Kriminaalasi nr 1-15-3685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.10.2017) Kriminaalasja number 1-15-3685
§ 184
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat 6 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg Albert Sokolovskii karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 25.11.2014. Kohtuotsus jõustus 18.06.2015. 1
(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 25.11.2014 ja lõpeb 25.05.2020.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 25.08.2017. 30.08.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Albert Sokolovskii ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Albert Sokolovskii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Albert Sokolovskii tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör märkis positiivsena osalemist sotsiaalprogrammides ja tööhõives ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist. Negatiivsed on prokuröri arvates Albert Sokolovskii isik, kuritegude sooritamise asjaolud ning vabanemisjärgse töökoha puudumine. Prokurör tõi välja, et kriminaalasja menetlemisel osalenud riigiprokurör Vahur Verte samuti ei toeta isiku vabastamist. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Albert Sokolovskii tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Albert Sokolovskii avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Albert Sokolovskii teab, et Siseministeerium on kohaldanud tema suhtes väljasõidu kohustuse, kuid ta vaidlustas selle. Tal ei ole Venemaal lähedasi, ta on terve elu Eestis elanud. Kinnipeetav tunnistas, et tal on olnud probleeme narkootikumidega, ta on sõltlane. Vanglas on ta läbinud rehabilitatsiooni, sh programmid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, käinud anonüümsete narkomaanide grupis ja aru saanud, kuidas narkootikumidega võidelda. Albert Sokolovskii pidas oluliseks märkida, et tal on vabanemise korral kindel elukoht, mida tal varem ei olnud. Vanglas kinnipeetav töötab ning plaanib vabaduses samuti tööle asuda võimalusel ehitusele või metallkonstruktsioonidega tegelevasse firmasse. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Albert Sokolovskii temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Albert Sokolovskii vabanemisjärgse elukoha sobivust elektroonilise järelevalve kohaldamiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Keskuse sotsiaaltöötaja xxxxxxxxxxxxon andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Albert Sokolovskii tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 2
(3)käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Albert Sokolovskii olnud hõivatud järgmiste rehabiliteerivate tegevustega: sõltuvusteemaliste töövihikute heroiin ja amfetamiin analüüs, 12 sammu tugigrupis osalemine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, tagasilanguse tugigrupis ning tööhõives osalemine. Läbitud tegevuste kaudu on Albert Sokolovskiil suurenenud teadlikus uimastisõltuvusest ning tekkinud motivatsioon probleemiga tegelemiseks. Varem ei ole Albert Sokolovskii enda sõnul rehabilitatsiooni läbinud. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on valdavalt hea olnud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral Albert Sokolovskiil isiklik eluase puudub, kuid tal on võimalus asuda elama xxxxxxxasuvasse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk. Ajutine elamise teenus pakub kinnipeetavale võimaluse adapteeruda ühiskonnas, leida töökoht ning läbida erinevaid sotsiaalprogramme, mis on abiks isiku taasühiskonnastamisel. Siseministeeriumi 04.10.2016 otsusega nr 1-24/141 on kohaldatud Albert Sokolovskiile sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile 10 aastaks, mille kehtivus algab päevast, mil Albert Sokolovskii vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse jätkamiseks. Albert Sokolovskii on otsuse edasi kaevanud ning Tartu Ringkonnakohus on selle 12.10.2017 menetlusse võtnud. Väidetavalt puudub Albert Sokolovskiil side Venemaaga, ta on alates 3-aastasest peale elanud Eestis ning soovib seda jätkata. Albert Sokolovskii on omandanud mitmeid kutseid, kindel töökoht vabanemisjärgselt puudub, kuid isik soovib töökoha leida. Albert Sokolovskiil on poeg, kes on nõus vajadusel isa rahaliselt toetama. Eeltoodust nähtub, et Albert Sokolovskii puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusidrehabilitatsiooni läbimine, positiivne käitumine, vabanemisjärgse elukoha olemasolu, soov elada edaspidi seaduskuulekalt- mis võiksid toetada tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele leiab kohus, et Albert Sokolovskii vabastamine seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige Albert Sokolovskii varasema elukäigu ning toime pandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes. Albert Sokolovskii on kriminaalkorras karistatud 10 korda (4 kustunud) ning kannab vanglakaristust 6 korda. Albert Sokolovskii on toime pannud eriliigilisi kuritegusidvaravastaseid, liiklusalaseid, üldohtlikke ning rahvatervisevastaseid süütegusid. Käesolevat karistust kannab Albert Sokolovskii narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud vaid mõned kuud pärast varasema vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. Albert Sokolovskii vabanes 16.11.2010 Harju Maakohtu otsusega nr 1-10-14276 mõistetud karistuse kandmiselt 02.06.2014 ja pani uue kuriteo toime juba sama aasta septembris. Albert Sokolovskiile on mõistetud varem eriliigilisi karistusi, kuid ükski, sh ka korduvalt kantud reaalsed vangistused ei ole teda mõjutanud oma elustiili muutma. Kohus leiab, et sellise isiku vabastamine seaduses sätestatud esimesel võimalusel, ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Albert Sokolovskiil on karistust kanda ligi 2 aastat 7 kuud, mis tähendab, et kohtul on isiku vabastamist võimalik arutada veel korduvalt. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)