäev Tartu,
- detsember 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi C. K hagi K. K vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. K määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja C. K, esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Kostja K. K, esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Asja läbivaatamise kuupäev
- november
- a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15974 ja saata asi samale ringkonnakohtule K. K apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Määruskaebus rahuldada.
- Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon A. K-le.
- Rahuldada vandeadvokaat Urmas Arumäe
- oktoobri
- a taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kassatsiooniastmes K. K-le osutatud riigi õigusabi eest Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadile Urmas Arumäele 264 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-le. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- C. K (hageja; laps) esitas
- oktoobril 2016 Harju Maakohtule K. K (kostja; isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale vastava igakuise elatise alates
- novembrist 2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palus kohustada kostjat tasuma elatise jooksva kuu eest kuu esimeseks päevaks K. K (ema) pangakontole. Hageja palus kostjalt välja mõista ka 1340 euro suuruse elatise võlgnevuse ((2 × 195) + (10 × 215) – (12 × 100)) perioodi
- november 2015 kuni
- oktoober 2016 eest. 2-16-15974 Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja tasub hagejale elatist 100 eurot kuus.
- Kostja vaidles hagile vastu ning palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja ema
- detsembril 2004 abielusuhete reaalse lõppemise ja edasise koostöö lepingu (leping), mille p-s 2.4 lepiti kokku mõistlikus elatises. Kostja on lepingut 12 aastat täitnud ja kokkulepitud summad kokkulepitud ajal tasunud. Pretensioone tasutud summa kohta ei ole esitatud. Nõutav elatis ei ole mõistlik, sest hageja varanduslik seis on märkimisväärselt kostja omast parem. Kostja palus väljamõistetavat elatist vähendada, kuna tal on lisaks hagejale veel kolm last ning tema sissetulekud ei võimalda tasuda kõigile lastele elatist võrdselt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja nõustus tasuma elatist, mis vastab tema sissetulekutele ning ka teiste laste huvidele ja vajadustele. Kostja ei ole oma kinnisvara abikaasa nimele ümber kirjutanud ning tema abikaasa on kinnisasjade omanik juba
- septembrist
- Kostja on mitmete äriühingute (sh Projekt ja Konsultatsioonid OÜ) juhatuse liige, mitte nende omanik. Kostjal ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimalik tasuvamat tööd leida. Kostja vastuväidete kohaselt on ta alates
- oktoobrist 2016 töötu.
- Harju Maakohus rahuldas
- detsembri
- a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1570 euro suuruse elatise perioodi
- november 2015 kuni
- detsember 2016 eest ja alates
- jaanuarist 2017 igakuise elatise 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 361 eurot ja viivise. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 p-le 1, § 99 lg-tele 1 ja 2, § 100 lg-le 1 ja § 101 lg-le 1 ning leidis, et kostja rikkus enne hagi kohtusse esitamist oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, kuna maksis aastaid hagejale elatist 100 eurot kuus ehk seaduses sätestatud elatise miinimummäärast vähem. Selleks ei andnud alust kostja ja lapse ema vahel sõlmitud leping. Lepingus leppisid vanemad kokku, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist 2000 krooni (127 eurot 82 senti) kuus ning hageja kuueaastaseks saamisel korrigeeritakse elatise suurust lapse vajaduste järgi. Maakohus viitas PKS §-le 108 ning leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt välja vähem tasutud elatis ka tagasiulatuvalt, kuna pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus vaidlusalusel perioodil hagejale elatist 100 eurot kuus. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, on elatise suurus põhjendatud ning hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi ei ole vaja tõendada ega analüüsida. Maakohus viitas PKS § 102 lg-le 2 ning leidis, et aluseid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Elatise võib alla miinimummäära välja mõista mõjuval põhjusel. Alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei anna asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et elatise miinimummääras hageja kasuks väljamõistmise korral jäävad tema teised alaealised lapsed vähem kindlustatuks. Õige ei ole kostja väide, et kõik tema alaealised lapsed peavad elatist saama võrdselt. Kostja töövõimetust ei tõenda SA PERH haigusloo väljavõte
- aastast. Kostjale määrati kahekuuline säästev režiim. Teda ei tunnistatud haiguse tõttu töövõimetuks. Alust mõista elatis välja miinimummäärast vähem ei anna ka järgmised asjaolud: kostja töölepingute ja juhatuse liikme lepingute lõpetamine, varem kostjale kuulunud kinnistute ja äriühingute osade tema abikaasale võõrandamine ja kostja väidetav töötus, mida ta ei ole tõendanud. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et tema lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise ka siis, kui ta elab lapsest eraldi. Kostja on terve ja töövõimeline mees, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma lastele arenguks 2
(5)2-16-15974 vajalik ülalpidamine. Ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ka seda, et kohustatud isik peab vajadusel tegema muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tasuda elatist. Vanemad ei vabane oma varalise seisundi tõttu alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kostja Facebooki konto väljatrükid tõendavad, et ta on majanduslikult hästi kindlustatud, sest tema teisel perel on uus paarismaja Peetri külas Rae vallas ja sõiduauto BMW, kostjal on mootorratas ning ta reisib palju. Seega saab kostja tasuda ka hagejale miinimummääras elatist. Hageja kodust väljas söömine ja reisimine ei ole tavapäratu ega tõenda, et kostjal oleks õigus maksta elatist alla miinimummäära või et hageja elaks priiskavalt. Kostja väited kinnitavad, et ta ei soovi hagejale piisavalt ülalpidamist anda.
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus keeldus
- jaanuari
- a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt pidi kostja asjaolud, mille alusel saaks elatist PKS § 102 järgi vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära, esile tooma ja tõendama maakohtus. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, kohustas kostjat esitama oma sissetulekuid ja varalist seisundit tõendavad tõendid ning hagejat esitama ema sissetulekuid ja varalist seisundit tõendavad tõendid.
- novembri
- a kirjas juhtis maakohus kostja tähelepanu asjaolule, et ta ei esitanud tõendeid oma sissetulekute ja muu varalise olukorra kohta. Maakohus määras pooltele avalduste ja tõendite esitamiseks lõplikuks tähtpäevaks
- novembri
- Kostja ei esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Maakohus rahuldas hagi õigesti, kuna kostja ei tõendanud, et ta ei ole objektiivselt võimeline hagejale miinimummääras ülalpidamist andma. Ringkonnakohus viitas TsMS § 652 lg-tele 1 ja 4 ning leidis, et ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluses arvesse võtta apellatsioonkaebuses toodud uusi väiteid ja asjaolusid kostja pere majandusliku seisundi või elatise ettemaksete tasumise kohta, mida kostja maakohtus ei esitanud. Kostja ei põhjendanud oma kaebuses uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei ole ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Eksimused isiku- või ettevõtete nimedes kohtuotsuse kirjeldavas osas ei muuda maakohtu järeldusi valeks. Apellatsioonkaebuses esitatud väited hageja kasvatamise ja suhtlusõiguse rikkumise kohta ei ole praeguse asja lahendamisel asjakohased. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse või alternatiivselt vajadusel saata asja uueks lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohtud kostja teiste laste huvidega ja nende õigusega ülalpidamisele. Lapsi koheldakse ebavõrdselt. Maakohus leidis valesti, et kostja ei väitnud ega tõendanud, et elatise miinimummääras hageja kasuks väljamõistmisel jääksid tema teised kolm alaealist last hagejaga võrreldes vähem kindlustatuks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb PKS § 101 lg 1 järgi eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamise kohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kostja esitas maakohtus asjaolud, mis annaksid alust PKS § 102 järgi elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ega saanud aru, et ta peaks teiste laste vajaduste rahuldamist miinimummääras tõendama. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest 3
(5)2-16-15974 keeldumisega rikkus ringkonnakohus kostja ja tema teiste laste huve ning õiguslik probleem jäi lahendita. Kohtud ei arvestanud, et hageja elab luksuslikku elu, kostja on aga töötu ja elab oma üksnes emapalka saava abikaasa kulul. Kohus ei kontrollinud, kas väited, et kostjale kuuluvad äriühingud või vara, on õiged. Kostja on 12 aasta jooksul tasunud hagejale õigel ajal lepingujärgset elatist. Lisaks elas hageja umbes pool aega kostja juures ning kostja kandis hageja lisakulud. Maakohus leidis ekslikult, et kostja rikkus enne hagi kohtusse esitamist hageja ülalpidamise kohustust. Kostja ja lapse ema ei korrigeerinud lepingu kohaselt hageja kuueaastaseks saamisel elatise suurust. Kohtud arvestasid kostja tervisliku seisundi puhul hageja lepingulise esindaja kui eriteadmisteta isiku hinnangutega. Haigushoog ei piirdunud
- a üksikjuhtumiga ning kostja käis ka
- aastal uuringutel. Kostja ei saa täiskoormusega töötada (vaatamata arsti ettekirjutusele). Kostja nõustub, et ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluses arvesse võtta apellatsioonkaebuses esitatud uusi maakohtus esitamata jäänud väiteid ja asjaolusid kostja pere majandusliku seisundi või elatise ettemaksete tasumise kohta, sest kostja ei põhjendanud uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust. Kuna kehtiv menetlusõigus on liiga jäik ning iseennast esindavad menetlusosalised ei saa kõigest aru, ei ole selline formaalselt õige menetlus õiglane. Lisaks palub kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks selgitada, kas teovõimeline isik, kellele määratakse riigi õigusabi korras esindaja, peab kontakteeruma esindajaga või peab esindaja kontakteeruma isikuga. Seaduses võib olla lünk, mille tõttu adressaadid ei tea nende õiguste realiseerimise täpsemaid juhiseid. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub selgitada, kas kohtutel on kohustus (koosmõjus TsMS § 200 lg-ga 4) nõuda menetlusosaliselt TsMS § 338 lg 1 täitmist ning nõuda kõikide menetlusosaliste aadresse (sidevahendite andmeid).
- Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
- Ringkonnakohus kohaldas kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates valesti TsMS § 637 lg 1 p 6, mille kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et selle sätte alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu
- juuni
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-17, p 12;
- oktoobri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-13, p 7;
- juuni
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 12;
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Praeguses asjas hindas ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalusi just tõendite hindamise aspektist küsimuses, kas kostja oli võimeline hagejale miinimummääras ülalpidamist andma. See küsimus tuleb ringkonnakohtul lahendada sisuliselt juhul, kui apellatsioonkaebus vastab 4
(5)2-16-15974 nõuetele ning ringkonnakohus võtab selle menetlusse. Kolleegium leiab, et alles asja sisulisel läbivaatamisel saab ringkonnakohus otsustada ka selle üle, kas apellatsioonkaebuses on esitatud uusi väiteid ja asjaolusid, mida maakohtus ei esitatud, ning kas apellatsioonkaebuses on põhjendatud uute tõendite ja asjaolude esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4). Ringkonnakohtul tuleb kontrollida, kas täidetud on kõik TsMS §-st 637 (eelkõige lg-test 1 ja 2) tulenevad eeldused apellatsioonkaebuse menetlemiseks. Eeltoodut arvestades tuleb asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi saata.
- Kuna kolleegium vaatab kassatsiooni korras läbi ringkonnakohtu lahendit (TsMS § 695, § 688 lg 1, § 13), ei pea kolleegium praeguses asjas vajalikuks vastata kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja küsimustele, mis ei ole seotud ringkonnakohtu määruse läbivaatamisega.
- Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule taotluse, milles palub kostjale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ -le mõista riigieelarvest välja 264 eurot (sh käibemaks 44 eurot). Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks 5,5 tundi, sh materjalidega tutvumiseks ja kliendiga telefonivestluseks 2,5 tundi, kliendi seisukohtade väljaselgitamiseks ja määruskaebuse koostamiseks 2,5 tundi ning menetlusdokumendiga tutvumiseks ja kliendi informeerimiseks 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et riigi õigusabi osutaja taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud. Taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 alusel rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
- Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
- Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause järgi tagastada selle tasunud isiku pangakontole. Ants Kull Peeter Jerofejev Jaak Luik 5
(5)