lg 1 kohaselt tulnuks kostjatel menetluskulude kindlaksmääramiseks pöörduda 30 päeva jooksul põhilahendi jõustumisest arvates sellekohase avaldusega Harju Maakohtusse, esitades menetluskulude nimekirja. Senises menetluses on enne 1.01.2015 kehtinud korra järgi otsustatud vaid menetluskulude jaotus. 1.01.2015 jõustusid
-i muudatused, mis olulisel määral muutsid menetluskulude kindlaksmääramise korda.
lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse
lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta.
-is ei sätestata enam võimalust pöörduda menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtu poole § 174 lg 1 varasemas redaktsioonis sätestatud viisil. Samas ei olnud enne 1.01.2015 lahendatud asjades kohtutel võimalik menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda ka alates 1. jaanuarist 2015 kehtivast korrast, st eelkõige kohustada menetlusosalisi esitama juba põhimenetluse käigus menetluskulude nimekirju.
lg 4 teise lause kohaselt kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega ei ole tsiviilasjades, milles maa- või ringkonnakohtu lõpplahend on tehtud enne 1.01.2015, võimalik järgida
kehtivas redaktsioonis menetluskulude dokumentide esitamiseks ja kättetoimetamiseks ettenähtud korda. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks tekkinud probleemi lahendada rakendussätete kaudu, tekitades sellega olulise õigusliku ebaselguse. Kolleegiumi arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (
lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus
lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). 2 5. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu selgitustest tuleb Harju Maakohtul, kui tsiviilasja sisuliselt lahendanud kohtul,
lg 2 alusel määrata menetluskulude suurus kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus käesoleval juhul 23.09.2015. Otsuse jõustumisest on möödunud seega vähem kui kaks aastat. Kohus ei nõustu kostja II OÜ Xxxxseisukohaga, et mõistlik aeg oleks käesolevaks hetkeks möödunud. Kohus on seisukohal, et kuna vastavalt
lg 6 alusel ka riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta jooksul, siis analoogia korras juhindudes
lg 2 võib lugeda, et enne kahe aasta möödumist otsuse jõustumisest on mõistlik aeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. 6.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 7.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduselt 319,55 eurot ning riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega ning, kuna kohus on jätnud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda tuleb menetluskulud kokku summas 369,55 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 319,55 eurot + riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot) jätta summas 184,78 eurot (369,55 eurot: 2) kostja I OÜ Xxxxja summas 184,78 eurot kostja II OÜ Xxxxkanda. 9.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjatelt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 10.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 euro. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.